esmaspäev, 27. märts 2017

Iidavõhma rännak 19.03.2017

lõunamaalt saabunud hanekari ja sellest välja joonistuv vasakule vaatav inimese sarnane nägu. Keldriaugu talukoht

kaunis nurm Keldriaugu talukoha juures. esiplaanil oleva metsatuka vasema poole taga asuvad Perila-Esku karjamõisa varemed

siplaste uus tulemine. sipelgapesa Perila-Esku karjamõisa varemetest idas

kellegi sarvilise pealuu. Perila-Esku karjamõisa keldrihoone äärne

keldrihoone Perila-Esku karjamõisa varemete juures

puu vahele asetatud väikese looma pealuu. Perila-Esku keldrihoone äärne

sissevaade Perila-Esku karjamõisa keldrisse

vundamendijäänused Perila-Esku karjamõisa territooriumil. oletatavasti mingi karjamõisa kõrvalhoone alsumüürid

hiidsaarepuu Perila-Esku karjamõisa pargis. mõisapark koosneski peamiselt vanadest saarepuudest ja nende vahel olevatest väiksematest lehtpuudest nagu vaherpuu

päid tõstvad lumikellukesed (galanthus nivalis). Perila-Esku karjamõisa park

südamekujuline avaus puu sees. Perila-Esku mõisapark

mõned hiigalsekasvu saarepuud olid Perila-Esku mõisapargis altpoolt ikka väga jämedad ja kobrulised ja paksu rohelise samblakihi all

jämeda tüve alaosaga hiidsaarepuu Perila-Esku mõisa pargis

härja -või tarvapead (tarvanpääd) meenutav tüvest eenduv "sarviline" pahaosa hiidsaarepuul. Perila-Esku mõisa park

eelmise kuva jätk. ja seesama härja-või tarvapea (tarvanpää) veidi teise nurga alt vaadatuna

taevas on natuke sinist, palju valget ja kuhjaga halli. saarepuu oma musta tüve ja okstega oleks justkui selle kõige ühendaja. Perila-Esku karjamõisa park

keegi hea mees on oma kaabu puu tüvele riputanud. vana tunamullune seen hiidsaarepuu tüvel Perila-Esku karjamõisa pargis

saarepuu pahk meenutas kui mingit rohepunasegust kärbseseent. Perila-Esku karjamõisa park

vaade Perila-Esku karjamõisa juures (sellest edelas ja lõunas) olevatele avarustele. vasakut kätt paistmas mõisapargi põlispuude salu

jäänuk hiljutisest jääajast - üksik jäätükike kunagisest "uisuplatviormist" on seismas kevadoludega ümaraks lihvunud jala peal. Perila-Esku karjamõisast edelas olev heinamaa

rännuline Marika on tõusnud teistest rännulistest kõige kõrgemale. hiiglaslik enam-vähem ühesuurustest kividest kivikuhjatis Perila-Esku karjamõisast edelas oleva metsa veeres

eelmise kuva jätk. kivikuhjatise keskkoht pealtpoolt vaadatuna

põlismets Surnumäe kaguserva juures

kaseväravad Surnumäest läänes - kaks sulniilmelist kaske kaunistamas siinset nurmemaastikku

eelmise kuva jätk. kaseväravad lähemalt edela poolt vaadatuna. tagapool (kuva peal kaskede keskel) Perila-Esku karjamõisa põlispuud (täpsemalt siis seal keskel olevast suurest-kõrgest nõglapuust vasakul)

tuhmkollase muruvaibaga kaetud nurm Perila-Esku karjamõisast lõunas

kongis puupahk vanal noorel lepapuul. metsatukk Perila-Esku karjamõisast lõunas-edelas

algis-ruuni meenutav kolmhark-kõiv väikses metsatukas Perila-Esku karjamõisast lõunas-edelas

ümberkukkunud kadakapuu okstest tekkinud lainetus. metsatukk Perila-Esku karjamõisast lõunas-edelas

lumeriismetega kaetud lage väli. Perila-Esku karjamõisast kaugemal edelas (ühe teise metsatuka taga) olev suur nurm

püstiseisev rohesamblasse kasvanud kivi Kübaravõtuvõhma lõunaosas oleva kraavi kalda veeres

üksik nõglapuu ühel väiksel kurrukil Kübaravõtuvõhma keskkohas

haavaapuud kobaras ja selle juures (põhja poolt vaadatuna) paksu lehekõdu all üks kivi. kohapaik ise meenutas väga justkui mingit altarit. kuskil siinkohas rebiti Soolembesel loodusjõudude poolt jõuga "kübar" peast ja nõnda see soosaar endale nime saigi

vana hundipuu Kübaravõtuvõhma  keskkohas

ühe silmaga ja haavataelikust (phellinus tremulae) ninaga hundipuust vardija Kübaravõtuvõhma keskkohas

rännuline Päevapaiste liikumas Kübaravõtuvõhma hundipuudest sammaste vahel

mustrijooks vanal hundipuu koorel. Mustaauguvõhma soosaar

sammaltaim kasvamas kõrvuti sõnajaltaimega. täpsemalt siis oli selline looduslik vaip ühes kohas maa peal, kus sammaltaimed sõnajalgtaimedega üksteisele lähestikku seistes maastikku ilmestasid. Mustaauguvõhma soosaar

puuseened Mustaauguvõhma ja Iidavõhma soosaarte vahel olevas lodumetsas

eelmise kuva jätk. samad puuseened ja nende kübarate servajooks lähemalt vaadatuna

eelmise kuva jätk. ja ka altpoolt vaadatuna. oli teisi tõesti seal palju - sadu ja sadu

x

x

x

suur kivi Iidavõhma põhjaserva juures. juhul kui Iidavõhmal asus tõesti kunagi hiiepaik nii nagu kohapaigale antud nimi sellele nii kindalt viitab (Iida = Iide = Hiide... vrd ka Iida urked Raplamaal Kuimetsa juures, mis teatavasti oli kunagine pühapaik), siis tõenäoliselt võis selle hiiepaiga kunagine ohvrikivi olla just see kivi siin. teisi kive siin soosaarel esmapilgul kahjuks silma ei jäänud.

Iidavõhma oletatava ohvrikivi sinipunasegune värviline sisemaailm

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Neljakivivõhma soosaare keskkoht. siinse kurruki keskel (kuval rohelised reas asetsevad kivid) asusid ka neli kivi, mis sellele soosaarele nime andsid

hallikarvane kivi Kõbjasevõhma keskkohas

eelmise kuva jätk. Kõbjasevõhma kivi kullasinisegune sisemaailm

x

väike vulinal voolav salapärane ojake Ojajooksmemäe lääneserva veeres. see oja oli selle rännaku suurim üllataja ja seda kõige paremas mõttes. siin selle ojavulina saatel toimus ka loodusega ühtesulandumise olesklus. see on oja, mida kuskilt kaartide pealt ei leia. seda seal lihtsalt ei ole ja punkt. vahest on see koht, mida polegi olemas. kui meenutada seda, mille peale me selle oja leidsime siis oli vaid rännuliste alateadlik soov kuhugi sellisesse paika jõuda, ja nii nad sinna siis ühtäkki sattusidki ja nii nad seal siis olid. rännuliste sealt äratulekul kadus tõenäoliselt ka oja koos vulinaga. kes teab, vahest ongi tõde või vähemasti osa tõde peidetud sinna, et oja näitabki ennast vaid neile, kes tahavad tema juurde jõuda. need aga, kes ei soovi millessegi sellisesse jõuda või oska siia jõudmist tahta, neile ta ennast ei näitagi. kuidas siis muidu seletada juhtumit, et need kes siinset piirkonda on kunagi kaardistanud, neile pole see ojake end miskipärast näidanud. muidu oleks see ojake ju omast suurusest lähtuvalt kindlasti kaardile kantud, on ju väiksemadki ojad ja jõed-jõekesed ning kraavid kaardi peal, kuid seda üsnagi suurt ojakest seal miskipärast pole

x

x

rohesamblaga kaetud kaldu kasvav kõiv Ojajooksmemäe keskkohas

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Iidavõhma rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Laanejuus, Marika, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,5 km
Asukoht: Iidavõhma soosaar, Perila-Esku karjamõisa koht, Keldriaugu talukoht, Raasiku vald; Saksamäe soosaar, Surnumägi, Esku soo, Kose vald, mõlemad Harjumaa