hooletud metsahaldjad-päkapikud on ühele Lõilasmäe loodemetsas asuvale männipuule oma mütsi maha unustanud. ...või on nad äkki teinud seda teadlikult, et siis seeläbi oskuslikult rändurite meelt lahutada?
ürgsed vaated Lõilasmäelt (muistsem nimetus - Lõrilaske mägi) lõuna suunas... väga hea on see, et õnneks varjavad kaugustes kasvavad puud edukalt ära nende taga tegusteva industriaalse turbakaevanduspiirkonna. kui nüüd kuskil peaks see legendaarne Lõrilaske mägi olema siis on ta just siin, siis on ta just sesama mägi... kuna- järvele kõige lähemal olev, kõige ümmargusema kujuga ja vahest vist ka kõige kõrgem ümbruskonna mägedest-küngastest. kui nüüd spekuleerida veidike Lõilasmäest (Lõrilaske mäest) ja tema minevikulisest rollist siis viib mu mõttelend mind tahtmatult rändamaie selle juurde, et kunagi ennemuiste siinsamas mäel võidi tõesti lõril vabalt voolata lasta... vabalt lõriseda... ehk siis tänapäeva keeli lasti laulaupaelad valla ja lasti laulukesel voolata, nii kuis süda ja emotsioonid seda kandsid... hmm, või vahest lauldi küll aga võimalik, et ehk hoopis mingeid maagilisi loitse... vihma või päikese väljakutsumiseks... kes teab, kes teab, mismoodi see nüüd tegelikult välja nägi... kõik on ju siiski tühipaljas spekulatsioon... samas, kui nüüd siiski veel natuke spekultasiooniga edasi minna, siis näen oma vaimusilmas kahte-kolme meest seismas sellel mäel üksteise kõrval, hoidmas üksteisel käest kinni või käsi üksteise õlgadele toetades, ning võimsaid loitse Lõilasmäe järve poole välja hüüdes, välja lõrisedes, välja lõõritades, et seeläbi ilmastikuolusid või jahisaaki omale soodsas suunas mõjutada või hoopis esile kutsuda hävitavat kaotust vaenlastele-võõrvallutatajatele... see oleks muidugi väga Kalevalalik lähenemine asjadele... aga seda ta ju tegelikult oligi, või osaliselt oli... sest tuli ju ka Vana Kalev siia ikkagi Kalevalast, järelikult pidid siis ka sealkandi oskused ja teadmised ja loitsud siinkandis muinasajal üsna tuttavad olema
tuulevärinast kantud ebemeline soetõlv keset Lõilasmäe järve
okkapurust ümbritsetud käbi Piiritalu Lõilasmäepoolses Tihaselaulu metsatukas
ürgsed mustrid Lõilasmäe loodemetsas... kooreüraskid on siin kõvasti kunsti viljelenud ja kõva tööga välja urgitsenud oma parima mustrijooksu
Lõilasmägi (Lõrilaske mägi) - vaade sellele läänest
tammelehtede kimp Hingetõmbe mäel
ja veelkord ürgsed vaated Lõilasmäelt lõuna suunas... päike on just loojunud ja müstiline õhkkond on pikkamööda päeva endasse haaramas
põdra jooksurada Lõilasmäe loodemetsas
ürgne mustrijooks (soomuskihti meenutav) Tihaselaulu metsatukas kasvaval muindasel kõrel
viimase aja üks unikaalsemaid kooreüraskite mustritöid. Lõilasmäe loodemets
sillerdav lumi Lõilasmäe järvel, vaade sellele põhja poolt. just siinsamas läks Soolemb ühtäkki hoogu ja hakkas talle endalegi ootamatult täiel häälel lõri laskma, ja seejuures ilma mingisugust piinlikkust tundmata... lõõritas südamest nagu ei kunagi ennem... mispeale tekkinud üldine vabanemine ja heaolutunne ajas ta veel rohkem pöördesse... südamest kantud lõõritus kajas pikalt ja võimsalt üle terve järve ning põrkas siis järve ümbritsevatest puudest lõõritaja enda juurde taaskord tagasi, et uue hooga edasi minna
Lõilasmäe järve ja Lõilasmäe vahele jäi Lõilasmäe raba
üks huvitavamaid samblikke mida mu silm siiamaani märganud on... selliste samblikekihtidega olid kaetud enamus järve keskel kasvavad kõivud
kohalik vaatamisväärsus - Lõõrimäe pika ninaga puu (või pikknina-puu)... muuseas, kui heita pilk Lõilasmäe järvele kaardil siis meenutab järve kuju vasakule (läände) vaatavat ürginimese koljut, milles Lõõrimägi (üksik maismasaareke, mis nii põhjast kui ka idast on ümbristetud sooga, lõunas ja läänes aga riivab järvekaldaid) moodustaks justkui silma selles koljus.
kantpuu Piiritalu-Tammepõhja mäe vahelises metsas... imelikul kombel miskipärast täiesti nurgeliseks kasvanud. ja peaaegu et minetanud puudele nii iseloomulikud ümarad vormid
Lõõrimägi - mis ei paista vist küll eriti hästi esile... aga see kuldakarva roostik ja üksikud pikakssirgunud kõivud viitavad sellele, et tegemist maismaaosaga järve külje all. taga olev pikk metsarinne on siiski eraldatud vahepealse soogaribaga, seega ei ole see antud järve/soosaarega ühenduses nagu esmalt sellelt pildidlt võiks paista
põtrade poolt järatud puu Piiritalu ja Tammepõhja mäe vahelises metas
eelvidevikuline hetk Lõilasmäe järve kohal,päike on just pilvekardinate taha tõmbunud... vaade järvele kirdest
tundub, et tegemist on vist miski lumemütsiga kaetud tuulepesaga, mida sai kohatud poolel metsateel Piiritalu maadest Lõilasmäe järve poole
salapärane pruunikas samblik Lõilasmäe järve keskel kasvaval kõivul
veel üks hetk koos pikknina puuga Lõõrimäel
metsamüür Piiritalu lähistel
kallistavad puud Piiritalu ja Tammepõhja mäe vahelises metsas. kallisatamisel viitavad siin tugevalt ka kohaliku küla nimekujud... Kalesi (praegu), ennemuiste aga Kallesto... ka Lõilasmäe järv kandis ennemuiste Kallesto ja ka veel Kallisjärve nime
kellegi kiskja poolt maha murtud väikelooma karvkate Lõõrimäel
Lõilasmägi (Lõrilaske mägi) ja tema ürgsed kumerused
kaks Piiritalu muindast kõret Piiritalu maade üle valvet pidamas
Tammepõhja mäe üks suurimaid ja eriskujulisemaid puid - nn. Tammepõhja harupuu. ilmselt mingi vana pärn, kes oli isemoodi kahestunud kaheks võimsaks taevaservani küündivaks haruks
Lõilasmäe järve soetõlv, kelle ebemelised vatitükid kohaliku tuule käes tundusid igatahes üsnagi pilkupüüdvad
Punamütsikese puhkehetk Piiritalu nurme peal. lõviosa rännakust (95%) on selleks hetkeks läbitud... jäänud on veel läbida vaid tühised mõnedsajad meetrid
lume sisse äraeksinud samblikutükike Tihaselaulu metsas
Lõõrimäe kokkupuutepunkt Lõilasmäe järvega... needsamused ees paistvad kõrrelised tähenadvadki siin seda, et sealt edasine kuulub järvele... see kallas aga oli eriti petlik... tõmbas meid mõlemaid lumelõksu... tuisuilmad olid selle kalda lumevalliks puhunud... ja nüüd siis igasuguse väiksemagi sulaga oli nendesse vallidesse kohati päris suured õõnsused tekkinud... ja noh... kui sinna sattuda siis oled kubemeni sees...ja ei olegi teab mis kerge sealt omal käel välja ronida... igatahes nii Soolemb kui ka Punamütsike said omal nahal seda õõnsuse ja lõksukukkumise tunnet seal tunda
kaua aega tagasi ära õitsenud ja oma tõelise pale ammu juba minetanud üksik soetõlv Lõilasmäe järve ääres... meenutamas justkui mingit luutükikest
ilmselt kellegi kihulas(te) pesa Lõilasmäe järvel kasvava kõivu okstes... aga suht väikene, mõõtmetelt oligi umbes nii suur nagu pildil... võib olla ehk millimeeter veel otsa aga mitte rohkem
veel pruune haruldasi samblikke... Lõilasmäe järvel ringi liikudes lihtsalt ei saanud silm kuidagi neist ära
Lõilasmägi (Lõrilaske mägi) teise nurga alt vaadatuna
Tammepõhja mägi oma loomulikus ürgsuses
üksik tamm ilutsemas Hingetõmbe mäe serva peal
Lõilasmäe järve peal olev 50. põdrapabulahunnik... tundub, et siinsete järve keskel soisema maalapi peal kasvavate kaskede vahel oli üks nende meelispaikasid
üsna mustriliselt lõhenenud puukoor pajupuul Piiritalu ja Lõilasmäe metsatee Piiritalu poolses metsatukas
põletada ja kõrvetada saanud (ehk tuld saanud) kõre Lõilasmäelt. huvitav, mil moel tuli siia sai?... egas ometi inimlaste kätetöö?
ebatavaliselt roheline puuseen Lõilasmäe ja Hingetõmbe mäe vahelisel kõivul
ohvriand Hingetõmbe mäel. pandud V-kujulisse tammekoore vaakumisse
egas ometi soe jäljed? antud jäljerada oli täheldatav Lõilasmäe järve kirdekalda juures?
niisugune nägi välja Soolembese rännukadik rännaku lõpuks. oli temagi rännaku ajal üksjagu vatti saanud... eks lisandusid juurde uued kortsud ja kriimustused ja ka uued kogemused
Lõilasmäe rännak:
Osalejad: Punamütsike, Soolemb
Distantsi pikkus: 3,9 km (kogu distants läbitud räätsadel)
Asukoht: Kalesi küla, Raasiku vald, Harjumaa
Liiri lõõri-liiri laa, täna laulan Lõilasmäe järvel ma,
Liiri lõõri-liiri laa, täna laulan Lõilasmäe järvel ma
katkend Soolemebese lõõritusest Lõilasmäe järvelt (2011)
Küll mull lugu, kui ma laulan, Küll mull viisi kui ma viitsin,
Kui ma viitsin veeretada, Aru kannelt korrutada, Lõhe kala lõerutada.
katkend kohalikust rahvalaulust > H II 15, 720 (41) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Heinrich Tiidermann (1889) Palju laulu
Lõilasmäe top 27:
1. Soolembese ürgsed lõõritused Lõilasmäe järvel
2. Lõõrimägi oma ürgses ilus ja simajate vaadetega Lõilasmäe järvele
3. ürgne Lõilasmägi (Lõrilaske mägi) oma kaunite vaadetega nii lõuna kui ka lääne suunas
4. pilkupüüdvad soetõlvad Lõilasmäe järvel
5. tihase laul Tihaselaulu metsas
6. ürgsed kooreüraskite poolt tekitatud mustrid ja sümbolid Tihaselaulu mäe ja Lõilasmäe järve vahelisel teelõigul kasvaval männil
7. iidset hiit meenutav Tammepõhja mägi
8. päkapiku müts mitte kaugel Südamemetsas, asukohaga sellest loode pool
9. lumme heitmine tagasiteel Piiritalu nurme peal… märgiks õnnestunud rännakust. see oli vaid viivuks, aga see eest milline vabanemine… kõik väsimus ja rännupinged jäid lumme, kaasa sai üles tõustes võetud vaid emotsioon vabanemisest ja kordaläinud rännakust
10. tagasihoidlik lõunasöömaaeg põdrakanepi tee ja juustuvõisaiade seltsis Lõilasmäe järvel ühe üksildase kõivu juures
11. ürgsed tammed Hingetõmbe mäel
12. Pikknina puu (pika ninaga puu) Lõõrimäel
13. hunnitud vaated Lõilasmäelt lõuna suunas
14. salapärane pruunsamblik Lõilasmäe järvel kasvavatel kõivudel
15. Hingetõmbe mägi - hetkeline puhkus (sai korraks ühe muindase tamme juures hinge tõmmatud) ja ohvriandide jagamine
16. põdrapabulad - kokku kogunes neid rännaku peale 148 tk
17. kantpuu (ümarjate puukumeruste asemel olid siin palju kandilisust) Piiritalu metas
18. ürgne kõre Tihaselaulu metsas
19. põdra jooksurada Südamemetsa juures
20. kallistavad kõred Hingetõmbe mäe läheduses
21. taevalaotustesse küündiv harupuu (kahe haruga puu, kaheks hargnev puu) Tammepõhja mäel
22. roheline puuseen kasvamas kõrgel kõivu otsas Hingetõmbe ja Lõilasmäe vahelisel lõigul
23. Südamemets
24. kaks muindast kõret Piiritalu talukoha juures
25. kohati pea läbimatu pajurägastik
26. Soolembese ja Punamütsikese kukkumine Lõõrimäe lumeaukudesse
27. Punamütsikese jala väljavenitamine Piiritalu ja Lõilasmäe järve vahelisel metsateel
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar