Taara tammiku üks hiidtammedest sinitaeva all. kokku oli siin neid nii umbes 350-400-aastaseid tammehiiglasi umbes kümmekond. Taara tammiku läänepoolse osa keskkoht
tõrupuust hiiglane oma oksi sirutamas. Taara tammiku läänepoolse osa keskkoht
vaade ühe hiidtamme tüveharude vahelt teisele poole tundmatust. Taara tammiku läänepoolse osa keskkoht
suursuguse hoiakuga hiidtamm Taara tammiku keskkohas
ovaalikujuline koorelõige vanal hiiepuul, meenutamas kui mingit inimolendi nägu. Taara tammiku keskkoht
vaade alt üles läbi sarapuu lehtede suure tammehiiglase ladva suunas. Taara tammiku keskkoht
kuivanud tõrupuu pealt murdunud kõverikud rohesamblased oksad meenutasid maa peal olles kui mingeid väänlevaid siugusid. Taara tammiku lõunaosa
eelmise kuva jätk. sama tõrupuu eemalt, ida-kagu poolt vaadatuna
eelmise kuva jätk. veel üks jäädvustus kuivanud hiidtõrupuust
vana kuivanud hiidtamm oma murdunud oksaga. siit on võrdlusena näha, kui väike on inime (vt punases vasakul - Pruusipiiga) selle puuhiiglase kõrval. Taara tammiku läänepoolse osa idaserv
suur kivi Taara tammikust umbes sadakond sammu edelas
veel üks hiidtamm Taara tammiku juures. see oli küll ametlikust Taara tammiku kaitsealast sadakond sammu eemal edelas, kuid võib oletada et kunagi võis olla ka seesinane paik koos selle tammega osa Taara tammiku nimelisest pühapaigast. kuval - rännulised Kristiina (vasakul valges) ja Tulepiiga (tõrupuu all mullakarva hallis) suure puuhiiglasega tutvust tegemas
eelmise kuva jätk. suure tammehiiglase juures loode, põhja ja kirde suunas kasvav sarapik
valge seen teise valge seene otsas
puisniiduilmeline salumets Taara tammikust kaugemal kagus
looduskaunis kaasik Taara tammikust pooltuhat sammu edelas
kooreseppade tippsaaavutus - harjaseliste venede kujutised kuivanud saarepuul. Rätsepa talukohast põhjas-kirdes olev närestikurohke mets
eelmise kuva jätk. ja samad harjaselised vened vaadatuna eemalt ja veidi teise nurga alt
vana kuivanud kõiv kunagise Rätsepa talukoha lähistel
x
Tulepiiga matkariietus pärast rohurindest läbi astumist
x
allikatoiteline ojake Alingamäest kagus oleval raiesmikul
x
Alingamäe kagunurk ja sealne tõrupuu
kuivanud puu Alingamäe kaguserva lähistelt
allikatega seotud looduskaunis paik Pärnumaal - Alingamägi. Parasmaa, Sõõrikese ja Naartse küla vahele jääv pikk soosaarest seljandik kandis 18. sajandi lõpu Vee (Veehof) mõisa kaardil Alingamäe (Allinga mäggi) nimetust. tänapäeval jääb see huviväärne ala kahe valla, Halinga (loodenurk) ja Koonga (kirdenurk) valla piirimaile, kusjuures Alingamägi ise jääb napilt Koonga valla alla. see Alingamägi on puisniiduilmeline loode-kagu-suunaline pikk seljandik, kus kasvavad peamiselt kõrged tammed, hundipuud (ehk haavad) ja lõhmused. ühe teise 18. sajandi lõpu Vee mõisa kaardi pealt leidsin ka teavet sealkandi allika (quelle) kohta... see asunud Alingamäest umbes 1 km lääne-edela suunas. vanade kaartide järgi kandnud allika juures olev suurem ala nimetust Kailepa mätlik (või siis lihtsalt Kailepa), Ojantagune aru (19.saj.) ja Ojatagune maa (18.saj. lõpp). on huviväärne et tänapäeval on seal lähedal ka Allika nimeline jõgi. selle säng on aga praeguseks juba kraavitatud. huvitav on ka Alingamäe (Allinga mäe) enda nimetus, sarnanedes Halinga valla nimetusele. ilmselt on selles nimetuses samuti viide sealsete allikate lähedusele. Alingamäe kaguosas asunud kunagi ka suur kaev või mingi suuremat sorti kurisuauk. vanadel kaartidel mainitud kui "brunnen" ehk kaevukoht. tänapäeval sealt läbi jalutades jäi selle soosaare lõunaosas silma suur kurisu moodi lehter. see kaevu või kurisu lehtri pinnas oli kaetud mahalangenud lehtedega, augu põhjas oli oksarisu ja vist ka mingi niiskem koht. on välistatud selle teke hilise kaevamise näol, kuna sellel lehteraugul puudusid vallid. Alingamäest kagu pool oleval rahandikul (ehk raiesmikul) asub mitmeid allikatoitelisi ojakesi ja ojakeste lõike, metsaraidega on nende terviklikkus ilmselt saanud veidi kahjustada. kuva peal üleval Alingamäe kaguosas koht, kus on seesama kurisulehter (puudemüüri taga), mis peakski siis vastama kunagisel mõisakaardil mainitud "brunnenile" ja märgitud seal leppemärgina üsna suureks. teist sellist suurt kaevu või allika moodi lohku seal ei paistnud
puisniiduilmeline salumets Alingamäe keskkohas
rännuline Tulepiiga Alingamäe keskkohas oleval peamiselt tammepuudest ümbritsetud kurrukil
kirsipunaste täpikeste-laigukestega kuldase kübaraga tundmatu seen. Alingamäe keskkoht
samal ajal kui teised rännulised, Pruusipiiga, Tulepiiga ja Soolemb, soosaarel sügiskuldseid hetki jäädvustasid, tegid rännulised Kristiina (vasakul eespool) ja Pihlajuus (paremal tagapool) hetki parajaks tõrupuude all vaikust kuulates ja endasse süüvides. Alingamäe keskkoht
salumets Alingamäe keskkohas
põlispuud Alingamäe puurindes - tammed ja kased, hundipuud ja niined. soosaaare keskkoht
veel siinseid põlispuid. Alingamäe keskkoht
lameda laia süvendiga kivi Alingamäe keskkohas
niinepuud Alingamäe kesk-loodeosas
puisniiduilmeline mets Alingamäe kesk-loodeosas
põlismets Alingamäe kesk-loodeosas. valdavalt kattis siinset soosaart ikkagi selline puisniiduilmeline mets, kuid siin-seal esines ka selliseid põlismetsaga ilmestatud nurgakesi
ürgne avaus sisenemaks teisele poole ürgset eimiskit. Alingamäe keskkoht
tammepuust känd ja selle peal olevad reljeefid ja värvid. selle parempoolne ots meenutas kui mingit linnu pead ja üleüldse sel oli üsna palju sellist linnulikku. Alingamäe kesk-loodeosa
veel üks rännaku ajal nähtud punakuldne lakkvaabik (ganoderma lucidum). Alingamäe kesk-loodeosa
x
üsna omapärane kivi Alingamäe kesk-loodeosas. see oli oma olemuselt üsna lame, kerge laia süvendiga ja selle lõuna-kagupoolses otsas oli väike eenduv ümarate servadega kolmnurga kujuline platvorm
niinepuudest kobar Alingamäe loodeosas. üle pika aja oli au kohata ühes paigas (ühel soosaarel) nõnda palju niinepuid. Alingamäel oli neid tõesti palju. siin moodustasid nad mitmetes kohtades isegi selliseid väikeseid pärnikuid
puuseene kübaraalusest kinni hoidev harilik kedertigu (cochlodina laminata). Alingamäe loodeosa
suursuguse hoiakuga tammepuu. Alingamäe loodeosa
puisniiduilmeline tammik. Alingamäe loodeosa
kaks lähestikku seisvat kuivanud tõrupuud olid omavahel ühendatud kaldu oleva oksa abil ja niimoodi olles meenutas see tervikuna kui mingit hagalaz-ruuni. hagalaz-ruun. vaade puudele ida poolt. Alingamäest loodes olev väike soosaar
eelmise kuva jätk. samad puud ja nende ühenduslüli lähemalt lääne poolt vaadatuna. kui vahest ongi looduses mingi nähtud ruuni puhul kahtlus, et kas see on ikka päris see ruun jne, teatavasti ju kõik sümbolid ja märgid looduses ei ole üldjuhul nii nii üks-ühele äratuntavad, siis tundub, et selle ruunimärgi puhul on loodus olnud küll paikapidavalt täpne. ja küllap ta siis teadis, millist sõnumit tahab rännulistele edasi anda. hagalaz-ruun teatakse olevat üks võimsamaid ruune. siinkohal mõned meenutused selle ruuni kohta Eddred Thorssoni ja Ralf Neemlaid'i sulest. Eddred Thorsson nimetab seda oma raamatus "futhark - a handbook of rune magic" ilmapuu Yggdrasili kosmiliseks mustriks. olles samuti tähenduslikult ka lumehelbeke, tähendab see sümbol lisaks veel ka kaitset ja maagilist tööd maailma seaduste abil ja läbi. küsimusele "mis on hagal?" vastab Hagali õpetuse eestvedaja Ralf Neemlaid oma kodulehel www.hagal.ee järgmist: "HAGAL ON RUUN, MILLEGA SEOSTATAKSE VABADUST, VABANEMIST JA MUUTUMIST, SAMAS KA TERVIST JA HEAOLU. TA TOOB ÄRKAMISE UUELE ELULE, MIS VÕIB OLLA NII RAHULIK KUI ÄKILINE, SARNANEDES RAHEHOOGA, MILLE MÖÖDUDES AVASTAME END UUES MAAILMAS, MIS VAJAB VUNDA-MENDIST ALATES ÜLESEHITAMIST. HAGAL TÄIDAB SU VÕIMSA ENERGIAGA, MILLE TOEL KÕNDIDA ENESELEIDMISE TEEL."
eelmise kuva jätk. samad puud eemalt lääne poolt vaadatuna
x
x
x
x
x
x
x
suured rohelised väljad ja nende taga Helenurme ja Sõõrikese metsad
tume pilvekonks Helenurme küla, sealsete Männa ja Ruusi talukohtade, kohal
x
x
Alingamäe rännak:
Osalejad: Pruusipiiga, Tulepiiga, Kristiina, Pihlajuus, Soolemb
Distantsi pikkus: 7 km
Asukoht: Helenurme küla, Taara tammik, Halinga vald; Alingamägi, Avaste LKA, Koonga vald, mõlemad Pärnumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar