murumunad Suuressaare loodemetsas
Riistakõrve rännak:
Osalejad: Punamüstike, Säravsilm, Ojajuus, Soolemb
Osalejad: Punamüstike, Säravsilm, Ojajuus, Soolemb
Distantsi pikkus: 5,5 km
Asukoht: Riistakõrve talukoht, Koolme küla, Anija vald, Harjumaa
Riistakõrve top 39:
1. silmipimestav ja ahhetamapanev valguse-ja värvidemäng Suuressaare idametsas… kujutage ette, koos on vihm, päike ja aurav maapind, ja noh kõik see koos moodustas vägagi nauditava vaatemängu
2. südantpaitav veesulin Leemeoja veeres... teraapia Leemeoja moodi
3. arhailine ja ürgsusest pakatav kasevana (eeldan, et isegi vähemalt paarisajaaastane) Koolma metsas, mis oli nii mitmestki kohast palistatud suurte ja väikeste puuseenete poolt
4. Säravsilma hetkeinspiratsioonist kantud pisikargus (tants) tagasiteel auto juurde… väljendamaks osavate liigutuste abil selget rahulolu läbitud rännaku üle
5. Leemeoja kõnniku ehitamine Koolma metsa vanast ümberkukkunud kasepuu okstest
6. lodumets ja ürgne kaldaäärne Treimani oja (nüüdsest ka Leemeoja) juures
7. salapärased kiviringid Koolma metsas
8. kosutav lõunasöömaaeg Leemeoja kaldal
9. Leemeoja kõnniku ületamine: närvikõdi Leemeoja moodi, samas ka kadikukäsitlemise oskuse proovilepanek
10. tuhandetähnilised puna-kärbseseened Kahjusaare metsa vahel
11. kosutav peatus Suuressaare loodemetsas muindase kõre all… mis andis väga head varju tol hetkel väldanud vihmasaju eest
12. kolm venda end kolm kõrvuti (riivasid isegi oma kübaratega üksteist) kasvavat puna-kärbseseent Suuressaare idametsas
13. imeline rohelisemast roheline samblatuust Koolma kiviringi ühel kivil
14. tundmatute seente kuningriik õõnsa Riistakõrve kase peal vahetult enne Riistakõrve-Kahjusaare maasilda
15. mägra linnak Suressaare idametsas
16. kahtlaselt sirged triibud kasepuu juurtel Koolma metsas
17. vihmane lühirännak Suuressaare loodemetsas
18. üksikud mustlinnud (rongad) lendamas Leemeoja luha kohal
19. kadiku tegemine Punamüstikesele Kahjusaare metsas
20. Säravsilma etteaste Riistakõrve vaateplatvormile ronimisel
21. vaablasete pesa Riistakõrve ürgse puu küljes vahetult enne Riistakõrve-Kahjusaare maasillale jõudmist
22. kummaline lame ohvrikivi moodi kivi Koolma metsas
23. tikkude (rähnide) ja kooreüraskite lahingute tallermaad mitmetel puudel Suuressaare loodemetsas
24. Hiidkõrede rahandik
25. Metsavanale andide jagamine Leemeoja juures
26. Tammeoja rõõmud ja vaevad… okkaline tee mööda Tammeoja kaldaid pidi
27. Riistakõrve talukoha vare
28. verevase päkapikumütsiga seen Kahjusaare tee peal
29. veidrad künnivaod Suuressaare keskosas
30. Koolma metsa varjualune üksiku kõre all… jäigi arusaamatuks kas oli siin looduse või hoopis inimlapse käsi mängus
31. jalutuskäik Riistakõrve õunapuude vahel
32. Kahjusaare maasilla ääri palistav muindane kiviaed
33. kobraste poolt juba ümberkukutatud ja veel kukutamata (st. äramärgistaud) puud Leemeoja lähistel
34. pokuline tee Leemeoja kõnniku juurest Hiidkõivude rahandikuni
35. rähmiderohke- ja mudrunudpuuderohke mõnekümnemeetrine teelõik, mis viis väsinud rändajad Rohusaare Mustjärveni (nüüdsest juba Rohusaare Kaunisjärveni)
36. Soolembese muttaastumine Tammeoja kalda veeres… muda tõusis üle kummiku serva, õnneks vett ega muda kummikusse endasse ei paiskunud
37. Aegviidu rongivibratsioonide järelkaja Leemeoja lähistel
38. Punamütsikese põsevigastus
39. kõnniku murdumine Ojajuuse jalge all Tammeojas…mispeale Ojajuuse üks jalg vajus üle põlve Tammeoja vette. tekkinud olukorra lahendasid aga hiilgavalt Säravsilm ning Punamütsike, osutades Ojajuusele mitmekülgset abi – märjad sokid vahetati operatiivselt kuivade vastu ja veestläbikäinud kummik(ud) kuivatati seestpoolt samakiiresti.
jälle üks huvitav rännak juures. Riistakõrve kohta on meie ajaloost suht vähe andmeid. teada on, et see nimetus tähendas muistsemas kõnepruugis kui ulukilaant ... kus sõna riista tähendas ulukit ja kõrve lihtsalt metsikut laant. rännak läbis kahte suurt soosaart - Kahjusaart ja Suuressaart, neist Suuressaar oli kohati ka piisavalt ürgne ja mitmekesine. muistsemast ajast veel ehk niipalju, et juttude ja kirjutiste järgi olevat Suuressaare lõunatipus (sinna kuhu me ei jõudnud), n.ö. Vardi kandis, asunud ennemuiste kas mingi vahipost või väiksemat sorti eellinnus. seega Suuressaare potentsiaali oskasid juba ka meie esivanemad hinnata, ja seda mitte ainult ulukite, vaid ka turvalisuse koha pealt. sealsetest talukohtadest (Riistakõrve ja Kahjusaare) olid järgi vaid vundamendid ja üksikud õuepuud. vahest ainult Riistakõrve talukoht tundus väheke erilisem - õunapuude-ja muidu õuepuudesalu oli Kahjusaare omast vähe suurem ja vähem metsistunud, ka Riistakõrve vundament oli erilisem - kõrgem ja suursugusem. aga rännakust endast - see oli üsna kirev ja mitmekesine.... nii maastikuelementide kui ka ilma poolest... viimase suhtes oli aga Ilmataat väga udrik (muutlik)... igatahes päeva esimene pool kulges tema täieliku tujutsemise märgi all... vihm ja päike ning vihmane päike (või päiksene vihm, kuidas soovite) vaheldusid pea iga kümne minuti tagant... see eriline maiuspala, kus tuli nii vihma kui ka sadas päikeseterasid... ja kõike seda muidugi aurava maapinna taktilöögi saatel... see oli ikka pärl omaette... nagu oleksid Metsavana juures erikülalise staatuses ja esireas tõelist haldjate tantsu nautinud. võimas tunne! sealjuures kõlasid muidugi need pähekulunud hõiked "tasus tulla!" seentest domineerisid punased kärbseseened (mis olid Kahjusaares eriti tähnilised, kus ühe pisikese kübara peale jätkus vist sadu-ja-sadu tähne) ja kollakad kukeseened ning muidugi kuuseriisikad (aga enam mitte sellises nooruses nagu seda võis tähele panna Karukõrves). erilise au sisse tõstaksin lõõgastavat viibimist Treimani oja ääres (kus avanes ka võimalus kosutav õhtusöök ette võtta) ning loomulikult ei suuda ma kuidagi unustada kohtumist iidse hiidkõivuga Koolma metsas, mis sisendas järjekordselt austust Metsavana loomingu suhtes, lisaks veel muidugi kokkupuude süütult rohelise samblatuustiga ja salapäraste kiviringidega ja seda samuti sealsamas Koolma metsas. eks oma rõõm ja põnevuskoht oli ka silla tegemisel (üle Treimani oja) ja selle ületamisel, ja noh muidugi Tammeoja koos kõikide oma võlude ja raskuspunktidega, mis kulmineerus sellega, et jõudsime ikkagi Rohusaare Mustjärve juurde välja... ehk märk sellest, et olime piisavalt sihikindlad ja saime ikkagi oma oodatud maiuspala kätte ;o)
Riistakõrve top 39:
1. silmipimestav ja ahhetamapanev valguse-ja värvidemäng Suuressaare idametsas… kujutage ette, koos on vihm, päike ja aurav maapind, ja noh kõik see koos moodustas vägagi nauditava vaatemängu
2. südantpaitav veesulin Leemeoja veeres... teraapia Leemeoja moodi
3. arhailine ja ürgsusest pakatav kasevana (eeldan, et isegi vähemalt paarisajaaastane) Koolma metsas, mis oli nii mitmestki kohast palistatud suurte ja väikeste puuseenete poolt
4. Säravsilma hetkeinspiratsioonist kantud pisikargus (tants) tagasiteel auto juurde… väljendamaks osavate liigutuste abil selget rahulolu läbitud rännaku üle
5. Leemeoja kõnniku ehitamine Koolma metsa vanast ümberkukkunud kasepuu okstest
6. lodumets ja ürgne kaldaäärne Treimani oja (nüüdsest ka Leemeoja) juures
7. salapärased kiviringid Koolma metsas
8. kosutav lõunasöömaaeg Leemeoja kaldal
9. Leemeoja kõnniku ületamine: närvikõdi Leemeoja moodi, samas ka kadikukäsitlemise oskuse proovilepanek
10. tuhandetähnilised puna-kärbseseened Kahjusaare metsa vahel
11. kosutav peatus Suuressaare loodemetsas muindase kõre all… mis andis väga head varju tol hetkel väldanud vihmasaju eest
12. kolm venda end kolm kõrvuti (riivasid isegi oma kübaratega üksteist) kasvavat puna-kärbseseent Suuressaare idametsas
13. imeline rohelisemast roheline samblatuust Koolma kiviringi ühel kivil
14. tundmatute seente kuningriik õõnsa Riistakõrve kase peal vahetult enne Riistakõrve-Kahjusaare maasilda
15. mägra linnak Suressaare idametsas
16. kahtlaselt sirged triibud kasepuu juurtel Koolma metsas
17. vihmane lühirännak Suuressaare loodemetsas
18. üksikud mustlinnud (rongad) lendamas Leemeoja luha kohal
19. kadiku tegemine Punamüstikesele Kahjusaare metsas
20. Säravsilma etteaste Riistakõrve vaateplatvormile ronimisel
21. vaablasete pesa Riistakõrve ürgse puu küljes vahetult enne Riistakõrve-Kahjusaare maasillale jõudmist
22. kummaline lame ohvrikivi moodi kivi Koolma metsas
23. tikkude (rähnide) ja kooreüraskite lahingute tallermaad mitmetel puudel Suuressaare loodemetsas
24. Hiidkõrede rahandik
25. Metsavanale andide jagamine Leemeoja juures
26. Tammeoja rõõmud ja vaevad… okkaline tee mööda Tammeoja kaldaid pidi
27. Riistakõrve talukoha vare
28. verevase päkapikumütsiga seen Kahjusaare tee peal
29. veidrad künnivaod Suuressaare keskosas
30. Koolma metsa varjualune üksiku kõre all… jäigi arusaamatuks kas oli siin looduse või hoopis inimlapse käsi mängus
31. jalutuskäik Riistakõrve õunapuude vahel
32. Kahjusaare maasilla ääri palistav muindane kiviaed
33. kobraste poolt juba ümberkukutatud ja veel kukutamata (st. äramärgistaud) puud Leemeoja lähistel
34. pokuline tee Leemeoja kõnniku juurest Hiidkõivude rahandikuni
35. rähmiderohke- ja mudrunudpuuderohke mõnekümnemeetrine teelõik, mis viis väsinud rändajad Rohusaare Mustjärveni (nüüdsest juba Rohusaare Kaunisjärveni)
36. Soolembese muttaastumine Tammeoja kalda veeres… muda tõusis üle kummiku serva, õnneks vett ega muda kummikusse endasse ei paiskunud
37. Aegviidu rongivibratsioonide järelkaja Leemeoja lähistel
38. Punamütsikese põsevigastus
39. kõnniku murdumine Ojajuuse jalge all Tammeojas…mispeale Ojajuuse üks jalg vajus üle põlve Tammeoja vette. tekkinud olukorra lahendasid aga hiilgavalt Säravsilm ning Punamütsike, osutades Ojajuusele mitmekülgset abi – märjad sokid vahetati operatiivselt kuivade vastu ja veestläbikäinud kummik(ud) kuivatati seestpoolt samakiiresti.
