Aasta 2016 kõige kõige

aasta soosaar - Hiiesaar. Hiiesaare soosaar on üks unustusehõlma vajunud hiiepaik Viljandimaal Kõo vallas Venevere küla juures olevas Unakvere soos. peamised näitajad, mis selle soosaare esikohale tõstsid olid tema ürgsus, erilisus, pühalikkus, puutumatus ja kaugus tsivilisatsioonist. siit avanevad hunnitud avarusest kantud vaated kogu ümbruskonnale, siin lähedal voolab ka Navesti jõgi oma ürgses voolusängis. Hiiesaar on sealsel soomaastikul Navesti jõe lähedal nagu riik riigis. selle paigaga tekkisid ka mõned üsna tugevad numinoossusega seotud tähelepanekud. Hiiesaarele sisenemisel, vahetult kohe peale sisenemiseks luba küsimist, tõusis selle kohale tugev tuueliil. oma mühina poolest meenutas see väga sellist tugevat mereäärset tuulemühinat. veel veidram on seejuures seegi, et kohe peal selle tekkimist (mõne minuti jooksul) see vaibus. niisama äkki nagu see tekkis, niisama äkki ka kadus. veel teiselgi korral tekkis Hiiesaare kohale tugev tuuleiil ja ikka ja jälle just siis, kui ma seda paika taas juhtusin jutu sees meenutama, ja niisama veidralt nagu ennegi, tuulepuhang kohe peale tekkimist mõne minuti pärast ka kadus. kui see oli kokkusattumus, siis see oli küll rohkem kui väga hästi ajastatud ja nõnda mitu korda järjest. seega, ükskõik mis pidi seda ka ei analüüsiks, kas ratsionaalsest loogikapõhisest või parema ajupoolkera tundmustest-tajudest tekkinud tähelepanekutest, nii või naa võib selle vaatleja välja jõuda kihtideni, mille niidiotsad on niisutatud teatud pühalikkusega

Hiiesaare ürgmets. soosaare keskkoht

põlised haavad ja kuused olid peamised siinsed puud. Hiiesaare keskkoht

kümnete ja kümnete puuseentega ääristatud vana ümberkukkunud haab Hiiesaare keskkohas. oli teine seal kui hea istepink

aastal 2016 leidis aset 40 rännakut ja nendel rännakutel sai külastatud umbes 130 soosaart. täpne soosaarte arv võib olla isegi veidi suurem, sest mõningad väiksemad ja veel väiksemad soosaared on jäänud arvestamata. küll aga võib blogilugeja kindel olla selles, et nende 130 sekka on arvatud kõik olulised ja tähendusliku tähtsusega soosaared, kus aasta jooksul sai käidud.

palju müstilisust on sellel aastal rännakutele lisanud Mareta-tüvelised kohapaigad. mis täpsemalt nendega on, seda ei tea ma hetkel veel öelda, küll aga on imelik ja väga imelik kokkusattumustes rääkides siinkohal see, et mõlemal korral on Mareta-nimetüvega kohapaiga rännakule (nimetagem siin Maretasaare ja Maretama rännakud) tulnud täpselt viis inimest (jah, ei rohkem ega vähem kui viis) ja mõlemal kohapaigal (Maretasaare soosaar ja teises kohas Maretama või Maretamägi, kusjuures need mõlemad paigad asuvad üksteisest vähemalt 50 km kaugusel) on nende ligilähedases keskkohas nn kuusekamber ehk siis täpsemalt öelduna - mõlemal soosaarel kasvavad lähestikku neli kuuske ja moodustavad seal pealtvaadatuna nn ruudu (ka inguz-ruun on sellega sarnane). kui võtta juhuslikkusest lähtuvalt aluseks et Mareta mütoloogilisele algkujule on kõige sarnasem Muinaspõhja armastuse-ja surmajumalanna Freyja, keda teati ka viljakusjumalannana, siis pole ühisosasid just väga vähe: 1) Freyja paralleelnimetuse Mardölli nimetüve sarnasus Mareta nimetüvele 2) Freyja üheks olulisemaks lemmiknumbriks on number 5, niisamuti on juhtunud et Mareta-nimetüvega kohapaikadesse satub "juhuslikkuse" alusel miskipärast just viis inimest; 3) kesksuvine maretapäev on meil seotud päikesekultusega ja viljakusega, viljakuse edendamisega on seotud ka viljakusjumalanna Freyja; 4) inguz-ruun (ehk teisipidi vaadates ka ruut) on üks olulisemaid Freyjaga seotud ruune. see kõik muidugi ei tähenda kohe, et Mareta-nimeliste kohapaikade näol on meil nüüd kohe tegemist Freyjaga seotud kultuskohtadega, vaid pigem seda, et see asi tahaks edasist uurimist. leian endiselt, et selleks et kõrvutada Maretat Freyjaga, on meil siiski veel liiga vähe andmeid. tõde ta on, et Mareta-nimekuju taga võib peidus olla igatahes midagi väga huvitavat ja saladuslikku ning selle juured võivad ulatuda kaugete aegade taha.

kõik rännakud on mulle armsad ja igaüks neist on mulle palju andnud ning igaüks eri moel. siiski tõstaksin esile juba teatud klassika staatuse saavutanud neli eepilist rännakut - Hiiesaare, Maretasaare, Maretama ja Kukesaare. usun, et lugulaulikud alles hakkavad neid märkama ja nendest lugulaule laulma. kes vähegi katet kergitab, see märkab peagi ka ise nende tagasihoidliku pinnavirvenduse varjus sügavat eepikat ja juhuslikkusele mittealluvat sisu, mis flirdib saatusega. minu jaoks on juba iga pisidetail nendes rännakutes keskmiselt sügavama tähendusega ja mida rohkem ma nendele rännakutele tagasi mõtlen, seda rohkem hakkan nendest asjadest ja ka elu asjadest aru saama. nad on mulle justkui hüppelauaks elu saladuste mõistmisel ja lahti mõtestamisel. omamoodi erilised on mulle ka kõik Saaremaal aset leidnud rännakud (Hiieoja, Linnasoo, Üüvere) - need on olnud mulle suureks abiks meid ümbritseva ilma ja siinse mütoloogilise pärandi tundmaõppimisel.

selle aasta 2016. aasta paremiku nimistus olen lõpus ära toonud ka valupunktide osa. püüdkem ka sinna kiigata ja ka sellest aru saada. kõik ilus ja kaunis ei kesta siin maailmas iseenesest, mõnikord on vaja selleks ka meie panust, kasvõi rääkides ja selgitades, vahest seeläbi suudame päästa mingeid looduskauneid pärimusega seotud kohti või ka lihtsalt looduskauneid ürgseid kohti, mida tegelikult jääb siinses maailmas iga päevaga aina vähemaks. ma ei tahaks nende tekitatud kahjustuste osas kedagi süüdistama ja näpuga näitama hakata, kuid tahan siiski öelda et selline metsamajandamise viis, mis kahjustab meie esivanemate pärandit, ei ole jätkusuutlik ja edasiviiv.

SOOSAARED:
1. Aasta soosaar - HIIESAAR (Hiiesaare rännak)

paremik (12): 1.Hiiesaar (Hiiesaare r.), 2.Maretasaar (Maretasaare r.), 3.Kukesaar (Kukesaare r.), 4.Maagesaar (Kukesaare r.), 5.Palgisaar (Voirjatuvõhma r.), 6.Jõesaar (Kukesaare r.), 7.Kassaansumägi (Pruttvõhma r.), 8.Seakambremägi (Marjasaare r.), 9.Saunamägi (Maretama r.), 10.Ergomägi (Maretama r.), 11.Kreedasaar (Maretasaare r.), 12.Maretamägi (Maretama r.)

2. Aasta kõige müstilisem soosaar - HIIESAAR (Hiiesaare rännak)
 
paremik (12): 1.Hiiesaar (Hiiesaare r.), 2.Maretasaar (Maretasaare r.), 3.Palgisaar (Voirjatuvõhma r.), 4.Maagesaar (Kukesaare r.), 5.Seakambremägi (Marjasaare r.), 6.Kaseväravamägi (Linnasoo r.), 7.Leedoniidu küngas (Üüvere r.), 8.Kreedasaar (Maretasaare r.), 9.Saunamägi (Maretama r.), 10.Ergomägi (Maretama r.), 11. Kirjuhärjasaar (Kirjuhärjasaare r.), 12. Verevõhma (Voirjatuvõhma r.)

3. Aasta kõige ürgsem soosaar - PALGISAAR (Voirjatuvõhma rännak)

paremik (12): 1.Palgisaar (Voirjatuvõhma r.), 2.Kassaansumägi (Pruttvõhma r.), 3.Seakambremägi (Marjasaare r.), 4.Jõesaar (Kukesaare r.), 5.Majajamägi (Russalu r.), 6.Hiiesaar (Hiiesaare r.), 7.Kurõsaar (Kurõsaare r.), 8.Maretasaar (Maretasaare r.), 9.Õhikumägi (Udrikuraba öörännak), 10.Tõnusaar (Tõnusaare r.), 11.Linnasaar (Kirjuhärjasaare r.), 12.Suuretammemägi (Hiietse r.)

4. Aasta kõige mägisem soosaar - KONOMÄGI (Maretasaare rännak)
5. Aasta kõige idüllilisem soosaar - VEREVÕHMA (Voirjatuvõhma rännak)
6. Aasta kõige looduskaunim soosaar - SUURETAMMEMÄGI (Hiietse rännak)
7. Aasta kõige kivisem soosaar - KARUVÕHMA (Kullamamäe rännak)
8. Aasta kõige seenerikkam soosaar - UDRUMASAAR (Virussaare rännak)
9. Aasta kõige tammerohkem soosaar - SUURETAMMEMÄGI (Hiietse rännak)
10. Aasta kõige kuuserohkem soosaar - KREEDASAAR (Maretasaare rännak)
11. Aasta kõige sarapikurohkem soosaar - KIRJUHÄRJASAAR (Kirjuhärjasaare rännak)
12. Aasta kõige pärnaderohkem soosaar - AITAJUTAMÄGI (Kullamamäe rännak)
13. Aasta kõige kuldkingaderohkem soosaar - SAMMASTEMÄGI (Kullamamäe rännak)
14. Aasta kõige pässikuterohkem soosaar - VÕHMASAAR (Maretasaare rännak)
15. Aasta kõige puudemurrurohkem soosaar - ÕISKASEMÄGI (Udrikuraba rännak)
16. Aasta kõige haavapuuderohkem soosaar - TÕNUSAAR (Tõnusaare rännak)
17. Aasta kõige kogritsarohkem soosaar - VÕHMASAAR (Maretasaare rännak)
18. Aasta kõige pehmem soosaar - IIE OSSI (Hiieoja rännak)
19. Aasta kõige kiviaedaderohkem soosaar - VÕHMASAAR (Maretasaare rännak)
20. Aasta kõige armetum soosaar - HIIESAAR (NB! ARMETUM SEOSES SEAL TEHTUD LAGERAIDEGA) (Kirjuhärjasaare rännak)
21. Aasta kõige mändiderohkem soosaar - MÄNNISAAR (Laeksaare rännak)
22. Aasta kõige mägraaukuderohkem soosaar - KASSAANSUMÄGI (Pruttvõhma rännak)
23. Aasta kõige koprapuuderohkem soosaar - MAJAJAMÄGI (Russalu rännak)
24. Aasta kivikuhjatisterohkem soosaar - VÕHMASAAR (Maretasaare rännak)
25. Aasta kaserohkem soosaar - LUUDIKUVÕHMA (Voirjatuvõhma rännak)
26. Aasta leparohkem soosaar - JAHREVÕHMA (Voirjatuvõhma rännak)

Aasta rännak - MARETASAARE RÄNNAK

PÄRANDKULTUUR:
1. Aasta mahajäetud küla - KURESE SUMBKÜLA (Kurese rännak)
2. Aasta mähajäetud talukoht - EESKATKU TALUKOHT (Eeskatku rännak)
3. Aasta kivi - KUKESAARE KALEVIPOJA LUISK (Kukesaare rännak)
4. Aasta allikas - ALLIKAORU ALLIKAS (Üüvere rännak)
5. Aasta hiiepaik - HIIESAAR (Hiiesaare rännak)
6. Aasta ohvrikivi - OHTLA HIIEMÄE HIIEKIVI (Ohtla rännak)
7. Aasta ristikivi - RISTINÕMMEMÄE LÕUNAPOOLNE RISTIKIVI (Linnasoo rännak)
8. Aasta kultuskivi - KALMIMÄE KULTUSKIVI (Kurese rännak)
9. Aasta kaev - EESKATKU KAEV (Eeskatku rännak)
10. Aasta pärandkultuuri asi (üldine) - PÜHAPÕLDE JALGRATAS (Ohtla rännak)
11. Aasta pärandkultuuri asi (põllutööriist) - VAHASTIKU ÄKE (Russalu rännak)
11. Aasta kivikangur - VEHUMÄE KIVIKANGUR (Eeskatku rännak)
12. Aasta muistne linnamägi - LINNASAARE LINNAMÄGI (Kirjuhärjasaare rännak)
13. Aasta kiviaed - MIHKLI TAMMIKU KIVIAED (Puskaru rännak)
14. Aasta kiviring - SAMMASTEMÄE KIVIRING (Kullamamäe rännak)
15. Aasta kivivall - KARUSAARE TAGUNE KIVIVALL (Eeskatku rännak)
16. Aasta küüniase - KAERASAARE NUKA SUUR PAEKIVIDEST KÜÜNIASE (Tammekõrve rännak)
17. Aasta kelder - VAHASTIKU KELDER (Russalu rännak)
18. Aasta heinarõuk - KARUVÕHMA HEINARÕUK (Kullamamäe rännak)
19. Aasta ohvriand - KURESE KULTUSKIVIL ASETSEV KÕRVITS (Kurese rännak)
20. Aasta kalmekoht - LEPNA KATKUAUK (Üüvere rännak)

