kolmapäev, 27. detsember 2017

Jõulusaare rännak 26.12.2017

rännaku algushetked. Ämmassaare kunagise kõrtsikoha ase

esimsesed hetked Jõulusaare soosaarel. põlismets oma ürgses ilus. soosaare loodeserv

Jõulusaare põlismets. soosaare lääne-loodeosa

jõulupuude ehtimine. kõigil on huvitav. eheteks loomulikult vaid biolagunevad ehted. väike kõrgendik Jõulusaare kesk-loodeosas

eelmise kuva jätk. rännulised Külli (eesmine) ja Vahtralemb (tagumine) usinalt kuuse ehtimise juures

jõuluehtes Jõulusaare jõulupuud ja nende taga rännuline Vahtralemb. nagu kuva pealt näha sai ühe (kuva peal parempoolse) kuusepuu latva pandud ka paberist päikene

nn "ruunimets" Jõulusaare ida-kaguosas. kui seisma jääda ja ümbrust silmitsema asuda, siis võib endalegi ootamatuseks nii mõnegi ruunidest tähekombinatsiooni või ka kogunisti sõnumi peale sattuda

põlismets Jõulusaare kaguosas

eelmise kuva jätk. puutumatus ja ürgne ilu Jõulusaare kagunurgas

eelmise kuva jätk. veel puutumatut metsailu Jõulusaare kagunurgas

rännulised on just jõudnud rabalagedale. taamal nende taga on Jõulusaare kagunurk oma kõrgete põlispuudega

rännuline Alar on suunanud oma pilgu taamal kauguses olevale Kabalasaare soosaarele. Litsemäe raba põhja-loodeosa

Litsemäe raba loodenurk. taamal kauguses on paistmas Kabalasaare puudest moodustunud hari

üksik pedajas Litsemäe raba loodenurgas

Laiasaare soosaare kirdenurk, vaadatuna Litsemäe raba poolt tulles

rännulised suundumas üle niiskema ala Laiasaare loodenurgale. Laiasaar ongi tegelikult paljudest väikestest ja suurtest saartest-saarekestest olev kogum, mis kõik asuvad üksteisele üsna lähedal. ülevalt vaadates on Laiasaar nagu mingi n.ö. ebakorrapärane lainetav sõõr, mille keskel on soo. suurim saarte-saarekeste rühm asubki Laiasaare põhja-kirde ja idaosas. ülejäänud ala peal on lähestikku kaks suuremat soosaart

rännuline Vahtralemb on suunanud hindava pilgu eesolevale maastikule. soine maastik Laisaaare põhja- ja loodenurga vahel

põlismets Laiasaaare loodenurgas (või siis täpsemalt öeldes Laiasaare loodesaarel)

vesine ala Laiasaare loodenurga ja Laiasaare tuumikala (edela-, lõuna-ja kagunurk) vahel

Laiasaare loodenurka selle peasaarest ehk nn tuumikalast eraldav veesilm. taamal oleva ümberkukkunud puu tagant ongi paistmas Laiasaare peasaar oma põlismetsaga

kellegi jäätunud nägu on veesilmast välja vaatamas. vesine ala Laiasaare loodenurga ja Laisasaare peasaare vahel

ümberkukkunud puu Laiasaaare peasaare loodeservas

rännuliste peatuspunkt Laiasaare peasaare lääneosas

kooreseppade poolt jäädvustatud märgid ümberkukkunud puul. Laiasaare peasaare lääneosa

põlismets Laiasaare peasaare edelaosas

okaspuudest põlismets Laiasaare peasaare lõunaosas

jääkaanega kaetud siseveekogu Laiasaare peasaare kagunurgas

eelmise kuva jätk. jäävälja ääres aru pidav rännuline. Kõrvelemb valiku ees - kas minna üle siseveekogust jäävälja või mitte minna. otsus tuli et mitte minna

vaade Laiasaare peasaare kesk-kaguosast Laiasaare saarestikukobara keskel olevale sõõrikujulisele soole

rännulised Lea ja Marika vana kuivanud kõre juures. Laiasaare peasaare kirdeosa

Laiasaare peasaare kirdeserv. taamal paistmas Litsemäe lageraba avarused

Litsemäe raba avarused ja sealsete laugaste kõverused vaadatuna Laiasaare idaservast tulles

Litsemäe raba Laiasaarest kirdes. taamal kauguses on paistmas Jõulusaare kumerustega metsamüürid

jääpeegliga laugas Koidukumasaarest läänes

eelmise kuva jätk. lauakajärv jääpeegeldus vaadatuna veidi teise nurga alt

eelmise kuva jätk. hallikarvaste puude peegeldused jääpeegliga laukas

eelmise kuva jätk. postkaart rabalauka jääpeeglis peegelduvatest mändidest

eelmise kuva jätk. needsamad laukajääst peegelduvad männid või siis täpsemalt nende mändide tüvede ülaosad ja ladvad vaadatuna veidi laiema nurga alt

eelmise kuva jätk. veel laukaäärset ilu. taamal kauguses Litsemäe raba idakalda äärsed soosaared

eelmise kuva jätk. väike kanarbikune mätassaareke laukajärve kalda ääres

vapper rännuline Kuutuul teel lauka äärse nimetu soosaare suunas

rännuliste hetked Koidukumasaarel. vasakult paremale rännulised Lea, Anne ja Laanejuus

kuuskedest hagalaz-ruuni meenutav märk Koidukumasaare lõunaosas

naerusuine kännupess (fomitopsis pinicola). Koidukumasaar

kooreseppade nikerdusi Koidukumasaare lõunaosas

eelmise kuva jätk. sama nikerdustega puu vaadatuna teise nurga alt

eelmise kuva jätk. veel vahvaid nikerdusi sama nikerdustega puu pealt. üks teistest nikerdustest veidi eemal olev nikerdus. seesinanes nikerduses võib terasem silm märgata ehk juba ka teatud kunstilist edasiarendust - sellel nikerdusel oleksid justnagu olemas juba ka mingid inimlaadsele olendile viitavad tunnusmärgid

eelmise kuva jätk. veel kooreseppade tipptasemel uuristusi Koidukumasaare lõunanurgas

põlismets Koidukumasaare kirdeosas

puudemurd põlismetsa külje all Koidukumasaare kirdeserva veeres

suur jääkaanega kaetud veesilm Koidkumasaare ja Maretamäe vahel. taamal kõrgumas Maretamäe kuused

eelmise kuva jätk. sama veesilm ja selle parempoolses osas on näha ka Koidukumasaar idaserva

siin selle koha peal Maretamäe edelaservas jagaunes rännuliste salk kaheks - ühed, kes said siit sellest Maretamäe edelaserva ääres asuvast veesoone alast ja seda katvast ohtlikust, kohati kandvast-kohati mittekandvast, jääst üle ja need, kes ei saanud siit üle ehk kes ei hakanud siit üleminekuga riskima. neid kes üle said oli viis inimest - on huviväärne, et jällegi kordub siin nn Freyja number 5... ehk siis sama arv inimesi osales nii eelmiseaastasel Maretasaare kui ka Maretama rännakul samanimeliste kohapaikade külastamisel. on suur küsimärk, miks ei olnud see arv suurem ega väiksem kui viis?... miks oli neil kõigil kolmel korral Mareta-nimelise toponüümi külastajate arvuks kindel arv inimesi... ehk siis siinkohal viis inimest?

rännulised hanereas Maretamäele mineku eel. neid lahutab Maretamäest umbes kümne meetri laiune ebakindla jääkaanega kaetud veesoone ala. siin selle kuva peal on näha, kuidas rännulised on pingsalt jälgimas, kuidas nendest eespool olevad rännulised on liikumas üle ohtliku jää Maretamäe edelaserva suunas. siit selle kuva pealt võib ka aimata, mis mõtteid võivad nad eesoleva jääületamise osas mõelda, millist siseheitlust pidada... kas minna või mitte minna... kas ületada see jää või mitte

huvitav männikoorest pudenenud kujundike Maretamäe edelaserva veeres oleval veesoone jääl

teiste rännuliste (need kes otsustasid Maretamäele mitteminemise kasuks) okkaline teekond Tulekarvasaarele. seesinane puhmastega rabamännik oli sel aastaajal ikka üsna vesine. pealmised külmunud lumekoorikud olid ikka üsna nõrgad ja vajusid inimraskuse all üldjuhul kohe sisse. ja seal kooriku all ootas juba sissevajunud inimjalga ei miski muu kui märg vesi

jäise koorikuga ümbritsetud põdra pabulatehunnik Tulekarvasaare kaguservas

vaade Litsemäe soost Tulekarvasaare põhja-loodenurgale. see oli vist ka ainus puutumatu koht sellel soosaarel. suurem osa oli sellest, vaatamata selle, et see on looduskaitseala, lageraidena maha võetud

eelmise kuva jätk. Tulekarvasaare põhja-loodenurk vaadatuna veidi eemalt

kaugusest hakkab Jõulusaare uduhämar metsamüür. esiplaanil väike jääkaanega kaetud laugas

laukailust kantud talveilu või siis talveilust kantud laukailu jõulukuises Litsemäe soos. mõlemad variandid on õiged

eelmise kuva jätk. veel Litsemäe kirdeosa laugaste hunnitut ilus

hõbedast, sinajat ja simajat - kõike nõnda parajalt et vaim saaks kosutust ja hing virgutust

vaade kaugusesse jäävale Tulekarvasaarele Litsemäe raba kirdenurgast

eespool on väsinud rännulisi juba ootamas üks kindel paik - Jõulusaare soosaar

simajashall vaade Litsemäe raba kirdenurgast teispool raba asuvale Laiasaarele

Jõulusaare soosaare kagunurk

rabamatkajärgsed puheaja hetked Jõulusaare kesk-loodeosas. kuva peal päikesekujuline jõulupuuehe kuuse ladvas

Jõulusaare rännak:
Osalejad: Anne, Külli, Lea, Marika, Kuutuul, Laanejuus, Merli, Pihlapiiga, Vahtralemb, Alar, Kõrvelemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 5,5 km
Asukoht: Jõulusaare soosaar, Litsemäe raba, Ohepalu LKA, Kuusalu vald, Harjumaa