jälle üks huvitav rännak juures. Riistakõrve kohta on meie ajaloost suht vähe andmeid. teada on, et see nimetus tähendas muistsemas kõnepruugis kui ulukilaant ... kus sõna riista tähendas ulukit ja kõrve lihtsalt metsikut laant. rännak läbis kahte suurt soosaart - Kahjusaart ja Suuressaart, neist Suuressaar oli kohati ka piisavalt ürgne ja mitmekesine. muistsemast ajast veel ehk niipalju, et juttude ja kirjutiste järgi olevat Suuressaare lõunatipus (sinna kuhu me ei jõudnud), n.ö. Vardi kandis, asunud ennemuiste kas mingi vahipost või väiksemat sorti eellinnus. seega Suuressaare potentsiaali oskasid juba ka meie esivanemad hinnata, ja seda mitte ainult ulukite, vaid ka turvalisuse koha pealt. sealsetest talukohtadest (Riistakõrve ja Kahjusaare) olid järgi vaid vundamendid ja üksikud õuepuud. vahest ainult Riistakõrve talukoht tundus väheke erilisem - õunapuude-ja muidu õuepuudesalu oli Kahjusaare omast vähe suurem ja vähem metsistunud, ka Riistakõrve vundament oli erilisem - kõrgem ja suursugusem. aga rännakust endast - see oli üsna kirev ja mitmekesine.... nii maastikuelementide kui ka ilma poolest... viimase suhtes oli aga Ilmataat väga udrik (muutlik)... igatahes päeva esimene pool kulges tema täieliku tujutsemise märgi all... vihm ja päike ning vihmane päike (või päiksene vihm, kuidas soovite) vaheldusid pea iga kümne minuti tagant... see eriline maiuspala, kus tuli nii vihma kui ka sadas päikeseterasid... ja kõike seda muidugi aurava maapinna taktilöögi saatel... see oli ikka pärl omaette... nagu oleksid Metsavana juures erikülalise staatuses ja esireas tõelist haldjate tantsu nautinud. võimas tunne! sealjuures kõlasid muidugi need pähekulunud hõiked "tasus tulla!" seentest domineerisid punased kärbseseened (mis olid Kahjusaares eriti tähnilised, kus ühe pisikese kübara peale jätkus vist sadu-ja-sadu tähne) ja kollakad kukeseened ning muidugi kuuseriisikad (aga enam mitte sellises nooruses nagu seda võis tähele panna Karukõrves). erilise au sisse tõstaksin lõõgastavat viibimist Treimani oja ääres (kus avanes ka võimalus kosutav õhtusöök ette võtta) ning loomulikult ei suuda ma kuidagi unustada kohtumist iidse hiidkõivuga Koolma metsas, mis sisendas järjekordselt austust Metsavana loomingu suhtes, lisaks veel muidugi kokkupuude süütult rohelise samblatuustiga ja salapäraste kiviringidega ja seda samuti sealsamas Koolma metsas. eks oma rõõm ja põnevuskoht oli ka silla tegemisel (üle Treimani oja) ja selle ületamisel, ja noh muidugi Tammeoja koos kõikide oma võlude ja raskuspunktidega, mis kulmineerus sellega, et jõudsime ikkagi Rohusaare Mustjärve juurde välja... ehk märk sellest, et olime piisavalt sihikindlad ja saime ikkagi oma oodatud maiuspala kätte ;o)