maastik Igavere nurmede juures Katkumetsa lähistel. hilissuvine päike on andmas oma parimat ilusa ilma hüvanguks
iidsed kaksiktammed Tiivavihina mäe lähistelt
hilissuvine lepakarva liblikas Pähkliähi mäe lähedal põllu ääres
ohvrikivi moodi tasane kivi Katkumetsa külje veeres
üksik küngas õhtusel Igavere nurmel. huvitav on see, et taevalaotusest laskuvad valged pilvejooned maa peale enamuses just selle künka kohal, justkui kinnitamaks selle koha eristaatust antud ümbruskonna osas
ärakorjet anuv üksik pähkel Pähkliähi mäel olevas sarapikus
täiesti sinitaeva alla jäetud tundmatu põlluseen Pähkliähi mäe lähedal laiuva põllu ääres
õhtuses triibulises taevasinas on eemalt paistmas Taaralaskemäe saladuslikud kontuurid. Taaralaskemägi on omamoodi huvitav endisaegne ohverdamiskoht Vaskjala-Igavere teest umbes poole versta jagu eemal Pajupea küla lähistel
kõige karikaterikkamad seened - harikud. seened, kui tõelised kunstiteosed. tundub, et antud isendite näol on tegemist sirgete harikutega (ramaria stricta). Pähkliähi mägi
kahtlemata kõige uhkema kasukakuuega seeneisand, soomustindik (coprinus comatus), Katkumetsa lähistelt
kolm iidset tamme eemalt vaadatuna Tiivavihina mäe külje all
tundmatud sinised keramarjad Pähkliähi mäe lähistel asuva põllu veeres
kümne simajalt valgekarvase õielehega vesihein (stellaria media) Pähkliähi mäe lähistel oleva põllu ääres. tundus, et kõiksuguseid õitsvad lilled oli selleks päevaks kõik just siiakanti kogunenenud. erinevaid õielisi oli tõesti terve Pähkliähi mäe äärne põld täis... ja pole kahtlustki, et kõik nad olid selleks täna siin, et simajat suveaega pikendada
hilissuve kohta ebavataliselt kevadvärske hoiakuga valge pusurohi (silene pratensis) Pähkliähi mäe juures oleval põllul
x
keset sarapikualust pähklimerd seisis sääl kindlalt omal jalal keegi tundmatu valgerõivaline seeneisend. Pähkliähi mägi
väikese porgandikarva täpina on rohelise lehe peal liikumas üks kirilind (anatis ocellata)
kuldmamplite (phaeolepiota aurea) pesapaik Katkumetsa - Kaerapõllu metsatee veeres
videvikust kantud hämardaselt saladuslik kivirohke metsaalune Taaralaskemäe lõunaosas
kärnkonnapoeg (bufo bufo) Pähkliähi mäe lähedal põllu peal
Pärnatsõõri mäe taevalaotusi katsuvad pärnad
Pärnatsõõri mägi ja tema kõrgustesse küündivad pärnad, tagaplaanil Katkumets
taevakarva linnumuna (ehk pähkliähi enda oma?) koos ebamäärase väiksema põdrakarva kirjumustrilise munaga (kuivanud lehe all). Pähkliähi mägi
kaks pähklimaja on kokku kasvanud... parempoolsest on naaber just äsja välja kolinud ja ka ukse enda järel paokile jätnud. Pähkliähi mägi
noorte sangleppadega äärisatud kivi Taaralaskemäe keskosast, meenutamas väga muinasaegset ohvrikivi. see, et ta asub legendaarse ohverdamismäe keskkohas oleks ka nagu justkui mingi märk tema ebatavalisuse kohta
sarapuu lehe oma haardesse tõmmanud kaks uljast Pähkliähi mäe kollast hüüvikut (leotia lubrica). seesamusest seenest on teada palju vastakat informatsioni. nimelt, üldiselt on levinud info tema mittesöödavusest, samas aga on Ameerika mükoloog Charles McIlvaine kirjeldanud seda kui head söögiseent. teised Ameerika mükoloogid, nagu Alan Bessette ja Walter J. Sundberg on selle maitse-ja lõhnaomaduste kohta öelnud "lahja", nende arvates selle seenelihal polnud tuntavat maitset ega lõhna (allikas - Wikipedia)
looduse poolt kujundatud kunst Pähkliähi mäe pähklipuu lehel
veel üks isemoodi kivi Taaralaskemäelt (lõunaküljel). selle parempoolsesse otsa oli justkui mingi kitse jälg (jäljed) peale uuristatud (väga võimalik, et ka looduslik iseärasus... aga oli kivi peal suht eristatav ja
tundmatuks jääda soovinud soomuseline seeneisend Tiivavhina mäe külje all
nooreohtu kuldmampel (phaeolepiota aurea) Pähkliähi mäe-äärse põllu servas
suvesoe vaade Pähkliähki mäelt Katkumetsa poole
haruldane vaatepilt. Pähkliähki mäe pähklid koos kurruliste klavuliinadega (clavulina rugosa). need viimatimainitud seened näevad välja nagu mingid taimeidud
väga uhkete ja pidulike kraedega kuldmamplid (phaeolepiota aurea) Katkumetsa lähistelt
Pärnatsõõri mäe äärtes kasvas tihe sarapuumets
vast tol päeval enim tähelepanu endale hankinud õieline - Põldkannike (viola arvensis) Pähkliähi mäe lähedalt põllult
safransirmik (macrolepiota rachodes) Tiiavihina mäe ja Igavere kraavi vahelises metsas
harilik piimalill (euphorbia helioscopia) Katkumetsa poole suunduva tee põlluäärses servas
kask safransirmikust (macrolepiota rachodes) kaunitari Tiivavihina mäe ja Igavere kraavi vahelises metsas
Pähkliähki mäe äärsel põllul vohavad verevad iminõgesed (lamium purpureum) lähivaates
tundmatud kännuseened Pähkliähki mäe ümberkukkunud puul
Tiivavihina mäe kivikülv... mitmed-setmed kivid ja kivikesed olid siin seal laiali
Pähkliähki mäe lähedasel põllul ilutsev punaõieline, tõenäoliselt harilik kurekael (erodium cicutarium)
sulnis vaade Taaralaskemäelt taevavärvidest tulvil kirde suunas
kolm tõru Katkumetsa loodeosas kasvavate tammede alt
vereva iminõgese (lamium purpureum) suur tuhandepealine väli Pähkliähki mäe äärsel põllul
Pähkliähi mäe pähklite ja sarapike vahelt võis leida ka metssea kollaseks tõmbunud lõualuu
võimsa kraega kuldmampel (phaeolepiota aurea) Katkumetsa - Kaerapõllu metsatee äärest
pähklitest moodustunud pähklirist Pähkliähi mäel
Igavere rännak:
Osaleja: Soolemb
Distantsi pikkus: 4,1 km
iidsed kaksiktammed Tiivavihina mäe lähistelt
hilissuvine lepakarva liblikas Pähkliähi mäe lähedal põllu ääres
ohvrikivi moodi tasane kivi Katkumetsa külje veeres
üksik küngas õhtusel Igavere nurmel. huvitav on see, et taevalaotusest laskuvad valged pilvejooned maa peale enamuses just selle künka kohal, justkui kinnitamaks selle koha eristaatust antud ümbruskonna osas
ärakorjet anuv üksik pähkel Pähkliähi mäel olevas sarapikus
täiesti sinitaeva alla jäetud tundmatu põlluseen Pähkliähi mäe lähedal laiuva põllu ääres
õhtuses triibulises taevasinas on eemalt paistmas Taaralaskemäe saladuslikud kontuurid. Taaralaskemägi on omamoodi huvitav endisaegne ohverdamiskoht Vaskjala-Igavere teest umbes poole versta jagu eemal Pajupea küla lähistel
kõige karikaterikkamad seened - harikud. seened, kui tõelised kunstiteosed. tundub, et antud isendite näol on tegemist sirgete harikutega (ramaria stricta). Pähkliähi mägi
kahtlemata kõige uhkema kasukakuuega seeneisand, soomustindik (coprinus comatus), Katkumetsa lähistelt
kolm iidset tamme eemalt vaadatuna Tiivavihina mäe külje all
tundmatud sinised keramarjad Pähkliähi mäe lähistel asuva põllu veeres
kümne simajalt valgekarvase õielehega vesihein (stellaria media) Pähkliähi mäe lähistel oleva põllu ääres. tundus, et kõiksuguseid õitsvad lilled oli selleks päevaks kõik just siiakanti kogunenenud. erinevaid õielisi oli tõesti terve Pähkliähi mäe äärne põld täis... ja pole kahtlustki, et kõik nad olid selleks täna siin, et simajat suveaega pikendada
hilissuve kohta ebavataliselt kevadvärske hoiakuga valge pusurohi (silene pratensis) Pähkliähi mäe juures oleval põllul
x
keset sarapikualust pähklimerd seisis sääl kindlalt omal jalal keegi tundmatu valgerõivaline seeneisend. Pähkliähi mägi
väikese porgandikarva täpina on rohelise lehe peal liikumas üks kirilind (anatis ocellata)
kuldmamplite (phaeolepiota aurea) pesapaik Katkumetsa - Kaerapõllu metsatee veeres
videvikust kantud hämardaselt saladuslik kivirohke metsaalune Taaralaskemäe lõunaosas
kärnkonnapoeg (bufo bufo) Pähkliähi mäe lähedal põllu peal
Pärnatsõõri mäe taevalaotusi katsuvad pärnad
Pärnatsõõri mägi ja tema kõrgustesse küündivad pärnad, tagaplaanil Katkumets
taevakarva linnumuna (ehk pähkliähi enda oma?) koos ebamäärase väiksema põdrakarva kirjumustrilise munaga (kuivanud lehe all). Pähkliähi mägi
kaks pähklimaja on kokku kasvanud... parempoolsest on naaber just äsja välja kolinud ja ka ukse enda järel paokile jätnud. Pähkliähi mägi
noorte sangleppadega äärisatud kivi Taaralaskemäe keskosast, meenutamas väga muinasaegset ohvrikivi. see, et ta asub legendaarse ohverdamismäe keskkohas oleks ka nagu justkui mingi märk tema ebatavalisuse kohta
sarapuu lehe oma haardesse tõmmanud kaks uljast Pähkliähi mäe kollast hüüvikut (leotia lubrica). seesamusest seenest on teada palju vastakat informatsioni. nimelt, üldiselt on levinud info tema mittesöödavusest, samas aga on Ameerika mükoloog Charles McIlvaine kirjeldanud seda kui head söögiseent. teised Ameerika mükoloogid, nagu Alan Bessette ja Walter J. Sundberg on selle maitse-ja lõhnaomaduste kohta öelnud "lahja", nende arvates selle seenelihal polnud tuntavat maitset ega lõhna (allikas - Wikipedia)
looduse poolt kujundatud kunst Pähkliähi mäe pähklipuu lehel
veel üks isemoodi kivi Taaralaskemäelt (lõunaküljel). selle parempoolsesse otsa oli justkui mingi kitse jälg (jäljed) peale uuristatud (väga võimalik, et ka looduslik iseärasus... aga oli kivi peal suht eristatav ja
tundmatuks jääda soovinud soomuseline seeneisend Tiivavhina mäe külje all
nooreohtu kuldmampel (phaeolepiota aurea) Pähkliähi mäe-äärse põllu servas
suvesoe vaade Pähkliähki mäelt Katkumetsa poole
haruldane vaatepilt. Pähkliähki mäe pähklid koos kurruliste klavuliinadega (clavulina rugosa). need viimatimainitud seened näevad välja nagu mingid taimeidud
väga uhkete ja pidulike kraedega kuldmamplid (phaeolepiota aurea) Katkumetsa lähistelt
Pärnatsõõri mäe äärtes kasvas tihe sarapuumets
vast tol päeval enim tähelepanu endale hankinud õieline - Põldkannike (viola arvensis) Pähkliähi mäe lähedalt põllult
safransirmik (macrolepiota rachodes) Tiiavihina mäe ja Igavere kraavi vahelises metsas
harilik piimalill (euphorbia helioscopia) Katkumetsa poole suunduva tee põlluäärses servas
kuldkollastes päikesekiirtes metsaalune Tiivavihina mäel, esiplaanil üks sealsetest tammedest. Tiivavihina mägi sellepärast, et just sinna jõudes jõudis minuni üks imelik ebamaine heli... hetke vältel ei saanudki aru, kust see tuleb ja mida see endast kujutab... alateadlikult sai isegi kaitseasend sisse võetud. võimalik, et just selline heli tajumine tulenes sellepärast, et see kostis väga ligidalt. aga lühidalt, kui heli hakkas must eemalduma siis taipasin et see oli linnu tiivavihin... pärastiselt, kui kuulsin veel kaarnakraaksatusi eemalt taevalaotusest siis oli äratundmine enam kui kindel. aga madalalt lendava kaarna tiivalehvitus ja sellest tekkinud võimas tiivavihin pani Tiivavihina mäel mõneks hetkeks kõik puud ja põõsad ja kivid ja kännudki ... ja ka minu enda kaasa vibreerima... igatahes üks iselaadi kogemus
Pähkliähki mäe äärsel põllul vohavad verevad iminõgesed (lamium purpureum) lähivaates
tundmatud kännuseened Pähkliähki mäe ümberkukkunud puul
Tiivavihina mäe kivikülv... mitmed-setmed kivid ja kivikesed olid siin seal laiali
Pähkliähki mäe lähedasel põllul ilutsev punaõieline, tõenäoliselt harilik kurekael (erodium cicutarium)
sulnis vaade Taaralaskemäelt taevavärvidest tulvil kirde suunas
kolm tõru Katkumetsa loodeosas kasvavate tammede alt
vereva iminõgese (lamium purpureum) suur tuhandepealine väli Pähkliähki mäe äärsel põllul
Pähkliähi mäe pähklite ja sarapike vahelt võis leida ka metssea kollaseks tõmbunud lõualuu
võimsa kraega kuldmampel (phaeolepiota aurea) Katkumetsa - Kaerapõllu metsatee äärest
pähklitest moodustunud pähklirist Pähkliähi mäel
Igavere rännak:
Osaleja: Soolemb
Distantsi pikkus: 4,1 km
Asukoht: Igavere küla, Raasiku vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar