teisipäev, 6. veebruar 2018

Kargisaare rännak 04.02.2018

Hiie talukoha varemete juures kasvav vana remmelgas oleks justkui nagu siinse mahajäetud Leppsilla küla sümbolpuu. kivi lähedal, sellest lääne-loode pool asub ka Leppsilla rändrahn. mahajäetud Leppsilla küla loodenurk

kõrgete vallseljakutega ümbritsetud Kreeda auk

keegi tedreline või püüline puu oksa peal. Kreeda augu äärne

sarikaline lume peal. mahajäetud Leppsilla küla

lainetav maastik Leppsilla kunagise küla idaosas. esiplaanil simajaskaunid pedajad, neist vasakule jäävad ruugekarvased kibuskipõõsaste väljad

lumemütsiga kibuvitsa mari. mahajäetud Leppsilla küla idaosa

õhulise lumepuudriga kaetud mõnest kuusest koosnev kuusik keset ruugekarva kibuskipõõsaste välja. mahajäetud Leppsilla küla kirdeala

kibuskipõõsaste poolt ümrbitsetud kuusikute grupid Leppsilla kunagise küla põhjaserva veeres

Hiie talukoha kunagine uhkus - vana mitmeharuline remmelgas. mahajäetud Leppsilla küla loodenurk

ruunimärkidele sarnanevad kirjad Leppsilla kivi samblikul

Leppsilla kivi vaadatuna lääne-loode poolt

Leppsilla kivi ja sellest tagapool kunagise Hiie talukoha põlispuud

hetked Taelasaare soosaarel. oli teine nii reljeef-kui ka ortofoto kaardil üsna märkamatu, kuid kohapeal olles üsnagi pilkupüüdev ja loodusegi poolest selline hingestatud ja puutumatu

konnanäoline tuletael (fomes fomentarius) Taelasaare soosaarel. sin soosaarel oli palju taelasid, tuletaelasid. kes veel ei tea, siis olgu teadmiseks, et tuletael valiti ELUSi Eesti mükoloogiaühingu poolt 2018. aasta seeneks

Taelasaare puistu põhilisteks puudeks olid kased, kuused ja männid. siinse kuva peal kuusk ja kask vennalikult kõrvuti kasvamas

Taelasaarele nime andnud tuletaelarohke seenepuu. soosaare kesk-loodeosa

kolmeharuline oksake kasvanuna tuletaela sisse. Taelasaar

mingi sammaltaime sporofüüdi kaanega kupar ja miskit huvitavat rippumas selle küljes. see rippuv asi meenutab igatahes väga kui mingit täissöönud puuki. Taelasaare loodeserva äärne

eelmise kuva jätk. veel teisi sealseid kaunite kupardega sporofüüte

pika ja järsuilmelise Ergimäe (Härgmäe) nimelise seljandiku kõige lõunapoolsem ots. üks huvitav tähelepanek - just sel hetkel kui rännulised hakkasid sellele tõusma, tuli ka päike välja ja see paistis (ta püsis segamatult taevas) rännaku lõpuni. siinse kuva pealt on juba näha, kuidas suur üliheledus on asunud kõike siinset usinalt üle kuldama

kooreseppade uuristused kuivanud nõgalpuul. Ergimäe lõunaserva alune

kuld-ja hõbehelveste sadu Ergimäel (Härgmäel). lumesajuga üheaegselt sattus paistma ka suur üliheledus ehk päike ise. nõnda juhtuski et taevast langevad valgekarvased lumehelbed muutusid suure auringi kiirtevihus ühtäkki kuld-ja hõbehelvesteks

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x


x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Kargisaare rännak:
Osalejad: Kaevupiiga, Kati, Laanejuus, Pihlapiiga, Lättelemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 11,5 km
Asukoht: Kargisaare soosaar, Ergimägi (Härgmägi), Leppsilla soo, Leppsilla mahajäetud küla, Kreeda auk, Madujärv (Karusejärv), Linajärv, Rinnamägi, Nahe mahajäetud küla, Anija vald, Harjumaa