salapärane varjualune Suuressaares, Koolma-Uuetalu metsas
vurruline kõre Suuressaare loodemetsas
vaablaste pesapaik (puu õõnsuses on auk ja sealt nad tulid, või sinna nad läksid, kuidas soovite) aegunäinud Riistakõrve kõivul
jällegi üks kõiv Koolma-Uuetalu metsas, kes oma ürgse ja arhailise välimusega ning erilise hoiakuga püüdis kahtlemata rändajate pilku
looduslikud väravad Koolma-Uuetalu metsa vahel
mägra urg Suuressaare märga linnakus
hiidkõivud Hiidkõivude rahandikul
see kõiv meenutab ilmapuud, kes hoiaks justkui taevalaotust maa kohal
päikeseteradega üle küvatud metsaalune Suuressaare idametsas
muindased kiviringid Koolma-Uuetalu metsas
hiidkõiv Hiidkõivude rahandikul
rändajate mõttevahetus Kahjusaare talukoha juures
tühja õõnsusega augupuu Koolma-Uuetalu metsas... Punamüstike üritab oma kadikuga antud õõnsuse tõelisust välja selgitada ja sügavust välja mõõta
aurudemäng Suuressaare idametsas
just sai Treimani oja (nüüdsest juba kui Leemeoja) ületatud ja vaprad rändurid liiguvad järgmiste looduslike vaatamisväärsuste juurde
Hiidkõivude rahandik hetk hiljem, vähe pilvisema ja hämarama taevalaotuse all
arhailised kivid Riistakõrve taluvare vundamendis
valgusemäng Suuressare idametsas
arhailine kivihunnik Koolma-Uuetalu metsas
Riistakõrve vihmast läbivettinud õunapuud
Suuressaare metsavahetee, mis oleks rändajad Vardimäele viinud... aga just siit tegime kannapöörde ja läksime Treimani (Leemeoja) oja poole
Leemeoja oma loomulikus ilus
hilisõhtune Rohusaare Mustjärve (nüüdsest juba kui Rohusaare Kaunisjärve) äärne rahandik. taevalaotuse värvid on lisanud maastikule müstilise õhkkonna
simajad vaated ürgsele Leemeojale
väike vihmapiisk, aurav maapind ja sinna sekka veel ka päikeseterad - müstiline ilu Suuressaare idametsas
Ojajuus on asunud leeme maitsmise juurde
ohvrikivi meenutav lame kivi Koolma-Uuetalu metsa vahel
hilisõhtune Rohusaare Mustjärv (nüüdsest juba kui Kaunisjärv). see oli rosin, mida rändajad pikalt ja sihikindlalt jahtisid... selle leidmine oli ikka omaette ettevõtmine... kõiksugused rähmid, padrikud, ümberkukkunud puud, muidu veesilmad ja soolapid olid ikka päris tugevaks takistuseks nende teekonnale selle kauni järve juurde... aga loomulikult oli seda magusam see rõõm, kui sinna jõuti
Tammeoja tunnel - mõlemal pool kallast kasvavad kaldaäärsed puud meenutamas justkui tunnelit
veesulin Leemeoja juures, kus väike lisaoja voolab Leemeojasse. sellest voolamisest tekkinud veesulinal oli kahtlemata hindamatu väärtus selle päeva ilusamaks tegemisel... nii mõnigi rändaja unustas end tahtmatult ikka ja jälle seda kuulama ja kuulatama
kobraste poolt järatud puu Leemeoja läheduses
Ojajuus on just vettekukkumisest välja tulnud ja murdunud puule maha istunud... ränduritest abivägi on aga kohe platsis aitamas teda tekkinud kahjusid kõrvaldada
siugu meenutav kasejuur Rohusaare Kaunisjärve äärses metsas
üks viimase aja kõige muindasem kõiv, mida mu ränduri silmakesed näind on. Koolma-Uuetalu ürgmetsas liikudes ja teda nähes tekkis mul vastupandamatu soov teda lähemalt tundma õppida... ürgsed mustrid siin ja seal, arhailiselt jäme ja viguriterohke- ning lohkude-ja muhkuderohke puukoor sellel, samuti mitmed-setmed puuseened, nii väikesed kui ka suured kaunistamas teda nii ülevalt kui ka alt... kõik see tegi sellest igatahes arvestatava kunstiteose.
