Hiie talukoha varemete juures kasvav vana remmelgas oleks justkui nagu siinse mahajäetud Leppsilla küla sümbolpuu. kivi lähedal, sellest lääne-loode pool asub ka Leppsilla rändrahn. mahajäetud Leppsilla küla loodenurk
kõrgete vallseljakutega ümbritsetud Kreeda auk
keegi tedreline või püüline puu oksa peal. Kreeda augu äärne
sarikaline lume peal. mahajäetud Leppsilla küla
lainetav maastik Leppsilla kunagise küla idaosas. esiplaanil simajaskaunid pedajad, neist vasakule jäävad ruugekarvased kibuskipõõsaste väljad
lumemütsiga kibuvitsa mari. mahajäetud Leppsilla küla idaosa
õhulise lumepuudriga kaetud mõnest kuusest koosnev kuusik keset ruugekarva kibuskipõõsaste välja. mahajäetud Leppsilla küla kirdeala
kibuskipõõsaste poolt ümrbitsetud kuusikute grupid Leppsilla kunagise küla põhjaserva veeres
Hiie talukoha kunagine uhkus - vana mitmeharuline remmelgas. mahajäetud Leppsilla küla loodenurk
ruunimärkidele sarnanevad kirjad Leppsilla kivi samblikul
Leppsilla kivi vaadatuna lääne-loode poolt
Leppsilla kivi ja sellest tagapool kunagise Hiie talukoha põlispuud
hetked Taelasaare soosaarel. oli teine nii reljeef-kui ka ortofoto kaardil üsna märkamatu, kuid kohapeal olles üsnagi pilkupüüdev ja loodusegi poolest selline hingestatud ja puutumatu
konnanäoline tuletael (fomes fomentarius) Taelasaare soosaarel. sin soosaarel oli palju taelasid, tuletaelasid. kes veel ei tea, siis olgu teadmiseks, et tuletael valiti ELUSi Eesti mükoloogiaühingu poolt 2018. aasta seeneks
Taelasaare puistu põhilisteks puudeks olid kased, kuused ja männid. siinse kuva peal kuusk ja kask vennalikult kõrvuti kasvamas
Taelasaarele nime andnud tuletaelarohke seenepuu. soosaare kesk-loodeosa
kolmeharuline oksake kasvanuna tuletaela sisse. Taelasaar
mingi sammaltaime sporofüüdi kaanega kupar ja miskit huvitavat rippumas selle küljes. see rippuv asi meenutab igatahes väga kui mingit täissöönud puuki. Taelasaare loodeserva äärne
eelmise kuva jätk. veel teisi sealseid kaunite kupardega sporofüüte
pika ja järsuilmelise Ergimäe (Härgmäe) nimelise seljandiku kõige lõunapoolsem ots. üks huvitav tähelepanek - just sel hetkel kui rännulised hakkasid sellele tõusma, tuli ka päike välja ja see paistis (ta püsis segamatult taevas) rännaku lõpuni. siinse kuva pealt on juba näha, kuidas suur üliheledus on asunud kõike siinset usinalt üle kuldama
kooreseppade uuristused kuivanud nõgalpuul. Ergimäe lõunaserva alune
kuld-ja hõbehelveste sadu Ergimäel (Härgmäel). lumesajuga üheaegselt sattus paistma ka suur üliheledus ehk päike ise. nõnda juhtuski et taevast langevad valgekarvased lumehelbed muutusid suure auringi kiirtevihus ühtäkki kuld-ja hõbehelvesteks
Ergimäe selja peal selle lõunapoolses osas. nagu ka kuva pealt näha on suur auring ja üliheledus endiselt kõike kuldamas
rännuliste edasminek Ergimäe keskosa suunas mööda kullatud Ergimäe harjapealset ja läbi sealsest kullasäraga jumestatud metsast. Ergimäe lõunaosa
päeva kuldamine jätkub. looduskauneid kuldhetki Ergimäe kagupoolsel nõlval
vaade Ergimäe kesk-lõunosa lähistelt Karuse järve (puude taga olev lumelagendik) suunas. põhja-lõuna-suunalise Ergimäe kesk-lõunaosas oli selle läänejalami juures üks salapärase nimetusega väike ümmargune järveke. Karuse järve on vanadel kaartidel nimetatud ka Madujärveks. on huviväärne, et siit umbes 1,5 versta ida pool asuv Maretasaar ja selle Mareta-nimetüvi on ajalooliselt ja folkloorselt igati loogilises ühenduses karuse-ja madu-nimetüvedega. kesksuvine maretapäev oli ju teatavasti ka karusepäev, lisaks teati läänemeresoomlaste vanade laulude järgi püha Margaretat (Maretat) ka kui mao lüpsjat. seega, karuse-ja madu-nimetüved passivad siia Mareta-nimetüve äärde kultuuriajalooliselt igati hästi
valge lumepulbriga kaetud nõglapuud Ergimäe lääneserva veerest Karusejärve lähistelt
veel kuldsete päevakiirtega ilustatud hetki lumivalgest nõglapuumetsast Ergimäe Karusejärve äärsest lääneserva veerest
Ergimäe idapoolne kallak ja siinne honga-nõglapuuküllane mets Ergimäe keskkoha juures
veel sulneid suure üliheledusega ilmestatud vaateid Ergimäe idapoolsele kallakule
suur puupahk kase peal. pahk kujutaks see nagu soe pead ja ja selle lahtist suud ning selle seest välja vaatavat tumedat kera ... vahest nn musta päikest. Ergimäest idas olev madal seljandik
eelmise kuva jätk. sama kasepealne puupahk vaadatuna teise nurga alt (st. otsevaates ja nii umbes lääne-edela poolt) koos vaprate rännuliste Kati (vasakul) ja Kaevupiigaga (paremal)
huvitav puujuurtest tekkinud ja veidi paremale kaldu vajunud sümbolkujund Ergimäest idas oleva madala seljandiku idaserva veeres
hunnitud keskpäevasest auringi valguskülvist kantud hetked Ergimäest idas oleva madala seljandiku idaserva äärses lodumetsas
sisenemine Leppsilla soo lagedale soomaastikule. Leppsilla soo loodeserva äärne
Leppsilla soo ilud ja võlud. kidurate kaskede ja mändidega ilustatud soomaastik Leppsilla soo loodenurgas
eelmise kuva jätk. Leppsilla soo ilud ja võlud, osa kaks. huviväärset sümboolikat taevalaotuses
eelmise kuva jätk. sulniilmeline ja valgusküllane vaade Leppsilla soo loodenurgast teispool jõge oleva kõrge Konomäe suunas
eelmise kuva jätk. hunnitu simajaskaunis vaade Leppsilla soos loodenurgast Läänetoomasaare (Länedomasaare) soosaare suunas
eelmise kuva jätk. veelkord üks talvekülm vaade Konomäe suunas Leppsilla soo loodenrugast
eelmise kuva jätk. taevased märgid Leppsilla soo kohal
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Kargisaare rännak:
Osalejad: Kaevupiiga, Kati, Laanejuus, Pihlapiiga, Lättelemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 11,5 km
Asukoht: Kargisaare soosaar, Ergimägi (Härgmägi), Leppsilla soo, Leppsilla mahajäetud küla, Kreeda auk, Madujärv (Karusejärv), Linajärv, Rinnamägi, Nahe mahajäetud küla, Anija vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar