kolmapäev, 25. juuni 2014

Ahtma (Ahtema) rännak 11.06.2014

suviselt pilkupüüdva kuldkollase õiega põõsasmaran (potentilla fruticosa). NB! III kategooria kaitsealune taim. metsatee äärne Ahtema nurmest kagus

halli käpa (orchis militaris) õied ja nende huultelt välja joonistuvad naerulsuised meessõdalased. seesinane hall käpp oli natuke eriline, ta õied olid nimelt haruldaselt kahevärvilised. üle terve tema õie vaheldusid mitmete osade ja osakestena, niisamuti triipude ja joontena heleroosad ja peedikarvalillad värvitoonid. Ahtema nurme idanurk

õitsev lodjapuu (viburnum opulus) Ahtema nurme keskkohast

sellelt kuvalt joonistub halli käpa (orchis militaris) naerulsuine meessõdalane veel paremini välja. sõdalane nagu sõdalane ikka, tal on peas oma triibuline peakate (mis meenutab kaabut), mille alt seiravad möödaminejat piklikud-ovaalsed lähestikku asuvad silmad, silmade all joonistub välja kõrvuni naeratav suu, sealt edasi suu alt aga algab kohe keha koos käte ja jalgadega. seevastu on väga originaalne tema kehakate, kaela alt kuni kubemeni on terve keha välja arvatud käed ja jalad kaetud heleroosa sõjarüüga, millel ees mitmes reas ülevalt alla jooksvad tumedad peedikarva lillad nööbid. ka varrukad ja püksid on peedikarva lillad, seevastu siiski on see lilla värv üks toon rinnanööpide värvitoonist heledam. Ahtema nurme idanurk

Ahtema nurme poolitab põhjast lõunasse kaheks vana maakividest kiviaed

vaade suvesoojusest pakatavale Ahtema nurmele selle idaservast

noored kaljavärvi saarepuu (frxinus excelsior) lehed. metsatee äärne Ahtema nurmest kagus

Ahtema nurmele viiv metsatee oli suures osas ääristatud lillakarvaste murulaukude (allium schoenoprasum) õisikutega

põõsasmarana (potentilla fruticosa) õis vaadatuna teise nurga alt. selle nurga alt on üsnagi hästi hoomatavad ka õie keskel asuvad tolmukad, millest viskub koguni suvepäikesest kantuna ka väikesi varjukesi tagumistele kroonlehtedele. metsatee äärne Ahtema nurmest kagus

teiste lillaõieliste murulaukude seas Ahtema metsatee veeres oli ka üks valgekarvane murulauk. "murulauku kasutatakse maitsetaimena. tema sibulamaitseliste peenestatud lehtede ja võrsetega saab maitsestada kala, kartuleid, suppe, võileibu ja munaroogasid. murulauk sisaldab palju c-vitamiini ja seepärast on teda õigem tarbida värskelt. külmutamise või kuivatamisega hävib suur osa vitamiinidest. murulaugu väävlisisalduse tõttu saab taimest valmistatud leotist kasutada aiakahjurite, hallituse ja jahukaste tõrjes. murulaugu lillad õisikud tõmbavad aias ligi mesilasi. murulaugu ravimõju on üsna sarnane küüslaugule kuid nõrgem. tänu eeterlike õlide kõrgele sisaldusele mõjub murulauk seedimist soodustavalt ja vererõhku alandavalt. murulaugus leidub ka a-ja c-vitamiini, ohtralt kaltsiumi ja rauda ning vähesel määral väävlit. kuna murulauku tarbitakse reeglina väikestes kogustes, ei kujuta taimes sisalduv väävel endast inimesele ohtu." allikas: wikipedia.org

veel üks hetk pilkupüüdvate hallide käppade (orchis militaris) seltsis. mida rohkem neid vaadata, seda enam võib märgata igasuguseid kõrvaldetaile ja seda suurem on siis rõõm igast hetkest. Ahtema nurme idanurk

hall käpp (orchis militaris) eemalt vaadatuna. on näha kuidas ta päikese valgusekiirtes särab ja selle sära sees kümbleb. ja need tema sõdalased on kõik ülepea ülemeelikud ja kõige paremat ja tervislikumat päikesevalgusest kantud rõõmu täis. Ahtema nurme idanurk

noor saareleht on tõkestamas teed rännulisel. metsatee Ahtema nurmele

peamiselt saarepuistust koosnev ürgmets Ahtema nurmest lõunas

x

x

x

x

x

piibelehtedega (convallaria majalis) kaetud metsaalused Ahtema saarikus

ürgilmeline Ahtema saarik ehk saaremets. Ahtema nurmest lõunas-kagus olev mets

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Ahtma (Ahtema) rännak:
Osalejad: Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 1,6 km
Asukoht: Ahtma (Ahtema) nurm, Ahtma (Ahtema) küla, Keila vald, Harjumaa

esmaspäev, 23. juuni 2014

Tulitäku rännak 11.06.2014

Tulitäku müstiline allikakoht või allikakaev, kuidas soovite. oli teine vanade paekividega vooderdatud
 
päevavalguses seene peal olesklev Tulitäku tigu. Tulitäku allika äärne
 
erkroheline sild tuhmil kõdulehtedega kaetud Tulitäku allikametsa niiskel maastikul
 
Tulitäku salapärane arhailise servajooksuga rauast allikakatel. katel tundus olevat üsna väga sellist endisaegset päritolu ja kes teab, võib olla kasutati seda noil ammustel aegadel mingite rituaalsete toimingute tarvis. sest milleks muidu ta siin oli...?!? igatahes esmased fantaasialennud sellest katlast olid just sellised

taevatäht (trientalis europaea) Tulitäku allika veerest
 
 
jänesekapsaste (oxalis acetosalla) tihe "metsasalu". Tulitäku allika äärne

Tulitäku allikakatel vaadatuna veidi ülevalt poolt. seal sees oli kõdulehti ja palju roostekollast

Tulitäku ürgilmeline allikamets

Tuitäku allikakaev vaadatuna ülevalt. paremal pool on lõunaserv
 
Tulitäku allikakoha üks kaitsevaime - kohalik allikakonn
 
veidrailmeline, kolmejapooleleheline ussilakk (paris quadrifolia) Tulitäku allikakaevu lõunaserva veerest

hundipiim ehk kratisitt (lycogala epidendrum) Tulitäku allikametsast

x
 
x

x
 
x
 
x

x

x

x

x

x

x

x

x
 
x
 
x
 
x

x

 x
 
 x

 ahtalehise põdrakanepi (epilobium angustifolium) lehtede mustrijooks. Tulitäku allika äärne

x


x

x

 
x
 

x

x
 

x

x

x

x

x

Tulitäku rännak:
Osalejad: Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 1,3 km
Asukoht: Tulitäku allikas, Käesalu küla, Keila vald, Harjumaa