siniseks tõmbunud puuseen
üks kasejuur suutis endale ikka väga sirged triibud peale teha
viisnurk-seen Suuressaare loodemetsas
vihmatilkadega kaetud haavalehed kopra poolt ümberaetud puu küljes Suuressaare loodemetsas
murumunad Suuressaare loodemetsas
tundmatud kollaseened Suuressaare idametsas... nende kübarad olid kaetud väga erilise mustrijooksuga
suurte rasvatähnidega puna-kärbseseen Suuressaare idametsas
kolm venda ehk kolm üksteise kõrval kasvavat valgete kraedega puna-kärbseseent... nad olid üksteisele nii lähedal, et nende kübarad riivasid üksteist... ja kokkuvõtteks võib öelda... eemalt vaadates nad moodustasid peaaegu, et ühe terviku... oleksid justkui kübaraidpidi kokku kasvanud 
needsamused kolm vend ülalt vaadates
pardinäoga puuseen Suuressaare idametsas
üllatusseen Kahjusaare tee peal... ma arvan, et sellele seenele oli endalegi üllatuseks, et ta olemas on ja et ta on nii eriline ja omanäoline kõikide teiste seente kõrval...
tähniderikas auguga puna-kärbseseen Kahjusaare metsast
tundmatu seenepere Suuressaare loodemetsas ... nagu läbivettinud pannkoogid üksteise otsa pandud
Riistakõrve Kahjusaare poolses otsas kasvas üks muindane puu, mis oli seestpoolt õõnes... ja seda avaust palistasid paremalt poolt sajad väikesed pisiseened... nad kõik olid seal kobaras ja just sellise hoiakuga, justkui kutsudes rändajat läbi selle puu sees avaneva avause oma võlumaailma Riistakõrve rännak:
Osalejad: Punamüstike, Säravsilm, Ojajuus, Soolemb
Osalejad: Punamüstike, Säravsilm, Ojajuus, Soolemb
Distantsi pikkus: 5,5 km
Asukoht: Riistakõrve talukoht, Koolme küla, Anija vald, Harjumaa
Riistakõrve top 39:
1. silmipimestav ja ahhetamapanev valguse-ja värvidemäng Suuressaare idametsas… kujutage ette, koos on vihm, päike ja aurav maapind, ja noh kõik see koos moodustas vägagi nauditava vaatemängu
2. südantpaitav veesulin Leemeoja veeres... teraapia Leemeoja moodi
3. arhailine ja ürgsusest pakatav kasevana (eeldan, et isegi vähemalt paarisajaaastane) Koolma metsas, mis oli nii mitmestki kohast palistatud suurte ja väikeste puuseenete poolt
4. Säravsilma hetkeinspiratsioonist kantud pisikargus (tants) tagasiteel auto juurde… väljendamaks osavate liigutuste abil selget rahulolu läbitud rännaku üle
5. Leemeoja kõnniku ehitamine Koolma metsa vanast ümberkukkunud kasepuu okstest
6. lodumets ja ürgne kaldaäärne Treimani oja (nüüdsest ka Leemeoja) juures
7. salapärased kiviringid Koolma metsas
8. kosutav lõunasöömaaeg Leemeoja kaldal
9. Leemeoja kõnniku ületamine: närvikõdi Leemeoja moodi, samas ka kadikukäsitlemise oskuse proovilepanek
10. tuhandetähnilised puna-kärbseseened Kahjusaare metsa vahel
11. kosutav peatus Suuressaare loodemetsas muindase kõre all… mis andis väga head varju tol hetkel väldanud vihmasaju eest
12. kolm venda end kolm kõrvuti (riivasid isegi oma kübaratega üksteist) kasvavat puna-kärbseseent Suuressaare idametsas
13. imeline rohelisemast roheline samblatuust Koolma kiviringi ühel kivil
14. tundmatute seente kuningriik õõnsa Riistakõrve kase peal vahetult enne Riistakõrve-Kahjusaare maasilda
15. mägra linnak Suressaare idametsas
16. kahtlaselt sirged triibud kasepuu juurtel Koolma metsas
17. vihmane lühirännak Suuressaare loodemetsas
18. üksikud mustlinnud (rongad) lendamas Leemeoja luha kohal
19. kadiku tegemine Punamüstikesele Kahjusaare metsas
20. Säravsilma etteaste Riistakõrve vaateplatvormile ronimisel
21. vaablasete pesa Riistakõrve ürgse puu küljes vahetult enne Riistakõrve-Kahjusaare maasillale jõudmist
22. kummaline lame ohvrikivi moodi kivi Koolma metsas
23. tikkude (rähnide) ja kooreüraskite lahingute tallermaad mitmetel puudel Suuressaare loodemetsas
24. Hiidkõrede rahandik
25. Metsavanale andide jagamine Leemeoja juures
26. Tammeoja rõõmud ja vaevad… okkaline tee mööda Tammeoja kaldaid pidi
27. Riistakõrve talukoha vare
28. verevase päkapikumütsiga seen Kahjusaare tee peal
29. veidrad künnivaod Suuressaare keskosas
30. Koolma metsa varjualune üksiku kõre all… jäigi arusaamatuks kas oli siin looduse või hoopis inimlapse käsi mängus
31. jalutuskäik Riistakõrve õunapuude vahel
32. Kahjusaare maasilla ääri palistav muindane kiviaed
33. kobraste poolt juba ümberkukutatud ja veel kukutamata (st. äramärgistaud) puud Leemeoja lähistel
34. pokuline tee Leemeoja kõnniku juurest Hiidkõivude rahandikuni
35. rähmiderohke- ja mudrunudpuuderohke mõnekümnemeetrine teelõik, mis viis väsinud rändajad Rohusaare Mustjärveni (nüüdsest juba Rohusaare Kaunisjärveni)
36. Soolembese muttaastumine Tammeoja kalda veeres… muda tõusis üle kummiku serva, õnneks vett ega muda kummikusse endasse ei paiskunud
37. Aegviidu rongivibratsioonide järelkaja Leemeoja lähistel
38. Punamütsikese põsevigastus
39. kõnniku murdumine Ojajuuse jalge all Tammeojas…mispeale Ojajuuse üks jalg vajus üle põlve Tammeoja vette. tekkinud olukorra lahendasid aga hiilgavalt Säravsilm ning Punamütsike, osutades Ojajuusele mitmekülgset abi – märjad sokid vahetati operatiivselt kuivade vastu ja veestläbikäinud kummik(ud) kuivatati seestpoolt samakiiresti.
jälle üks huvitav rännak juures. Riistakõrve kohta on meie ajaloost suht vähe andmeid. teada on, et see nimetus tähendas muistsemas kõnepruugis kui ulukilaant ... kus sõna riista tähendas ulukit ja kõrve lihtsalt metsikut laant. rännak läbis kahte suurt soosaart - Kahjusaart ja Suuressaart, neist Suuressaar oli kohati ka piisavalt ürgne ja mitmekesine. muistsemast ajast veel ehk niipalju, et juttude ja kirjutiste järgi olevat Suuressaare lõunatipus (sinna kuhu me ei jõudnud), n.ö. Vardi kandis, asunud ennemuiste kas mingi vahipost või väiksemat sorti eellinnus. seega Suuressaare potentsiaali oskasid juba ka meie esivanemad hinnata, ja seda mitte ainult ulukite, vaid ka turvalisuse koha pealt. sealsetest talukohtadest (Riistakõrve ja Kahjusaare) olid järgi vaid vundamendid ja üksikud õuepuud. vahest ainult Riistakõrve talukoht tundus väheke erilisem - õunapuude-ja muidu õuepuudesalu oli Kahjusaare omast vähe suurem ja vähem metsistunud, ka Riistakõrve vundament oli erilisem - kõrgem ja suursugusem. aga rännakust endast - see oli üsna kirev ja mitmekesine.... nii maastikuelementide kui ka ilma poolest... viimase suhtes oli aga Ilmataat väga udrik (muutlik)... igatahes päeva esimene pool kulges tema täieliku tujutsemise märgi all... vihm ja päike ning vihmane päike (või päiksene vihm, kuidas soovite) vaheldusid pea iga kümne minuti tagant... see eriline maiuspala, kus tuli nii vihma kui ka sadas päikeseterasid... ja kõike seda muidugi aurava maapinna taktilöögi saatel... see oli ikka pärl omaette... nagu oleksid Metsavana juures erikülalise staatuses ja esireas tõelist haldjate tantsu nautinud. võimas tunne! sealjuures kõlasid muidugi need pähekulunud hõiked "tasus tulla!" seentest domineerisid punased kärbseseened (mis olid Kahjusaares eriti tähnilised, kus ühe pisikese kübara peale jätkus vist sadu-ja-sadu tähne) ja kollakad kukeseened ning muidugi kuuseriisikad (aga enam mitte sellises nooruses nagu seda võis tähele panna Karukõrves). erilise au sisse tõstaksin lõõgastavat viibimist Treimani oja ääres (kus avanes ka võimalus kosutav õhtusöök ette võtta) ning loomulikult ei suuda ma kuidagi unustada kohtumist iidse hiidkõivuga Koolma metsas, mis sisendas järjekordselt austust Metsavana loomingu suhtes, lisaks veel muidugi kokkupuude süütult rohelise samblatuustiga ja salapäraste kiviringidega ja seda samuti sealsamas Koolma metsas. eks oma rõõm ja põnevuskoht oli ka silla tegemisel (üle Treimani oja) ja selle ületamisel, ja noh muidugi Tammeoja koos kõikide oma võlude ja raskuspunktidega, mis kulmineerus sellega, et jõudsime ikkagi Rohusaare Mustjärve juurde välja... ehk märk sellest, et olime piisavalt sihikindlad ja saime ikkagi oma oodatud maiuspala kätte ;o)
Riistakõrve top 39:
1. silmipimestav ja ahhetamapanev valguse-ja värvidemäng Suuressaare idametsas… kujutage ette, koos on vihm, päike ja aurav maapind, ja noh kõik see koos moodustas vägagi nauditava vaatemängu
2. südantpaitav veesulin Leemeoja veeres... teraapia Leemeoja moodi
3. arhailine ja ürgsusest pakatav kasevana (eeldan, et isegi vähemalt paarisajaaastane) Koolma metsas, mis oli nii mitmestki kohast palistatud suurte ja väikeste puuseenete poolt
4. Säravsilma hetkeinspiratsioonist kantud pisikargus (tants) tagasiteel auto juurde… väljendamaks osavate liigutuste abil selget rahulolu läbitud rännaku üle
5. Leemeoja kõnniku ehitamine Koolma metsa vanast ümberkukkunud kasepuu okstest
6. lodumets ja ürgne kaldaäärne Treimani oja (nüüdsest ka Leemeoja) juures
7. salapärased kiviringid Koolma metsas
8. kosutav lõunasöömaaeg Leemeoja kaldal
9. Leemeoja kõnniku ületamine: närvikõdi Leemeoja moodi, samas ka kadikukäsitlemise oskuse proovilepanek
10. tuhandetähnilised puna-kärbseseened Kahjusaare metsa vahel
11. kosutav peatus Suuressaare loodemetsas muindase kõre all… mis andis väga head varju tol hetkel väldanud vihmasaju eest
12. kolm venda end kolm kõrvuti (riivasid isegi oma kübaratega üksteist) kasvavat puna-kärbseseent Suuressaare idametsas
13. imeline rohelisemast roheline samblatuust Koolma kiviringi ühel kivil
14. tundmatute seente kuningriik õõnsa Riistakõrve kase peal vahetult enne Riistakõrve-Kahjusaare maasilda
15. mägra linnak Suressaare idametsas
16. kahtlaselt sirged triibud kasepuu juurtel Koolma metsas
17. vihmane lühirännak Suuressaare loodemetsas
18. üksikud mustlinnud (rongad) lendamas Leemeoja luha kohal
19. kadiku tegemine Punamüstikesele Kahjusaare metsas
20. Säravsilma etteaste Riistakõrve vaateplatvormile ronimisel
21. vaablasete pesa Riistakõrve ürgse puu küljes vahetult enne Riistakõrve-Kahjusaare maasillale jõudmist
22. kummaline lame ohvrikivi moodi kivi Koolma metsas
23. tikkude (rähnide) ja kooreüraskite lahingute tallermaad mitmetel puudel Suuressaare loodemetsas
24. Hiidkõrede rahandik
25. Metsavanale andide jagamine Leemeoja juures
26. Tammeoja rõõmud ja vaevad… okkaline tee mööda Tammeoja kaldaid pidi
27. Riistakõrve talukoha vare
28. verevase päkapikumütsiga seen Kahjusaare tee peal
29. veidrad künnivaod Suuressaare keskosas
30. Koolma metsa varjualune üksiku kõre all… jäigi arusaamatuks kas oli siin looduse või hoopis inimlapse käsi mängus
31. jalutuskäik Riistakõrve õunapuude vahel
32. Kahjusaare maasilla ääri palistav muindane kiviaed
33. kobraste poolt juba ümberkukutatud ja veel kukutamata (st. äramärgistaud) puud Leemeoja lähistel
34. pokuline tee Leemeoja kõnniku juurest Hiidkõivude rahandikuni
35. rähmiderohke- ja mudrunudpuuderohke mõnekümnemeetrine teelõik, mis viis väsinud rändajad Rohusaare Mustjärveni (nüüdsest juba Rohusaare Kaunisjärveni)
36. Soolembese muttaastumine Tammeoja kalda veeres… muda tõusis üle kummiku serva, õnneks vett ega muda kummikusse endasse ei paiskunud
37. Aegviidu rongivibratsioonide järelkaja Leemeoja lähistel
38. Punamütsikese põsevigastus
39. kõnniku murdumine Ojajuuse jalge all Tammeojas…mispeale Ojajuuse üks jalg vajus üle põlve Tammeoja vette. tekkinud olukorra lahendasid aga hiilgavalt Säravsilm ning Punamütsike, osutades Ojajuusele mitmekülgset abi – märjad sokid vahetati operatiivselt kuivade vastu ja veestläbikäinud kummik(ud) kuivatati seestpoolt samakiiresti.
jälle üks huvitav rännak juures. Riistakõrve kohta on meie ajaloost suht vähe andmeid. teada on, et see nimetus tähendas muistsemas kõnepruugis kui ulukilaant ... kus sõna riista tähendas ulukit ja kõrve lihtsalt metsikut laant. rännak läbis kahte suurt soosaart - Kahjusaart ja Suuressaart, neist Suuressaar oli kohati ka piisavalt ürgne ja mitmekesine. muistsemast ajast veel ehk niipalju, et juttude ja kirjutiste järgi olevat Suuressaare lõunatipus (sinna kuhu me ei jõudnud), n.ö. Vardi kandis, asunud ennemuiste kas mingi vahipost või väiksemat sorti eellinnus. seega Suuressaare potentsiaali oskasid juba ka meie esivanemad hinnata, ja seda mitte ainult ulukite, vaid ka turvalisuse koha pealt. sealsetest talukohtadest (Riistakõrve ja Kahjusaare) olid järgi vaid vundamendid ja üksikud õuepuud. vahest ainult Riistakõrve talukoht tundus väheke erilisem - õunapuude-ja muidu õuepuudesalu oli Kahjusaare omast vähe suurem ja vähem metsistunud, ka Riistakõrve vundament oli erilisem - kõrgem ja suursugusem. aga rännakust endast - see oli üsna kirev ja mitmekesine.... nii maastikuelementide kui ka ilma poolest... viimase suhtes oli aga Ilmataat väga udrik (muutlik)... igatahes päeva esimene pool kulges tema täieliku tujutsemise märgi all... vihm ja päike ning vihmane päike (või päiksene vihm, kuidas soovite) vaheldusid pea iga kümne minuti tagant... see eriline maiuspala, kus tuli nii vihma kui ka sadas päikeseterasid... ja kõike seda muidugi aurava maapinna taktilöögi saatel... see oli ikka pärl omaette... nagu oleksid Metsavana juures erikülalise staatuses ja esireas tõelist haldjate tantsu nautinud. võimas tunne! sealjuures kõlasid muidugi need pähekulunud hõiked "tasus tulla!" seentest domineerisid punased kärbseseened (mis olid Kahjusaares eriti tähnilised, kus ühe pisikese kübara peale jätkus vist sadu-ja-sadu tähne) ja kollakad kukeseened ning muidugi kuuseriisikad (aga enam mitte sellises nooruses nagu seda võis tähele panna Karukõrves). erilise au sisse tõstaksin lõõgastavat viibimist Treimani oja ääres (kus avanes ka võimalus kosutav õhtusöök ette võtta) ning loomulikult ei suuda ma kuidagi unustada kohtumist iidse hiidkõivuga Koolma metsas, mis sisendas järjekordselt austust Metsavana loomingu suhtes, lisaks veel muidugi kokkupuude süütult rohelise samblatuustiga ja salapäraste kiviringidega ja seda samuti sealsamas Koolma metsas. eks oma rõõm ja põnevuskoht oli ka silla tegemisel (üle Treimani oja) ja selle ületamisel, ja noh muidugi Tammeoja koos kõikide oma võlude ja raskuspunktidega, mis kulmineerus sellega, et jõudsime ikkagi Rohusaare Mustjärve juurde välja... ehk märk sellest, et olime piisavalt sihikindlad ja saime ikkagi oma oodatud maiuspala kätte ;o)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar