põõsasmaranatega (potentilla fruticosa) kaetud niiske kadakaterohke paemaastik. edaspidi mainitud kohapaigana kui Kotlepa Maranaväli. hallikarvane pilvetekk nende kohal on hoidmas seda kõike süngetes sügisraamides. siin-seal on maastikkku ilmestamas ka üksikud kivid. Kotlepa talukohast kagus olev maastik. teadaolevalt on Humala küla vanemad nimetused olnud Humebo (1319), Hummel (1472), Humala-kulla (1544), Humala (1561). veel olnud hilisemalt kasutusel ka sellised nimekujud nagu Hummala, Hommala, Humleküll ja Humlekyll By. tuntud harrastusajaloolase Edgar V. Saksi arvates on selle nime tüvi seotud vaieldamaltult humala nimelise taimega ja selle nimetus ise on läänemeresoome päritolu. hiljem olevat selle nime läänemeresoomlastelt I aastatuhande paiku laenanud keldid ja levitanud seda Kesk-Euroopas. mispeale olevatki siis see nimetus ühel hetkel ka ladina keelde jõudnud, sealne humulus lupulus tähendabki harilikku humalat. kuna muinasajal oli humalal otsekui mingi pühalik aupaiste peal, see oli ju teatavasti väärt joogipoolise odrajoogi ehk õlu üheks oluliseks koostisosaks, siis võib olla väga võimalik, et sellel paigal siin võis olla mingi hoopis erilisem tähendus muinasaja inimese jaoks. õlu oli ju tol ajastul eeskätt ikkagi peamiselt rituaalne jook, mida kasutati erinevate ohverdamisrituaalide juures, pühalike otsuste heakskiitmisel, erinevate pühade, pidupäevade ja mitmesuguste liikude juures ning muude ühiskondlikus plaanis oluliste toimingute kinnitamisel. tasuks tähele panna, et "humala" nimekuju on üsna lähedane nimekujule "jumala". Humala külast põhja suunas asub Uuga mägi (vanematel kaartidel ka Uga mäggi) - selle nimi on jälle üsna lähedases kontaktis läänemeresoome peajumala Ukuga. Uuga mäe suhtes leiab huviline lisainfot (juttu ja kuvasid) Uugamäe rännaku blogi sissekandest -
http://soolemb.blogspot.com/2014/03/uugamae-ugamae-rannak-14032014.html . kas kõik on juhuslik?... või siiski, pole siin mingit juhulikkust ja kõik siinse paiga osas viitab selgelt millelegi suurele, olulisele ja pühalikule? muuseas, Humala kõrval kõlab ka seal lähedal asuv Adraküla kui Odraküla. kas ehk hoopis nime esmase sissekandja näpuvääratus? oder oli ju teatavasti peamine õlle valmistamise koostisosa
vaade Otsa talukohale Uuesauna poolt tulles. ümbruskond oli siin kõikjal üsna arhailise väljanägemisega. nii hooned, kiviaiad kui ka muud pärandkultuuri evivad detailid olid siinses paigas üsna mõnusa arhailise jumega
puidu-sametkõrgesed (flammulina velutipes) tervitamas möödaminejaid Sinika talukoha juures
Kotlepa Maranaväli - süngeid sügisvärve eviv põõsasmaranarohke maastik Kotlepa talukohast kagus
Rataskärsa kivi. vaade sellele põhjast. Pikaniidu talukohast loodes olev metsatukk. kivi oli rohesamblaga kaetud ja üsna omanäoline, oli sellise eriliselt veidra kujuga. sellelt oleks nagu keegi suure tüki selle kagunurgast ära hammustanud või küljest lahti murdnud. veider oli ka maastik kivi ümber. see oli vibuninade poolt täelikult üles küntud, kündmata kohta oli peaaegu et raske leida
üksik sügistuulte poolt lehetuks tehtud puu Hindreku talukohast põhjas
peamiselt saarepuude vahel looklev vana sammaldunud kiviaed Otsa talukohast loodes
vana paekivine kiviaed Pikaniidu endisest talukohast loodes olevas metsatukas
rännuline Eiki on korraks seisatanud Rataskärsa kivi juures
vana hoone varemed Uuesauna juures
kuvale jäi ka Katriini (tagaplaanil rohelises) kiiresammuline liikumine loode suunas. Pikaniidu talukohast loodes asuv metsatukk
hunnitu vaade Adraküla ja Humala küla vahelt Keila jõe sängi ja selle taga asuva Keelva küla suunas. siinne tasandik ja avarus tekitasid mingi omamoodi huvitava heaolutunde. siin oli põhjust natuke kauemaks kui korraks seisma jääda ja lubada endale kõiki neid vaateid mõne hea hetke vältel endasse ahmida
samblavaip kiviaial. Pikaniidu talust loodes olev metsatukk
vana paekividest kaev Sinika talukoha juures
Uuesauna juures oleva varemetes hoone läänekülg
Rataskärsa kivi vaadatuna teise nurga alt
vana rohurindesse varjunud kiviaed Rataskärsa kivist läänes
Uuesauna juures oleva poollagunenud hoone uksekoht ja selle kohal asuv paekividest võlvkaar
ebatavalisem kui lihtsalt ebatavaline ja haruldasem kui lihtsalt haruldane - männi peal kasvav männiluudik kogu oma hiilguses. olen küll näinud luudikuid nii kaskede ja ka kuuse peal (Sakussaare rännak), aga veel kordagi pole neid kohanud mändide peal. Sinika talukohast põhja suunas asuv mets
Kotlepa Maranaväli ehk poolsoisel paekiviväljal laiuv põõsasmaranate (potentilla fruticosa) väli
Kotlepa Maranavälja idaosa. siinpool andsid tooni varvekesed ja üksikult ka mõned väikesekasvulised hõngad. maastik oli enam kui huvitav ja seda veel ka seepärast, et sellist veidrat paekivide poolt kantud niisket põõsasjat imemaastikku palju Eestimaa pinnal just leida ei ole
veel üks pilguheit Rataskärsa kivile, sedakorda siis lääne poolt vaadatuna
x
x
varvekesterohke Kotlepa Maranavälja idanurk. juba ainuüksi see vaade on tervistav, kosutav ja puhastav, mis peaks ka ilma füüsilise liikumiseta selle vaatleja "rännakule" viima
põlispuud Uuesauna juures
Uuesauna varemete aknaosa vahele unistama jäänud Soolemb. siin võis tunnetada aja seiskumast Humala moodi
x
x
x
x
humala (humulus lupulus) väädid Humala-Adraküa maadel asuva Sinika talukoha põlispuude varjus. igatahes oli väga originaalne kohata siinmail siiinsele kohapaigale nime andnud taime. see ju selle paiga au ja vägi
x
humalaväätidest kardinad Sinika talukoha põlispuude juures
x
x
x
x
x
x
x
videvikuhaardes olev loopealne Pikaniidu juures
Humala rännak:
Osalejad: Rita, Eike, Raily, Katriin, Soolemb
Distantsi pikkus: 5,5 km
Asukoht: Humala küla, Adra küla, Vääna MKA, Harku vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar