laupäev, 31. detsember 2016

Korjuse rännak 18.12.2016

saladuslik udusegune mets Iiealusel, sealse idapoolsema ohvrikivi juures. siinse paiga kohta kirjutab Maa-ameti "mälumaastike" kaart järgmist: "Palmses Ilumäe kabeli all seljandiku päälist üütakse kohta metsas Iiealuse metsaks, kus kaks suurt ohvrikivi on. nende juures old vanaste Iiealuse küla. seljandikul on kuristiku moodi augud, kus suured männid sees kasvavad. neid peetakse elu asemeteks. Uhandu all metsas on ahjuvared, kellest rahvas midagi ei mäleta." lisaks, omaette huvitav on veel sellest paigast umbes pool versta kagu suunas olev ala. siin on huvitavad kivivallid ja ka koht on sel paigal huvitav - Algemets. kõlab nagu oleks siin millegi algus, samas võib nime seostada ka haldjatega - vanemad nimevormid haldjate osas olidki ju - algijas (algjas) ja halgijas (halgjas). vahest asub ka selles paigas jäänuk mingist vanast linnast, külast? ... või vahest on see ehk eelpool mainitud Iiealuse küla üks osa või vahest ongi see siin seesamune koht, kus asuvad eelpool mainitud Uhandu aluse metsa ahjuvared? kus asub Uhandu alune mets, see jääb selgusetuks. vanade mõisakaartide pealt ei hakanud see koht siinkandis silma. Algemetsast pikemalt allpool

väikesed kullakarvased puuseened vana kuivanud puutüve sees. Mikumäe alune

ebamaises uduvines laanemets Iiealuse idaservas

oja vulisemisest tekkinud vahutükid olid moodustanud veepinnale erinevaid kujundeid. nimetu oja vahutav käärukoht sadakond sammu Korjuse allikast idas. oja võiks vabalt kanda näiteks kas Mikumäe või Korjuse oja nime, kuna möödub Mikumäest (siinse piirkonna olulisemast punktist) ja saab alguse kuskil Korjuse küla juurest

rännaku algushetked. pime laanemets Korjuse külast edelas oleval seljandikul

laanemets Korjuse külast edelas oleva allika juures

vanad vaigukogumise kohad pedajal. Korjuse külast edelas olev okaspuumets

vaigukogumise koht lähemalt vaadatuna

ojakäär Korjuse allika juures

kullakarva mütsiga puuseen kesk halle sügisvärve. Korjuse allika äärne

seenepuu Korjuse allika lähistel

Korjuse allikakoht ja selle uruz-ruun selle kohal. üleüldse oli see kõige uruz-ruunirikkaim rännak, mis siiani olnud on. neid looduslikke ruunimärke oli sel päeval sealsetes paikades üsnagi palju. kuid kõikidest neist kõige meeldejäävam oli kahtlemata seesinane Korjuse allika ääres olev. eriti hea oli muidugi ka selle asukoht täpselt allikalohu kohal ja see meenutas seal justnagu mingit väravat. uruz-ruunile vastab teatavasti U-häälik. tähendus - jõud, visadus, vaprus. kasutatakse ka tervendamisel. jumalus - Thor. element - maa. värviliselt punasena. allikas: wikipedia

eelmise kuva jätk. vaade Korjuse allika uruz-ruuni teise nurga alt

nimetu oja vahutav käärukoht eemalt vaadatuna. Korjuse allikast idas olev metsaalune

kivi-imar (polypodium vulgare) Iealuse põhjapoolsema kivi sambalavaibal

mustvalgetes värvides Iielause mets idapoolse ohvrikivi juures

Iiealuse idapoolne ohvrikivi ida-kagu poolt vaadatuna. teravamal vaatlusel võib kivi peal sambla alt märgata silmi (silma), nina ja suud (suunurgad all) - vahest on see ehk kivihaldjas ise?

Iiealuse läänepoolsem ohvrikivi. nad mõlemad moodustasid siin justkui mingi värava, olles selles paigas nagu mingid väravapostid. nende kaugus üksteisest ei olnud suur, kõigest poolsada sammu. Jaan Jung ja Villem Reiman on oma raamatus "Muinasaja teadus eestlaste maalt, III – Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt" maininud nende kivide kohta järgmist: "H i i e k о h t Palmse wallas kuusemetsa sees, mida Hiiealusemetsaks nimetatakse. Seal metsa sees olla ka kaks suurt оhwгikiwi, kus jumalatele ohwerdatud."

ka Iiealuse läänepoolsema ohvrikivi juures oli uruz-ruuni märk (eespool kaugemal, kuva keskel). omamoodi huvitav on siin veel ka see, et segatuna uruz-ruunidega, näitas loodus siinse kivi lähiümbruses ka geibo- ja kenaz-ruune. häälikuliselt (uruz = U, kenaz = K, geibo = G) saaks siis seega kokku sellised sõnad nagu UGU, UKU, GUGU, KUKU või KUKK. eriti hästi sobiksid siia sellised nimetused nagu UKU ja UGU. need on teatavasti läänemeresoomlaste peajumala nimetused, erinevates murrakutes ja vormides ka veel Ukko (soomlastel) ja Uugu. muideks, ka KUKK kui järgmise aasta valitsejalind ei kõla siinkohal just väga sobimatult

samblakobar oksa peal. Iiealuse mets läänepoolse ohvrikivi juures

Iielause läänepoolsema ohvrikivi põhjapoolne külg. selle peale on kukkunud ka üks väiksem nõglapuu

rännuline Marika Iiealuse läänepoolsema ohvrikivi peal

kujundid ja mustrid ja värvid ning lihtsalt värvidest kantud helgid Iiealuse läänepoolse ohvrikivi põhjapoolsel küljel. selline vaatepilt avanes siis kuva mitmekülgsel kunstlikul ümebrkujundamisel. kes mida siin näeb - see peakski olema selle kohapaiga poolt selle vaatajale saadetud isiklik sõnum. ja ja kui juhtumisi midagi ei näe, siis pole ka sõnumit

eelmise kuva jätk. sama ohvrikivi teistes, veidi erksamates, värvides. on huviväärne, et kuva keskel joonistub justnagu välja otsevaates inimese nägu, kelle üks silm (parempoolne) vaatab üles, vasakpoolse silma asemel on aga nelikandiline kastike

x

x

x

x

x

leselehe (maianthemum bifolium) punane mari. Iiealusest idas olev mets

ebamaisusest kantud videvikuhetked Algemetsa kivirauna juures

x

x

x

x

Korjuse rännak:
Osalejad: Marika, Lea, Pihlajuus, Vahtralemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 7 km
Asukoht: Iiealuse, Algemetsa, Korjuse küla, Lahemaa rahvuspark, Vihula vald, Lääne-Virumaa 

Kurese rännak 10.12.2016

üheksa triibuga sügiskuldne kõrvits kui üheksakodaraline päike Kurese kultuskivil. muideks, tasub mainida et üheksa ei tundu olevat juhuslik number siinkohal - ka rännulisi oli kokku üheksa. seesamune kultuskivi on üldse oma annetuste poolest, näiteks eelmisel korral umbes 3 aastat tagasi kaunistas seda kivi üksik kuldne sügisõun ja munajuline taanipuu seeme. Kurese sumbküla loodeserv

varavidevikulised päikesekuldsete ääristustega kuldhetked vaadatuna Lülle talukoha idaserva veerest Kurese sumbküla loodenurgale. tasub veel ära märkida, et puude vahelt on paistmas ka valge ketas 

Kurese keskel oleva Jürna allika veealune maailm ja sellest peegelduv tavareaalsuse moonutus

tabasin end mõttelt, et ehk ongi see Kurese ise, mille näol võib olla tegemist müütilise valge linnaga, valge kantsiga, Kaleva valge mõisaga (mis samastub Tuuri uue toaga). selle tõenäosus on muidugi üüratult väike kui mitte pea olematu, kuid siiski... võib olla oli neid müütilisi valgeid linnu rohkem kui üks, vahest koguni rohkem kui mitu... ja ehk näiteks Kurese oli üks neist mitmetest, üks neist paljudest. oli ta seda või mitte, selles on nüüd tõesti väga raske selgusele jõuda, ja see polegi antud postituse osas niiväga oluine, kuid üks on kindel - vähemasti ta sobivuses selleks ei tohiks küll keegi, kes on siin käinud ja neid kohapaigas tekkinud tundmusi lõpuni tunnetanud ja neid arhailise pintslijoongea ilmestatud vaateid endast piisava korralikkusega läbi lasknud ja tõenäoliselt siis kõike seda teinud nii päevavalguses kui ka öisel ajal kuuvalguses, selles kahelda - siinne ümbruskond kihab muinasaja pärandist - kaks linnamäge (Pakamägi ja Soontagana) ja ringvall-linnus, oletatav suur hiiemägi - Salumägi ja oletatav püha ala - Hiiepõlde, niisamuti on siin palju kivikalmeid, (on ka tarandkalmeid), ümbruskonnas on kultuskivi, ohvrikivi, püha kivi, vanapagana käejäljega kivi (samuti võimalik oletatav kultus-või ohvrikivi), muinaspõllud jne. tõsi jah Pakamägi sobiks ehk isegi rohkem oma asendi, kuju ning nimetüve (paka-) poolest mingiks kärajate kohaks, muinasparlamendi paigaks. vähemasti üks sellenimeline (Pakamägi) ja üks kõige olulisem Eesti mõistes on teada ka Raplamaalt Raikküla lähistelt. ja Kurese sumbküla asus siis kõige selle vahel ehk siis strateegilise asendi poolest üsna tähtsas kohas. ka valgele ja valgusele viitavat oli siinpaigas rohkem kui küllalt. kõik või peaaegu kõik selles aegade hämarusse kadunud põlises sumbkülas vihjas valgele - pea kõik oli siin ehitatud valgest paekivist (kiviaiad, majad, kõrvalhooned, kaevude vooderdused, keldrid). valget ja valgusest kantud valget oli sel päeval Kurese juures ja kohal veel muuski - õhtust videvikuhetke Kurese sumbküla keskkohas Jürna allikate juures saatis sulniilmeline suure valgusnaeratusega kuu - Kurese meenutas sel hetkel kui põlevate laternatega ehitud unenäolist muinaslinna (rõhutan, kui linna, sest oma hoolikalt reguleeritud kiviaedadest tänavastikuga meenutas see tõesti pigem linna kui küla). valgele kuule lisaks võimendas sealset valgusküllasust siis veel ka see, et taevalaotus oli sel ajal valgetest säravatest tähtedest valgetäpiline. valget veel - siia lisandub veel eelmisest rännakust nähtud ebamaine (müütiline) valge lehm videvikulisel Kurese muinaspõllul, selles rännakus kõikjal olev valge lumekirme ning eelmist ja eilset rännakut ilmestanud lõkkevalgus. vähe sellest, ka päev oli sel rännakupäeval haruldaselt valgusküllane - üle pika aja oli näha ka säravat valguskera, auringi, ennastki. hilja õhtul Kureselt ära tulles ja sel päeval viimast korda Kurese-Vastaba teele (Lülle teele) pilku heites tabasin end üle pika aja taas mõttelt - ons see unes või ilmsi - ilma naljata... kõik oli liiga hea, et sobituda siia tavareaalsusesse. üleval, jutu kohal olev kuva - kuuvalguses saarepuud vaadatuna Kurese küla keskelt (Jürna allika juurest)

kollane kõhrik (tremella mesenterica) Kurese edelaservas

põlissaared Kurese sumbküla keskkohas

oletatavasti Matsu taukoha varemed Kurese sumbküla keskkohas

paekivist ääristatud müüritisega Jürna allikas nii ja...

... ja naapidi vaadatuna

Kurese maailm vaadatuna läbi allikasilma - kurese ilmapuud, saarepuud allikakohale kummardununa

põlissaared Jaagu talukoha juures. saarepuud olidki vist Kuresele kõige tüüpilisemad puud. siin oli neid üsna palju. Kurese sumbküla loodeosa

Kurese edela-kirde suunaline külavahetee oli muutunud sel aastaajal üsnagi vesiseks. siin voolasid sügisveed oma kõige paremaid voolamisi. ümberkukkunud puude järgi võis hoomata, et elu on siin seiskunud, inimesel pole sellele rajale pikka aega asja olnud

rännuliste edasminek Alansi allikate juurde Kurese keskkohast mööda sulisevaks ojaks muutunud küla edela-kirde suunalist peateed. hetkel ollakse kuskil Marguse (vasakul) ja Rätsepa (paremal) talukohtade vahel

kiviaiad Alt-Tõnise talukoha juures. see vana tee juhatas rännulised Alansi allika juurde. Kurese sumbküla kirdenurk

rännuliste peegelpilt Alansi allikas

keldrihoone varemed Alt-Tõnise talukoha juures. Kurese sumbküla idanurk

x

x

x

x

hunnitud vaated Marguse talukoha lähistelt loodesse. esiplaanil peaks olema Kõivumäe puudesalu. Kurese sumbküla põhjaserv

rännulised on sisenemas läbi looduslike väravate Jaagu talukoha maadele. esiplaanil punases rännuline Kairi, talle järgnemas rännuline Soorebane ja tema taga rännuline Pihlajuus. Kurese sumbküla loodeosa

x

x

rännuline Ilp Jaagu talukoha varemete vahel. Kurese sumbküla loodeosa

videvikuhaardes Kurese. esiplaanil oleva kõrgendiku peal kulgeb Kurese -Vastaba tee. kuva paremas pooles on paistmas Lülle talukoha puudesalu. Kurese sumbküla loodeosa

x

x

Kurese ohvrikivi eemalt põhja-kirde poolt vaadatuna. selle peal ilutsemas kullakarvastes värvides triibuline kõrvits

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

hilisõhtune lõke Kurese küla keskel Jürna allika juures

Kurese rännak:
Osalejad: Hedi, Kristiina, Tammejuus, Pihlajuus, Pihlapiiga, Kairi, Soorebane, Ilp, Soolemb
Distantsi pikkus: 4 km
Asukoht: mahajäetud Kurese sumbküla, Kalmimägi, Koeramägi, Pakamägi, Kurese maastikukaitseala, Koonga vald, Pärnumaa