LOODUS (LOODUS-JA KULTUURMAASTIK, PINNAVORMID, VEEKOGUD):
1. Aasta järv - UDRIKURABA MÄDAJÄRV (Udrikuraba öörännak)
2. Aasta raba - PIKSTARABA (Pikstaraba öörännak)
3. Aasta soo - MÄISTE SOO (Kukesaare rännak)
4. Aasta mägi - VALGEHARJAMÄGI (Hiieoja rännak)
5. Aasta jõgi - KASARI JÕGI (Hiietse rännak)
6. Aasta nõmm - RISTINÕMM (Linnasoo rännak)
7. Aasta oja - VÕHMA OJA (Maretasaare rännak)
8. Aasta nurm - KATKUNURM (Eeskatku rännak)
9. Aasta roostik - KAISMA VÄIKEJÄRVE ÄÄRNE ROOSTIK (Kaisma rännak)
10. Aasta mätlik - PÄRNISAARE JA KARUSAARE VAHELINE MÄTLIK (Hiiesaare rännak)
11. Aasta luht - MARETASAARE ÄÄRNE LUHT (Maretasaare rännak)
12. Aasta kivikülv - OHTLA HIIEMÄE KIVIKÜLV (Ohtla rännak)
13. Aasta puisniit - TAMMEREHAMÄE PUISNIIT (Padaku rännak)
14. Aasta seljandik - PIKASSAARE VALLSELJAK (Udrikuraba öörännak)
15. Aasta kurruk - MAAGESAARE SALADUSLIK RINGIKUJULINE KURRUK (Kukesaare rännak)
16. Aasta koprasild - ORAVASOONE KOPRASILD (Kämbla rännak)
17. Aasta org - LAEVAPÕHJA ALLIKAORG (Ahisadamamäe rännak)
18. Aasta puudemurd - ALGIMETSA PUUDEMURD (Korjuse rännak)
19. Aasta põld - PÜHAPÕLDE ODRAPÕLD (Ohtla rännak)
20. Aasta samblakülv - VAHEARU METSA SAMBLAKÜLV (Kämbla rännak)

LOODUS (TAIMED):
1. Aasta taim - PUNANE TOLMPEA (CEPHALANTHERA RUBRA)(Pikstaraba öörännak)
2. Aasta kõige varasem õitseja - VAHASTIKU LUMIKELLUKESED (GALANTHUS NIVALIS) (26.03.2016) (Russalu rännak)
3. Aasta sammaltaim - ÕHIKUMÄE SULGJAS ÕHIK (NECKERA PENNATA) (Udrikuraba rännak)
4. Aasta sõnajalg (sõnajalad) - JAHREVÕHMA SÕNAJALAD (Voirjatuvõhma rännak)
5. Aasta mari - VALGEHARJAMÄE MUSTIKAS (VACCINUM MYRTILLUS) (Hiieoja rännak)
6. Aasta sinilill - 9-TUPPLEHEGA SINILILL (Hiiesaare rännak)

LOODUS (SEENED):
1. Aasta seen - UDRUMASAARE USSIMÄRGISEGA PUNANE KÄRBSESEEN (AMANITA MUSCARIA) (Virussaare rännak)
2. Aasta puuseen - TAEVALABIDAMÄE LAKKVAABIK (GANODERMA LUCIDUM) (Ohtla rännak)
3. Aasta must pässik - MIHKLI TAMMIKU VARDIJA (Puskaru rännak)
4. Aasta seenerikkaim koht - UDRUMASAAR (Virussaare rännak)
5. Aasta sirmik - VIRUSSAARE HIIDSIRMIK (Virussaare rännak)
6. Aasta kännupess - AHISADAMAMÄE KÄNNUPESS (FOMITOPSIS PINICOLA)(Ahisadamamäe rännak)
7. Aasta tammekakk - VOIRJATUVÕHMA TAMMEKAKK (DAEDALEA QUERCINA)(Voirjatuvõhma rännak)
8. Aasta tuletael - HUNDISAARE HIIDTULETAEL (FOMES FOMENTARIUS) (Kirjuhärjasaare rännak)
9. Aasta jänesvaabik - HUNDISAARE JÄNESVAABIK (GANODERMA APPLANATUM) (Kirjuhärjasaare rännak)
10. Aasta kogrits(ad) - ORAVASOONE HIIDKOGRITSAD (GYROMITRA GIGAS) (Kämbla rännak)
11. Aasta puravik(ud) - UDRUMASAARE HAAVAPURAVIKUD (LECCINUM AURANTIACUM) (Virussaare rännak)

