teispoolsussimajassinistes värvitoonides kooreüraskite joonistus Õhikumäe lääne-edelaosas. varjundid ja varjundite varjundid ning värvid lisatud juurde Soolembese poolt. kes mida antud kuva peal näeb? muuseas, selle kuvaga oleks hea süvenenult uneleda või siis ka oleskledes unele suikuda (mediteerida) ja läbi selle püüda märgata mis lugu see pilt rääkima hakkab
Mädajärve lääne-edelakallas, vaadatuna ida-kirdekaldalt. kerakujuline täiskuu on nii üleval kui ka all. esiplaanil järves piklik järvesaar. taamal olev metsane mägi on Tapa-Pikassaare oosistik. sealtkaudu mööda neidsamu vallseljaku harjaseid pidi saigi tuldud siia järve äärde
inimene sulandumas ämblikuvõrgumustrite kaudu ühte suure loodusega. unenäoline rännak võrgu sisse ja selle taha. harukordsed hetked varahommikuse Mädajärve äärest. inimene ja järv ämblikuvõrgu mustrites. neist on saanud suure looduse loomingu suur osa. rännuline Samblalemb on ühtäkki sulandunud sujuvalt varahommikuste võrguseppade suurde loomingusse - kastepiiskades hommikuvõrkudesse, saades osaks suurest tervikust. Mädajärve põhjakalda äärne
kõrgetasemelised kooreseppade joonistused Õhikumäe lõuna-kaguosas. see oleks justkui sümbioos sürrealismist (S. Dali) ja Õhikumäe mütoloogisest abstraktsusest
väikese kasepuuga väikene udupiima sisse mässitud saareke Mädajärve keskkohas
päevatõusu ootel Mädajärv. vaade sellele põhjakaldalt
veel üks paljudest sulniilmelistest järvesaartest Mädajärves. seesinasel kasvas peal kolme liiki puid ja kõiki ühekaupa - kuuske, kaske ja mändi. vaade sellele järve kirde-idakaldalt
sulnid varahommikune piimjas udu hõljumas Mädajärve kohal. vaade sellele järve põhjakaldalt
võrguseppade mustrites järve äärne pedajas. oli teine pidulikult ehitud vabariigi taasiseseisvuse aastapäeva puhuks. vaade Mädajärvele selle põhjakaldalt
vaade Udriku rabale väikeselt nimetult soosaarelt Mädajärvest umbes kolmsada sammu lääne-loodes. soosaar ise oli tõesti pisike, nii umbes 26 m (loodest kagusse) x 45 m (edelast kirdesse) pikkust-laiust, kuid oma väiksuse juures siiski üllatavalt kõrge ja tähelepanuväärselt seenterohke. rõhutaksin et soosaar oli mitmetest eri liiki seentest äärest ääreni täis
jätk eelmisele kuvale. tõenäoliselt liit-kübarnarmikud (hydnellum concrescens) väikese nimetu soosaare harja pealt
jätk eelmisele kuvale. ja sealsamas selle väikese saare keskel (nn selle harja peal) kasvas ka mitut liiki pilkupüüdvaid harikuid. siin üks nendest - tõenäoliselt punalatv-harik (ramaria botrytis)
eelmise kuva jätk. ja siin ka väikese nimetu soosare harja peal kasvav teine harikuline - tõenäoliselt kollane harik (ramaria aff. flava)
eelmise kuva jätk. üleküpsenud kivipuravik (boletus edulis). väikese künkliku soosaare kirdeserv
varahommikune Udriku raba paarsada sammu Mädajärvest loodes
esimesed simajaskaunid hetked Mädajärve põhjakalda juures
ebamaises udurüüs Mädajärv
piimjas udu hõljumas Mädajärve kirdenurgas
vaade Mädajärve põhjakaldalt lääne suunas üle Udriku raba Tapa-Pikassaare vallseljaku suunas
võrguseppade meistriteos Mädajärve põhjakalda veerest. iga hetkega tekkis kõikjale kastepiiskades võrke aina juurde
vaade Mädajärve põhjakalda lähistelt lääne suunas väikesele nimetule soosaarele. kõikjal vohamas ebamaine sinisus
Udriku rabamets Mädajärvest läänes. muideks, kuvale on ka täiskuu peale jäänud. terasem silm leiab ta eesoleva pedaja ladvast
hunnitud uduvaated Udriku rabas. taamal seal kuskil päevatõusmise joone alla asub Mädajärv
võrguseppade üks kõige meeldejäävamaid võrke Mädajärve põhjakaldalt. siit läbi selle võrgu suunaga Mädajärve poole avanesid elu lummavamad vaated
eelmise kuva jätk. vaade teispoole tegelikkust. Mädajärve põhjakalda veeres seisvad pedajad on eesoleva võrguseppade tipploominguga ühte sulandunud
lisa eelmisele kuvale. hunnitu vaade läbi võrguseppade võrgumustrite
kastepiiskades ämblikuvõrk. Mädajärve põhjakalda äärne
ämblikuvõrgu abstraktne südamik. huvitav on siin see, et antud võrgu raamistik oli üles ehitatud reeglipäraselt ja südamik ebareeglipäraselt
varahommikune vaade simajate pedajate vahelt siniudusele Mädajärve edelakaldale
võrguseppade kastepiiskades võrgustik järve kaldajoone juures. Mädajärve põhjakalda äärne
vaade Mädajärve põhjakaldalt päeva tulemise suunas
taeva peegeldus päevatõusueelses Mädajärve vees
uue päeva tulemine Mädajärve ääres. üleval olev pilveaurudest mustrijooks oleks justnagu loodusjõudude poolt lisatud antud kuva kauniduse võimendamiseks
simajassinised päevatõusuaegsed vaated Mädajärve põhjakaldalt selle ida-edelaossa
sulnite vaadete imetlemisega Mädajärve ääres kaasnes ka äkiline jahtumine. kui veel pool tundi tagasi oli rännulistel Pikassaare-Tapa vallseljaku pealt Udriku rabasse tulles sees soe tunne ja nahk oli mägede peal liikumisest märg, siis siin langes temperatuur selle lühikese ajavahemiku jooksul kohe kolinal. kukkumine võis olla kuni 5-7 pügalat. kuval rännuline Kiira soojas varustuses Mädajärve põhjakalda veeres
külmunud kiil. Mädajärve põhjakalda äärne
hunnitu vaade Mädajärvele selle ida-kirdekaldalt. esiplaanil piklik järvesaareke ja selle taga taamal Pikassaare-Tapa vallseljaku kontuurid. märkamatus taevases varahommikuses sinisuses on kõike seda ilu pealt vaatamas ka täiskuu ise. siinsel järvekaldal oli teine puistu (enamuses kuivanud lehtpuud ja üksikud okaspuud) ja rohkem vett
Mädajärve äärne muinasjutt jätkub. simajaskaunid vaated järve keskkohale ida-kirdekaldalt. esiplaanil ebamaiste värvidega ümbritsetud väike piklik järvesaareke
veel üks paljudest Mädajärve väikestest järvesaarekestest. Mädajärve idakallas
hommikuuimas viibiv Udriku rabamaastik Mädajärvest lõunas
Udriku raba Mädajärvest kagus. kaugustes väikese metsase kühmuna paistmas üks väikene rabamännikune soosaar
võrgusepa sellehommikune kastepiiskades looming. Udriku raba Mädajärve ja Lehmanisasaare vahel
uue päeva valguskiired Lehmanisasaare edelanurga juures
ristiämblik (araneus diadematus) ja põdrakärbes (lipoptena cervi). väike nimetu mätlik soosaar Lehmanisasaare edelakülje juures
suured sirmikud (macrolepiota procera) Lehmanisasaare edelanurgas. siinne mets oli seentest paksult tulvil, kümned ja kümned eri liigid tõstsid siin päid ja palusid üleskorjet
pomerantspuravik (leccinum versipelle). Lehmanisasaare edelanurk
porgandriisikas (lactarius deliciosus) Õhikumäe serva veeres
Õhikumäe põhjaserv. siit toimus sellele puudemurrurohkele soosaarele sisenemine. esiplaanil vana haab
eelmise kuva jätk. sellel vanal haavapuul kasvas haruldane looduskaitsealune (III kategooria) sammaltaim sulgjas õhik (neckera pennata)
ürgmets Õhikumäe loodenurgas
puudemurru ületamine Õhikumäe loodenurgas. esiplaanil vasakult paremale naisrännulised Jane (taevasinises), Kiira (taevasinises), Kairi (kollakasvalges), Ilp (ronkmustas) ja Päevapaiste (punases)
orgudevaheline märgala. Õhikumäe lääneosa
Õhikumäe kooreüraskite tipploomingut algsel kujul. võrdluseks blogi alguses olid sama kuva värvid ja varjundid segatud teispoolsussimajassinisega. võib uduselt hoomata, et kuva keskel oleks nagu tegu mingite olenditega
ülemise kuva jätk. eelmise kuva kõrval (ehk sama palgi peal) oli veel ka selline kooreseppade kriipsujukudest koosnev kunstiteos. seesinasele on samuti varjuneid ja värve veidi kunstlikult juurde lisatud, et tõsta esile selle ebamaisust
ülemise kuva jätk. sama joonistus algsel kujul. palju askeldavaid olendeid
pärnapuude kobar. Õhikumäe lääneosa
sõnajalgadesse kasvanud veerohke oru ületamine niiske palgi peal Õhikumäe lääne-edelaosas. palgi peal oma esimesi samme astumas rännuline Heli. kõik ülejäänud rännulised on kõike seda hinge kinni hoides jälgimas
rännulise Ilbi tänutants pärast veerohke oru ületamist. Õhikumäe lääne-edelaosa
hiidhaab Õhikumäe edelaosas
kooreseppade poolt loodud abstraktne süvakunst Õhikumäe puupalgil. Õikumäe lõuna-kaguosa
sisenemine Uniharjamäele. esimesene (kuldkollase nässakuga, osaliselt puu taga) astus soosaarele rännuline Ilp, teisena järgnemas talle rännuline Heli
rännuline Ilp vana hiidhaava juures. Uniharjamäe idaserv. oli seal veel teinegi sama suur haavahiiglane esimesele seltsiks. sealsamas nende hiiglaste all toimus ka väike olesklus ja hommikusöömaaeg
Uniharjamäe üks kahest hiidhaavast altpoolt vaadatuna
vaade Uniharjamäe edelanurgale
musta-valge laiguline linnu sulg. Udriku raba Uniharjamäe ja Udriku Suurjärve vahel
lähenemine Udriku Suurjärvele. läbi hõreda rabametsa on paistmas suure järve põhja-loodekallas
Udriku Suurjärv kogu oma hommikuses ilus. sulnid päevapaistest tulvil hetked järve põhja-loodekalda veerest
vaade Udriku Suurjärvele selle loodekaldalt. taamal kaugustes teispool järve paistmas Naelaaugumägi
rännaku lõppu kroonis rohu sees askeldav arusisalik (zootoca vivipara) Naelaaugutee lõunaserva lähistel. sisalik sümbolina pidavat olema legendide järgi seotud püha graaliga
liblikas Päevapaiste peal. pidulik lõpuhetk - selle tähendusliku sündmusega saigi palju meeldejäävaid elamusi pakkunud öörännak lõpetatud
Udrikuraba rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Kairi, Ilp, Heli, Jane, Kiira, Marko, Samblalemb, Sütelemb, Magnus, Soolemb
Distantsi pikkus: 11 km
Asukoht: Udriku raba, Mädajärv, Udriku Suurjärv, Ohepalu LKA, Kadrina vald, Lääne-Virumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar