Soolembese rännakud: Kangla rännak 04.06.2014

sellele rännakule erilist kullakarva ja roostekarva segukollast värvi juurde andev vääveltorik (laetiphorus sulphureus) Sepamäe keskkohast

üks omapärane tundmatuks jääda soovinud samblik Kangruotimäe (Põrandamäe) loodekülje alt

hunnitud vaated Aruküla soole. esiplaanil sulnis rabamaastik

kuldkingad (cypripedium calceolus) tõid sellesse rännakusse sisse palju kuldseid värve ja nende värvide alatoone. loomulikult oli kohal kõike seda saatmas ka kuldne päikesepaiste. Sepamäe põhjaserv

päikesekiirtes kümblev piibeleht (convallaria majalis) Sepamäe keskkohast

õidepuhkenud sookikas (ledum palustre). rabametsa-lodumetsa segamets Katkujuure mäest loodes

kaunid hetked kauni kuldkinga (cyprimedium calceolus) seltsis. Sepamäe põhja-loodeserv

seesinane kuldking ei tea veel, ei oska veel aimata, et keegi teda jälgib. Sepamäe edelaserv

saladuslikud pealelõunased varjud Põrandakivil. Põrandakivi oli suur ja pealt lame kivi. oli teine just nõnda suur, et seal peal saaks pruutpaar tantsu lüüa. kivi mõõtmed osutusid järgmisteks: pikkus 1 kp (kadikupikkust) ja laius 1,75 kp (võrdluseks 1 kp = 1,75 m) ehk siis tänapäevases mõõtühikute keeles: pikkus: 1,75 m ja laius: 3,06 m. Põrandamäe (Kangruotimäe) lõuna-kagunurk

piimvalge servajooksuga jänesvaabik (ganoderma applanatum) Põrandamäe (Kanguotimäe) läänenurgast

vallatlevad kuldkingad (cypripedium calceolus). Sepamäe põhjaserv

üks vana ja väärikas tammepuu Vana-Väljamäe edelanurgast. vaade tema ladvajooksule ja ülemistele okstele. tamme ümber olev väike lagendik aitas tal tema suurust ja ka ilu paremini esile tuua.
seesinane lagendik võimaldas tal oksi laiali lüüa igasse ilmakaarde, ilma et keegi teda tema edasiminekus takistada suudaks

vaade vääveltoriku (laetiphorus sulphureus) alumistele osadele. Sepamäe keskkoht

üks paljudest pilgupüüdjatest - kaunis kuldking Sepamäe loodeservast

Vana-Väljamäe puutumatu salumets, mille puurindes domineerivad loomulikult niinepuud (tilia cordata). soosaare lõuna-kagunurk

tundmatu seeneperekond Vana-Väljamäe lõuna-kaguservas. kõik nad kasvasid seal lamava puu peal

kuskil kaugel Kangla paksude metsade vahel, kuskil ühel sealsel kõige sügavamal metsa sees asuval soosaarel, Põrandamäel (edaspidi ka Kangruotimägi), asub üks kummaline koht siin Maarjamaal, koht, kus suur puudesalu kasvab kõigest ühe kivi peal. õieti öeldes see kivi ei olnudki nagu üks õige kivi... pigem oli ta nagu millegi platvorm... lame ja oma mitmete külgede poolest rohkem kandiline kui ümarjas-ovaalne. kivi peal kasvas umbes 10 pärnast koosnev pärnasalu. esimene asi, mis rännulistel selle vaatepildiga meenus oli kohe Angkor Vati nimeline tempel kaugel Kambodzha maal. ka seal on puud kasvama hakanud vanade templihoonete peale. mõelda vaid, me mõlemad Härgheinaga tundsime sedasama - siinse kivi ja sealkasvava puudesalu näol on tegemist Angkor Vati tagasihoidliku Eesti versiooniga. pole me veel kumbki oma elus näinud ühte kivi, kus oleks sõna otseses mõttes terve mets peal kasvanud. nujah, niimoodi need lugulaulud ja muistendid siis sünnivad, mõtlesin endamisi. aga tegelikult ka, kallis blogi lugeja, selles kohas oli midagi erilist, julgen isegi öeda, et vägagi numinoosset. oli tõesti vägev koht ja seda iga nurga pealt vaadates ülivõrdes ja ei saanud me kuidagi Härgheinaga seda teemat käest panna, ikka ketrasime seda edasi ja siis jälle tagasi, nämmutasime seda oma jutulõnga vahel nõnda palju, kuni Angkor Vatist sai ükshetk Ankru vatt. ning siis juhtus järgmine lugu: ühtäkki märkamatult moondus ka Ankru vatt milleksi muuks kui ta alguses oli. nimelt see moondus mu suus ühtäkki hoopis Kangru Otiks. jah, kallis blogi lugeja, lugesid õigesti, ei tea mispärast just Kangru Otiks, ära palun küsi, aga just selleks see siis just moondus. lihtne vastus oleks selline, keel mugandas selle kuidagi alateadlikult-märkamatult eestipäraseks (loe: suupäraseks). siit edasine oli järgmine: sellest pealtnäha süütust fraasist kasvas välja legendaarne Kangla laul. lugu ise on täpselt nii lühike või täpselt nii pikk, et meeled seda tõrgeteta meelde jätta suudaksid. ja kui oli siis seal seda lõbu ja nalja, kui valmiski see lauluke: "Vana ankru vati sees asub Kangru Oti mees". mõelgem sinna juurde veel mingi primitiivsem viisike ja väärt lugu oligi valmis. mis muud veel inimlastel vaja, et suvine sume õhtupoolik lõbusaks teha. niisiis, seda lugulaulu ketrasime me peaagu et terve tagasitee... jah, üsna pikalt, just nõnda pikalt, et see meie mälu sügavamate kihtideni suutis jõuda. siinkohal ma palun nüüd Sinult, kallis blogi lugeja, veidi kannatust, kuna lugu ise ei lõppe veel sellega. see kõik toimus siiski kuidagi muuseas, ilma mingi sunduseta. kaks rännulist lihtsalt laulsid oma veidrat lookest ja neil oli ütlemata lõbus. õhtul koju jõudes guugeldasin siis sportlikust huvist ka seda nime... oli kas Kangru Ott või Ott Kangur... ja tulemus oli siisjärgmine: ainuke Eestis teada olev Kangru Oti nimeline isik elas kaks sajandit tagasi ja NB! ta elas just selles Aruküla-Kangla piirkonnas. mis see nüüd siis tähendab? kas lihtsalt üks huvitav kokkusattumus või hoopis mingi sügavam sünkroonsuste jada?

eriskummalise väljanägemisega sammal Põrandamäe (Kangruotimäe) loodekülje all

stiilse ninaotsaga "kuldne" king. Sepamäe keskkoht

Katkujuure mäe sirelipuu (syringa vulgaris) õied. oletatavasti võis siinsel soosaarel kunagi mingi talukoht olla. siinne lagendik ja üksikud põlispuud selle ümber ning lisaks veel ka see sirelipuu räägiksid justkui seda keelt

esimesed hetked Sepamäel. on näha kuidas kuldsed pealelõunased päikesekiired on palistamas puulehti, puutüvesid ja kõiki taimi nende ümber. Sepamäe kirdeserv

kolm ühte suunda ja ühte moodi vaatavat kuldkinga. Sepamäe loodeserv

vana ja simajas tamm Vana-Väljamäe edelanurgast. teised puud, austusest vana tamme vastu, olid talle seal piisavalt ruumi andud, nõnda et ümber tõrupuu moodustus väike lagendik

häbelik kuldking. pööras matkalisele selja. Sepamäe kirdenurk

simajad kuldsete päikesekiirtega ääristatud suvesoojad vaated Aruküla soole

kurvi võttev kuldking. oleks teine nagu teo pealt tabatud. ei ole nad midagi paiksed, sellised istuvad ja on paigal, nagu on meil tavaks neist mõelda, nad ikka liiguvad mööda metsa ringi, teevad oma riukaid ja muid trikke. Sepamäe loodeserv

lähestikku asetsevad kivid Põrandamäe (Kangruotimäe) kirdeservas. tõenäoliselt mingi endisaegse küüniaseme vundamendi jäänused

grupipilt säravatest kuldkingadest. üks säravam kui teine. tõelised heatujutekitajad. Sepamäe loodeserv

kus on alles end ära ehtinud! missugused suled! tõeline kaunitar, moodsa ajastu õuedaam! Sepamäe edelaserv

vaade oletatava küüniaseme vundamendikividele teise nurga alt. Põrandamäe (Kangruotimäe) kirdeserv. Põrandamäe metsik loodus on kunagise küüni tervikuna alla kugistanud, järgi on jäänud vaid rohesamblaga kaetud maakivid

simajalt kaunis murumaastik. võiks öelda, et see on koht, kus Murueit ja tema tütred armastavad murumänge mängida ja videvikutantsu lüüa. Katkujuure mäest lõunas olev valgusküllane mets

vääveltoriku (laetiphorus suplhureus) voldid ja kortsud lähivaates. Sepamäe idanurk

kauni kuldkinga kuninglik lehejooks. Sepamäe loodeserv

erksates varasuvistes värvides viieleheline ussilakk (paris quadrifolia) Katkujuure mäest loodes olevas metsas

Soolemb Põrandamäe (Kangruotimäe) Põrandakivi juures. muideks, umbes samasugune kuva on pärit ka 2011 sügisest, vt. siit arhiivist Kangla rännak 05.11.2011. tol korral oli see Soolembese esimene tutvus selle simaja kandiga ja nagu näha on see koht talle hinge läinud, aeg on ikka ja jälle teda siia tagasi toonud

vereurmarohu (chelidonium majus) kuldkollase õiemerega kaetud metsaalune Katkujuure mäest loodes olevas metsas

Kangla rännak:
Osalejad: Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,5 km
Asukoht: Aruküla soo, Kangla küla, Raasiku vald, Harjumaa