LOODUS (PUTUKAD, LINNUD, LOOMAD):
1. Aasta liblikas (liblikad) - OGASÄÄR-SINITIIB (Pruttvõhma rännak)
2. Aasta mardikas - KAHVATU KÄOKIRJAK (HALYZIA SEDECIMGUTTATA)                          (Sõõrikese rännak)
3. Aasta ämblik - PEETRISAARE ÄMBLIK (Pitkasiimusaare rännak)
4. Aasta konn - ELLISAARE OJA ROHUKONN (RANA TEMPORARIA) (Pitkasiimusaare rännak)
5. Aasta roomaja - NAELAAUGUTEE ARUSISALIK (ZOOTOCA VIVIPARA)(Udrikuraba öörännak)
6. Aasta metsloom - TAMMIMETSA METSSEAPÕRSAS (Tammimetsa rännak)
7. Aasta lind - PÜHAPÕLDE KONNAKOTKAS (Ohtla rännak)
8. Aasta kiil - MATSUOTSAMÄE VÄIKE-TONDIHOBU (BRACHYTRON PRATENSE) (Pruttvõhma rännak)
9. Aasta teokarp (teokarbid) - AHISADAMAMÄE TEOKARBID (Ahisadamamäe rännak)
10. Aasta tigu - RISTINÕMME MUST TIGU (Linnasoo rännak)
11. Aasta röövik - SEAKAMBREMÄE ORAVATAMME RÖÖVIK (Marjasaare rännak)

LOODUS (METSATÜÜBID, PUUD JA PÕÕSAD, PUUPAHAD):
1. Aasta puu - LEPNA PAPPEL (Üüvere rännak)
2. Aasta tamm - KIRJUTAMM (Hiietse rännak)
3. Aasta kõige suurem tamm - VASKJALA TAMM (Pruttvõhma rännak)
4. Aasta kõige ilusam tamm - MIHKLI TAMMIKU HIIEVANA (Puskaru rännak)
5. Aasta saarepuu - AELA MÕISA SAAR (Tõnusaare rännak)
6. Aasta kuusk - KASSAANSUMÄE HIIDKÕRE (Pruttvõhma rännak)
7. Aasta mänd - PEDASSAARE EMAMÄND (Pedassaare rännak)
8. Aasta kask - PALGISAARE HIIDKÕIV (Voirjatuvõhma rännak)
9. Aasta kastanipuu - RUU HOBUKASTAN (Tammekõrve rännak)
10. Aasta paju - PÜHAPÕLDE REMMELGAS (Ohtla rännak)
11. Aasta õunapuu - ALLIKA KÜLA ÕITEMERES ÕUNAPUU (Maretama rännak)
12. Aasta lodjapuu - ÕISKASEMÄE LODJAPUU (Tammimetsa rännak)
13. Aasta kukerpuu - NERI-TÕNISE KUKERPUU (Sõõrikese rännak)
14. Aasta pihlakas - EESKATKU PIHLAKAS (Eeskatku rännak)
15. Aasta pärn - KASSAANSUMÄE EMBAVAD NIINED (Pruttvõhma rännak)
16. Aasta kõrgeim pärn - UDRUMA KAHEHARULINE NIINEHIID (Virussaare rännak)
17. Aasta haab - PADAKU KUNINGHAAVAPUU (Padaku rännak)
18. Aasta vaher - PUTKASMÄE VAHER (Üüvere rännak)
19. Aasta jalakas - SOONURME JALAKAS (Pikstaraba öörännak)
20. Aasta pappel - LEPNA PAPPEL (Üüvere rännak)
21. Aasta sarapuu - KARUVÕHMA SARAPUU (Kullamamäe rännak)
22. Aasta sanglepp - LAEVAPÕHJA ÄÄRNE SANGLEPP (Ahisadamamäe rännak)
23. Aasta tammejändrik - VALGEHARJAMÄE IDAOTSA VALVAV TAMMEKÕVERIK (Hiieoja rännak)
24. Aasta tammik - ERGOMÄE TAMMIK (Maretama rännak)
25. Aasta pärnik - OHTLA HIIEMÄE PÄRNIK  (Ohtla rännak)
26. Aasta kaasik - VÕHMASAARE KAASIK (Maretasaare rännak)
27. Aasta haavik - TAMMIMETSA HAAVIK (Tammimetsa rännak)
28. Aasta männik - VALGEHARJAMÄE MÄNNIK (Hiieoja rännak)
29. Aasta sarapik - KIRJUHÄRJASAARE SARAPIK (Kirjuhärjasaare rännak)
30. Aasta põõsas - ÕISKASEMÄE LODJAPUU (VIBURNUM OPULUS) (Tammimetsa rännak)
31. Aasta suurim puupahk - SAMMASTEMÄE TAMMEPAHK (Kullamamäe rännak)
32. Aasta ilusam puupahk - KUUSKEMÄE LEPAMEES (Marjasaarere rännak)
33. Aasta seenepuu - KORJUSEALLIKA SEENEPUU (Korjuse rännak)
34. Aasta rõngaspuu - JÄRISESOO RÕNGASPEDAJAS (Hiieoja rännak)
35. Aasta õitsev puu - ALLIKA KÜLA ÕUNAPUU (Maretama rännak)
36. Aasta "pärnakamber" - OHTLA HIIEMÄE PÄRNAKAMBER (Ohtla rännak)
37. Aasta "kuusekamber" - MARETASAARE KUUSEKAMBER (Maretasaare rännak)
38. Aasta "tammekamber" - VOIRJATUVÕHMA TAMMEKAMBER (Voirjatuvõhma rännak)
39. Aasta teljepuu(d) - SEAKAMBREMÄE SAMMASKÕRED (Marjasaare rännak)
40. Aasta vaigupuu - MÄNNIKUMÄGEDE VAIGUKUUSK (Kukesaare rännak)

OLEMISED, TEGEMISED:
1. Aasta lõunasöömaaeg - HIIESAARE KEHAKINNITUS (Hiiesaare rännak)
2. Aasta tants - LAULUPIIGA JA ILPI MAAGESAARE TERVITUSTANTS (Kukesaare rännak)
3. Aasta teater - LAULUPIIGA JA ILPI SUVETEATER VIRUTEE RABAS (Kukesaare rännak)
4. Aasta videvik - PALGISAARE VIDEVIK (Voirjatuvõhma rännak)
5. Aasta vaikuse kuulamine - VAIKUSE KUULAMINE HIIESAAREL (Hiiesaare rännak)

LOODUSKUNST:
1. Aasta looduslik metsavärav - SIPELGAMÄE KASKEDEST VÄRAV (MÕLEMAL POOL VÄRAVAAVAUST KASVAMAS KUUS KASKE) (Linnsaoo rännak)
2. Aasta kõige erilisem kooreüraskite uuristus - VAHEARU VIBUMEES JA TEMA MAAILM (Kämbla rännak)
3. Aasta puuskulptuur (kinnistatud skulptuur - antud juhul juurtega maa küljes kinni) - KOBRASTE VILJAKUSJUMALANNA (Russalu rännak)
4. Aasta puuskulptuur (kinnistamata skulptuur) - SAUNAMÄE KÕLASARV (Maretama rännak)
5. Aasta looduskunst puukoorel - AHISADAMAMÄE PALVETAV INIMENE, HALDJAS JA LIND (Ahisadamamäe rännak)
6. Aasta "loodusmuuseum" - PALGISAARE SOOSAAR (Voirjatuvõhma rännak)
7. Aasta "Metsaisa jalg" - METSAISA JALG SÕÕRIKESE TAGUSES TAMMIKUS (Sõõrikese rännak)
8. Aasta "Metsaema (Metsaneidise) jalg" - METSAEMA JALG SUURETAMMEMÄEL (Hiietse rännak)
9. Aasta "Metsaema (Hiidneitsi) jälg" - HIIDNEITSI JÄLG UMBARUMÄEL (Maretama rännak)
10. Aasta looduskunst (lumeskulptuur) - PITKASIIMUSAARE VALGELIND (Pitkasiimusaare rännak)
11. Aasta looduskunst sambla peal - VÕHMARABA HIIDMAASIKAS (Võhmaraba rännak)
12. Aasta kivisäng - PADAKU KIVISÄNG (Padaku rännak)
13. Aasta samblasäng - SAUNAMÄE SÄNG (Maretama rännak)
14. Aasta puutool - KOLMETAMMEMÄE TAMMETOOL KOLMEHARULISE TAMME VAHEL (Padaku rännak)
15. Aasta kivitool - MIHKLI TAMMIKU KIVITOOL (Puskaru rännak)
16. Aasta nõiduslik mets - LEEDONIIDUMÄE METS (Üüvere rännak)

LOODUSNÄHTUS:
1. Aasta udu - PIKSTARABA HOMMIKUUDU (Pikstaraba öörännak)
2. Aasta päikesetõus - PIKSTARABA PÄIKESETÕUS (Pikstaraba rännak)
3. Aasta päikeseloojang - ALLIKASOO PÄIKESELOOJANG (Üüvere rännak)
4. Aasta vikerkaar - LÕHMU-ALT RABA VIBUKAAR (Kirjuhärjasaare rännak)

RUUNID:
1. Aasta ruunikivi - LEEDUNIIDUMÄE RUUNIKIVI (Üüvere rännak)
2. Aasta ruunimets - ALGIMETSA RUUNIMETS (Korjuse rännak)
3. Aasta ruunipuu -  LEPNATAMMIKU ALGIZ-TAMM (Üüvere rännak)

MUU:
1. Aasta kõnnik (sild) - KUUSKESILD (Kirjuhärjasaare rännak)
2. Aasta koobas / urg- KERBOAASUMÄE KÄHRIKUKOOBAS (Iieaasu rännak)
3. Aasta mägralinnak - KASSAANSUMÄE MÄGRALINNAK (Pruttvõhma rännak)
4. Aasta looma kolju - SEALÕUAMÄE SEAKOLJU (Hiietse rännak)
5. Aasta lõkketuli - KURESE LÕKKETULI (Kurese rännak)
6. Aasta kärg - KÄRJESAARE KÄRG (Pedassaare rännak)
7. Aasta linnusulg (linnusuled) - TAMMEMÄE LINNUSULED (Maretama rännak)
8. Aasta "sinimustvalge" KÄIDRANIIDU SINIMUSTVALGED VÄRVID (Lohjajärve rännak)
9. Aasta linnupesa - MESILASEMÄE LINNUPESA (Ohtla rännak)
10. Aasta ämblikuvõrk - LÄTSIMETSA ÄMBLIKUVÕRK (Virussaare rännak)
11. Aasta loodusnäitus - KOBRASTE PAKKUDEKS JÄRATUD PUUSKULPTUURIDE NÄITUS VAHEARU METSAS (Kämbla rännak)
12. Aasta musta pässiku mahavõtmine - PÄSSIKU MAHAVÕTMINE TAMMESIUMÄEL (Sõõrikese rännak)

LOODUS (KAHJUSTADA SAANUD KOHAD):
1. Aasta "veritsevad" kännud - ÄSJASEST LAGERAIDEST "VERD TILKUVAD" TAMMEKÄNNUD SAMMASTEMÄEL (selle koha peal kus on nüüd lageraie oli veel aasta eest ürglooduse mõistes tõeline loodusmuuseum, kus iga puu oli kui kunstiteos)(Kullamamäe rännak)
2. Aasta kahjustatud hiiepaik - LAGEDAKS RAIUTUD HIIESAARE SOOSAAR (siin on mõne aasta eest tehtud lageraie, kasvama oli jäetud vaid mõni üksik puu siin-seal; kummaline oli aga see, et kõik puud või peaaegu kõik puud olid jäänud välja vedamata, on näha, et puud ei olnud värsked, nad olid seal vedelenud enam kui aasta... kas karistas kohapaik selle ala lagedaks raiujaid või juhtus miski muu? kuidas seletada seda, et püha mets raiuti maha aga puud jäeti sinnasamasse vedelema?) (Kirjuhärjasaare rännak)
3. Aasta kahjustatud allikakoht - ÜMBRITSEVA METSARAIDE TÕTTU KAHJUSTADA SAANUD SILMAALLIKAS UHTJÄRVE ÄÄRSES METSAS (üsna trööstitusse seisundisse jäetud allikas. oli kurb vaatepilt. suurem osa ohvriallika ümbrusest oli langenud metsaraie ohvriks. ohvriallikast idas olid mõned puud jäetud, ohvriallika juurest mujalt olid aga peaaegu kõik puud maha võetud. ohvriallikas nägi seeläbi ka üsna armetu välja. oli peenikese oksaprahi ja üksikute allatallatud lepavõsude alla mattunud. leidmine oli juhuslik - see sai leitud tänu veel püsti seisnud muinsuskaitseameti poolt paigaldatud valgele sildile) (Uhtjärve rännak)
4. Aasta kahjustatud linnamägi - LAGEDAKS RAIUTUD UHTJÄRVE LINNAMÄGI "LIINUSEMÄGI" (lageraide tagajärjel kändudemaaks muudetud esivanemate kants või muidu oluline muinasajalooline objekt) (Uhtjärve rännak)

RÄNDAJATEST:

aasta jooksul rändas Soolembese rännakutes 56 rändajat, kellest 24 olid püsimatkajad (Sütelemb, Härghein, Hedi, Pihlapiiga, Pihlajuus, Tammejuus, Jõhvikalemb, Järvalemb, Lättelemb, Haavalemb, Jahilemb, Arne, Vahtralemb, Katriin, Tulepiiga (Heli), Helen, Hiiulemb, Niinesilm, Kasepiiga, Ruta, Aat, Keily, Mihkel, Magnus) ja 32 uued tulijad (Laulupiiga (Illinor), Ilp (Anne), Samblalemb (Aivo), Anne M., Jürgen, Kristina., Kristiina L., Kristiina S., Päevapaiste, Martin, Tuuli, Aksel, Metssiga, Marika, Lea, Kalev, Kristel, Erki, Manel, Kairi, Kiira, Maksim, Elena, Vahur, Kai, Riina, Soorebane, Marko, Jane, Sirle, Merle, Argo).

tänud ja sügav kummardus siinkohal kõikide rännulistele, kes tegid rännaku(te)s kaasa. teiega oli väga lõbus ja need hetked olid kosutavad ning unustamatud. ajalugu mäletab teid hea sõnaga ;o)

soojade õnnesoovid positsiooni hoidmisel (1. koht nii eelmisel kui ka sellel aastal) ja oma isikliku panuse suurendamisel (eelmise aasta 18 rännakut vahetus sellel aastal 26 rännaku vastu) vaprale Pihlapiigale. lisaks, suured kiidusõnad siinkohal aasta kõige suurema hüppe teinud vaprale rännulisele Tulepiigale (Helile) (sel aastal 16 rännakut ja jagamas 2.-3. kohta koos Hediga, võrreldes eelmise aastaga, kus ta 1 rännakuga jagas teistega alles 22.-43. kohta, on hüpe väga suur) ning suur aplaus ka uutele tulijatele Laulupiigale (Illinor), Ilpile (Anne) ja Samblalembesele (Aivo), kes lõpetasid oma esimese aasta siinses rännakute klubis väga tublide kohtadega esikümnes, vastavalt siis Laulupiiga (5. koht), Ilp (6. koht) ja Samblalemb (jagamas koos Pihlajuusega 7.-8 kohta). stabiilsena, küll positsioonilt ühe koha võrra langenuna, püsib tabelis Jõhvikalemb (eelmise aasta 3. koht vahetus selle aasta 4. vastu), ehkki ta rännakutepanus suurenes sel aastal võrreldes eelmise aastaga tubli 8 rännaku võrra. niisamuti kuulub kiitus raudvarale ehk veteranrändajatele Härgheinale, Sütelembesele, Hedile, Lättelembesele, Järvalembesele, Tammejuusele ja Haavalembesele, kes oma panusega rikastasid taaskord nende poolt kaasa tehtud rännakuid ja olid vajalikel hetkedel oluliseks toeks kõikidele uutele rändajatele, et nendepoolne rännakutesse sisseelamine oleks sujuvam ning ka selles, et olla neile abiks olulise leidmises ja väärtusliku saamises. erilised tänud siinkohal ka vanameistrile Arnele, kellega koos sai lehekuul läbi tehtud Iieasu rännaku põhiosa, mis oligi siis tema enda radu pidi) ja kõige suurema eneseületuse teinud kaugelt maalt tulnud katalaanile - Manelile, kui siinses rännakute klubis kõigi aegade kõige värvikamale matkajale.

RÄNDAJATE PAREMIK (rännakute järgi):
1.         Pihlapiiga - 26 rännakut
2.-3.     Hedi, Tulepiiga (Heli) - 16 rännakut
4.         Jõhvikalemb - 13 rännakut
5.         Laulupiiga (Illinor) - 12 rännakut
6.         Ilp (Anne) - 11 rännakut
7.-8.     Pihlajuus, Samblalemb (Aivo) - 8 rännakut
9.         Vahtralemb - 7 rännakut
10.       Tammejuus - 6 rännakut
11.-12. Kiira, Järvalemb - 5 rännakut
13.-17. Hiiulemb, Haavalemb, Kristiina S., Niinesilm, Päevapaiste - 4 rännakut
18.-27. Kristina, Keily, Kai, Anne M., Sütelemb, Ruta, Kairi, Soorebane, Martin - 3 rännakut
28.-32. Metssiga, Tuuli, Merle, Härghein, Jahilemb - 2 rännakut
33.-56. Lättelemb, Helen, Erki, Katriin, Kristiina L., Vahur, Sirle, Arne, Manel, Maksim, Riina, Magnus, Marko, Jane, Aat, Argo, Jürgen, Kalev, Kristel, Marika, Lea, Aksel, Elena, Mihkel - 1 rännak

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar