reede, 7. oktoober 2011

Õepa rännak 01.10.2011

endiseid aegu meenutav hobuseraud varemetes seisva Luuri taluhoone paekivist seinas. Õepa külakeskusest kaugemal kirdes, Aru põllu kirdeserva lähistel

Õepa kunagised põllumaad, vaade nendele loodest. keskel olev tugalas (metsatukk) jaotab põllud kaheks, sellest paremale jääb Aru põld ja vasakule Paka põld. tugalas ise aga varjab endas kunagi põllul asunud endisaegsete kiviaedade jäänuseid, mis paaparandustööde käigus sinna kuhjati

kohalikus maastikuelemendis mittemärkamatuks jääda püüdev verevane põldmagun (papaver dubium) Aru põllu idaservas

rohesamblaliste silmadega kivi Õepa küla Kalmeaia pimedas kuusemetsas

pime kuusemetsane metsaalune Õepa Kalmeaias. vaid üksikul vapral päikesekiirel on õnnestunud tihedast kuusemetsast maapinnani läbi murda. pea kogu maapealne osa oli selles metsaosas metssigade poolt üsnagi üles küntud. esiplaanil olev arhailine rohesamblasse kasvanud kiviaed on seal ilmselt mingeid maastikupiire märgistamas

külmaseente (armillaria mellea) pere ja nende hierarhiline perejaotus Luuri talukoha lähistel

Luuri talukoha varemetes. esiplaanil elumaja aken, vaade sellele maja seest. huvitav, mida võis tolleaegne majaelanik aknast välja vaadates näha ja mida ta võis seejuures mõelda? sellistes kohtades tekib tahtmatult soov ajavooluga mõneks hetkeks kaasa minna endisaega rändama. need on kohad, kus võib endiseid aegu just kõige vahetumalt tajuda

Kalmeaia kurruline klavuliina (clavulina rugosa). väga abstraktse väljanägemisega seeneke... justkui kümned käed-sõrmed näitaksid-osutaksid millelegi taeva suunas

karik-porosamblikuga (cladonia fimbriata) kaetud ja kõivunahka mässitud unikaalne kunstiteos Paademäe sooäärsel metsaserval

sookase alla varjulisse kohta end mugavalt istuma seadnud harilik porss (myrica gale) Kõima raba ja Paademäe vahelises madalsoos. kogu sealne ümbruskond oli täis ülitugevat porsi lõhna, mis pikapeale suutis ka rännulised oma tugevasse lummusehaardesse haarata ja sealse raske kulgemise vesises madalsoos natukenegi meeldivamaks teha

päikesekiirtes metsaalune Pöösiku põllu ja Paademäe vahelises tugalases, keskel tikkude poolt äratoksitud kõre

looduslik dušinurk Paademäe ja Kõima raba vahelises madalsoos

Luuri majavare lähedal paekivist seinal võis kasvamas näha väänpuud, mis meenutamas nagu mingit India jumalust, kel käed üles tõstetud ja jalad ühte põimitud

sügissoojusest kantud vaade Pöösiku põllult endisaegse Laosse talukoha suunas. eespool paistvas salumetsatugalases asuvadki mainitud talukoha varemed

looduslik kasekoortest kaanega joogitops väsinud rändajate jaoks Paademäe ja Kõima raba vahelises madalsoos

taevasinistes suvevärvides ussikeel (echium vulgare) sügisesest Paademäe metsast. isiklikult pole ennem veel nii hilja sügisel sellist taime õitsemas nägema juhtunud. huvitav oli siinjuures ka veel see, et uued kasvud (nimetagem neid siis sügiskasvudeks) olid välja kasvanud just äraõitsenud suvisest varrest

abstraktsed kooreüraskite tekitatud joonistused Luuri talukoha lähistel oleval puul. antud kuval olev tegelane oleks justkui mingi vibukütt kaugest minevikust, kes hoolikalt põlvele toetudes on oma hiiglajämeda vibuga jämedat ussipeakujulist noolt paremale sihtimas

 
videvikuline vaade Paka põllult lääne suunas asuva päikeseloojangu poole

üks omamoodi kivi Õepa Kalmeaia pimedast kuusemetsast. kivil oleks nagu mingi nägu ees (vasakule vaatav, profiilis), on eristatavad nina (teravam nurk vasakul), silmad (nina kohal olev piklik vagu) ja allpool õrna vaona on tajutav isegi suu

Mardi talukoha varemed Õepa  külakeskuse põhjapoolses osas

tundmatu lillepere Mardi talukoha varemete juurest

joovastava lõhnaga rabaumalad (myrica gale) koos oma sügisküpsete käbidega Paademäe ja Kõima raba vahelises madalsoos

Laosse taluhoone varemed Aru põllu idaservas

Õepa Kalmeaia pime kuusemets. vaid väike valguseraas on siia sisse tungimas päikesepaisteliselt Pöösiku põllult

üks paljudest kividest Õepa Kalmeaias. eriline selle poolest, et sel oli peal üks ebatavaliselt suur ümmargune lohk

tundmatu väikest kasvu seenepere Kalmeaia loodeosas

Kalmeaia metsaalune "põrand" oli kohati kaetud just sellise kuusekoore vaibaga

Arupõlde rukkisinine (centaurea cyanus) ahnelt suvesooja sügiselist päevavalgust neelamas

ajahambast puretud endisaegne pann Luuri taluvaremete juures oleval puul. kui palju häid sööke on selle panniga kohalik perenaine oma perele kunagi valmistanud? kui palju meeldivaid hetki on ta selle panniga mööda saatnud? kui palju kordi selle peal valmistatud maitsvate toitudega on ta kostitanud ka teisi, näiteks naabriperet, kaugeid sugulasi või muidu möödaminejaid? milline oli esimene ja viimane toit, mis sel pannil sai valmistatud? jne jne... need on vaid mõned küsimused, mis tekivad tahtmatult huulile, nähes seda ajahamba poolt räsitud panni seal puude vahel üksinda rippumas ja ajahammaste omanikule nukralt näkku vaatamas

veel kooreüraskite ornamentikat Luuri talukoha juurest. antud kujund meenutaks nagu mingit vasakule vaatavat kurge

veel üks kooreüraskite poolt tekitatud mõistatuslik joonistus. eks igaüks võib siin iseasju näha... tuleb vaid fantaasiale vaba voli anda. esmapilgul võiks tagasihoidlik tõlgendus välja näha kuidagi selline: hiiglasekasvu mees (kelle pea sulanduks nagu ühte tema käte ja kehaga... ehk piltlikult öeldses, kel on pea õlgade vahel) vihaselt kirvega vehkimas. nii ta vöö küljes kui ka kirve vasakus otsas oleks justkui mingi väike mehike rippumas-istumas. või kui hiiglasuur mees kahandada tavaliseks meheks, siis väikesed mehikesed kahaneksid väikesteks lasteks (vahest isegi haldjalasteks). väikeste mehikeste või laste roll olekski siis siinjuures see, et takistada hiiglasekasvu kooljatil metsailu (loodusilu) rikkumast-hävitamast. lõppkokkuvõtteks, üsnagi loogilise sisuga sõnum ja sobiks hästi ka tänapäevasesse raamistikku

tundmatu seeneisend Õepa Kalmeaias

Õepa üks suuremaid ohvrikive, asukohaga Luuri talukoha taga (sellest kirdes) metsas. vaade sellele ida poolt (metsa poolt). kivi oli ise keskmise suurusega ja üsnagi aukartustäratava hoiakuga. pole välisatatud, et sealne kuusevarjuline pime metsaalune ja varajane hämarik lisasid tekkinud aukartusele ka oma osa. kohalik folkloor teab lisada (Muinsuskaitseameti andmed), et kivi pealmine osa on saanud kahjustada seal tehtud jaanitulede tõttu. lõhutud osas olevat kunagi ka mingeid tähti näha olnud

varemetes seisva Luuri talumaja kunagine uksekoht, vaade sellele maja seest. siin olles tajud ennast justkui kahe maailma, endisaegse ja käesoleva,  lävepaku ees. siinpoolne maailm oleks siis nagu endisaegne ja sealpool uksesambaid käesolev ehk nüüdisaegne

Kalmeaia rohesamblaline kivi eemalt vaadatuna

metsastunud kiviaed Ummikamäe läheduses. kohalikud kuuseisandad on võtnud endale voli kasvada ka kiviaedade peal, rohesamblaliste kivide vahel

Luuri taluhoone varemetele lõunast-kagust

Luuri tagune Õepa ohvrikivi. vaade sellele lõunast

üks kivi Kalmeaia metsast meenutas väga nagu mingit hauaplaati

kellegi metsalise urg Kalmeaia lähistel

Õepa rännak:
Osalejad: Hedi, Härghein (Härjapoeg), Soolemb
Distantsi pikkus: 7 km
Asukoht: Õepa küla, Koonga vald, Pärnumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar