Undikambre mäe kolm iidset haavapuud - Ehte (all vasakul), Lehte (üleval) ja Kahtelehte (all paremal). soosaarel tehtud u.4-5 aasta tagusest lageraiest on vaid need kolm haavapuud (soosaare põhjaosas) ja kuskil neist natuke maad eemal ka üksik mänd (lõunaosas) kellegi pieteeditundelise metsaraiuja poolt alles jäetud. ma ei kujuta ette, mida oleks see soosaar ilma nende puudeta, ilmselt tühi ja ilmetu koht vist. tundub, et neil on ülimalt oluline roll siinse maastiku ilmestamisel. lageraiena peaaegu puhtaks tehtud kohal suudavad nad selle olematu ilu ikkagi niivõrd võimsalt ja simajalt esile tuua. uskumatu! au, kiitus ja sügav lugupidamine Undikambre mäe vägevatele puudele. ja kui kuskil siin soosaarel ka miski hundikamber kunagi asus siis võis see olla just siin nende haavapuude all. olen kindel, et ka hundid vajavad vägevate puude lähedust ja tunnetavad-tajuvad seda vaata et pareminigi kui inimesed. seda enam, et neist õhkub nagu mingit ürgset hingust ja salapära. isiklikult oli väga eriline tunne seal all seista ja nende latvade poole pilke heita... mingis mõttes nagu üsna aukartustäratav - tunned ennast nende vägevate poolt ümbritsetuna kuidagi hästi väikese ja abituna. teisalt jälle väga võimas selles mõttes, et tekib tahtmine võimsa ürgloodusega sulanduda, et nende puude iidsust ja ürgsust kogu ulatuses endasse ahmida... ja pole välistatud, et sama tunne võis tekkida ka metsaraiujal, kes siin kunagi raiet tegi... ning sel hetkel oma sae või kirve sinnasamase rohesambla peale maha lasi langeda, olles võlutud kolme suure hiiglase jõust, vägijoontest ja särast.
Rauapuu endises talukohas võis majavaremete juures lebamas näha ka vanaaegset ahjuluuki koos riiviga
salapärane valgelaiguliste lehtedega taimeke Väike-Mäevõhmast kaguosas olevas lodumetsas
Kaskevõhma lageraiestatud rahandik (=kännustik). kurb oli kunagist leghendaarse minevikuga pelgupaigaks-soolinnuseks peetavat soosaart nii mannetuna näha. heameel oli siiski selle üle, et Kaskevõhma noored kased olid juba pead tõstmas. siiralt loodan, et nende iga on nende eellastest kauem ja nad surevad ikkagi loomulikku surma, mitte inimkäte surmahoopide all. ja mine tea, ehk suudavad nad juba hea poolesaja aasta pärast siia praegusest natukenegi rohkem muinasaja hõngu tagasi tuua. loodame!
hilisõhtune vaade Põristaja mäelt Lagisoo poole. Käesolev päev on urmakarvaste leekidena õhtusse veeremas
Väike-Mäevõhma põhjaosa ja tema lagedaks pügatud rahandik. vaid mõni üksik õhkõrn pedajas oli lageraiestajate poolt sinna kasvama jäetud. tugevama tormiga on ka neil ilmselt suur oht siit soosaarelt kasvavate puude nimekirjast kaduda. aga sügaval südames siiski loodan, et nad on visamad, kui pealtnäha paistab ja peavad vastu ka karmimatelegi katsumustele. peavad pidama, sest mis oleks see koht ilma nendeta.
pilkupüüdvad lodjapuu marjad Väike-Mäevõhma rahandikul
Koplimetsa nurm. siit saigi Kaskevõhma rännak oma alguse
Suur-Mäevõhma idapoolne osa oli veel metsane. siin kasvas oma parimates aastates elujõuline kuusemets. samal ajal lõviosa kunagisest soosaarest oli läinud lageraie alla
kuldsetest päikesekiirtest kantud varaõhtune vaade Pala nurme lõunaosast külakeskuse suunas, mis jääb eesoleva mäe taha
üksik metsatukk Kaskevõhma soosaare kesk-loodeosas (n.ö.soosaare lõunakünka põhjaserva veeres), esiplaanil üksik ärakuivanud iidne kask
Rauapuu talukoha varemed. punased tellised viitavad ilmselt kunagisele ahjukoldele
Sarvekaske mäe sarvi meenutavad kuivanud kasepuud
Vaade legendaarse Undikambre mäe põhjanurga poole, esiplaanil kolm iidset haavapuud - Ehte, Lehte ja Kahtelehte. tagaplaanil kasvavad kõred tähistavad aga juba mineraalmaast soosaare piiriosa soostunud lodumetsaga
tundmatu rohelusest pakatav taim ühel Rauapuu mägede lõunakünkal, mis asus vahetult enne Väljaotsa lagendikule jõudmist
pilkupüüdvad haavad ka lähivaates. Undikambre mäe esimene hiidhaabadest - Ehte
Undikambre mäe teine hiidhaabadest - Kahtelehte
Undikambre mäe kolmas hiidhaabadest - Lehte
vaade Põristaja mäele (parempoolne) videviku hetkel
sammaldunud lehmakolju Väike-Põlliaru saare (vanadel kaartidel ka kui Weike Pillirohu saar, Weike Polliarro) ja Väike-Väivõhma (vanadel kaartidel ka kui Weike Woi Wochma) vahel
südamekujuline puuseen Väike-Väivõhma (või Väike-Võivõhma) soosaarel
lageraiestajate poolt kasvama jäetud neli üksikut mändi Suur-Mäevõhmas oosaare kesk-lääneosas. keset kõike seda mannetut lageraiet mõjuvad need neli justkui lootusekiirtena. nemad ongi siinse looduse tulevikulootused
Kopilmetsa nurme ja Väljaotsa lagendiku vaheline metsasiht. esiplaanil Taga-Rauapuu mäed (need, mis jäid Rauapuu talukohast Koplimetsa nurme juurest tulles tahapoole). need mäed olid siin Põhja-ja Kesk-Eesti mõistes üsna mägised ja pilkupüüdvad ja kui lageraiestatud ümbrus välja jätta siis võib vaid aimata, kui palju oleks neil loodusliku koha pealt ümbruskonnale juurde anda, et selle esteetilist ilu täisulikkusele lähemale tuua
vaade Suur-Mäevõhma kirdenurgast (ainuke koht sellenimelisel soosaarel, mis oli veel metsaga kaetud) selle ülejäänud osale, mis kõik viimseni peale üksiku õhkõrna männi oli mõne aasta eest lageraie roaks langenud
abstraktsed joonistused kuivanud puul. Sarvekaske mägi
Undikambre mägi. vaade sellele lõunast. siitpoolt ilustab seda soosaart üksik keskealine mänd
üks väga huvitav taim Rauapuu mägede lõunakünkal... sellisel kujul, nelja pika odavarrega, oli see taim minu jaoks tundmatu. võimalik, et millalgi suvekuul oleksin selle ehk isegi õie järgi ära tundnud (juhul, kui ta kuulub tavaliste taimede sekka)... aga need neli odavart tekitavad küll äratundmises väga palju segadust ja hämmingut. milleks sellele taimele neli nii pikka vart on vaja ja pealegi veel sügise teisel poolel?
vanad majapalgi jäänused Rauapuu talukohas
vaade Kaskevõhma kagu-lõunanurga poole loodest. kõikjal on noor kaserihvik, vaid üksik mänd kuskil soosaare kagunurgas on veidi ilmestamas ümbruskonna lageraiest pea ilmetuks muutunud maastikku
Rauapuu majapalgid teise nurga alt vaadatuna
ebaloomuliku kujuga kõiv Juska mäe (vanadel kaartidel ka kui Poellene saar) põhjaosas. Juska mägi oli Kaskevõhma piirkonna üks kõige puutumatumaid soosaari. vanad haavad ja kased olid siinsel sookünkal üsna tavalised vastutulijad. selle soosaare vanem nimetus Poellene saar viitab kas tähendusele "põlenud saar" või "põllune saar". vahest "põlenud saar" tundub nagu natuke loogilisem. või kui teisti öelda siis "põllune saar" tundub nagu natuke vähem sobivam sellele paigale
maaliline vaade kolmele Undikambre haavale - Ehtele, Lehtele ja Kahtelehtele. andku mulle head blogilugejad siinkohal andeks mu nahaalsuse omavoliliselt puudele nimesid panna. teisalt jälle, need puud väärivad seda, et neil oleks mingi nimi, nad lihtsalt on midagi enamat, kui lihtsad tavalised puud, ja nende nimedega tahangi nende tähtsust ja selle soosaare omapära kuidagi esile tõsta. jah, nad on liiga "suured" selleks, et seista seal nimetuina
metsaalune Väike-Väivõhma (vanemate andmete järgi ka Weike Woi Wochma ehk Väike-Võivõhma) soosaarel
Koplimetsa nurm. siit saigi alguse Kaskevõhma rännak
samblakihiga kaetud kivikuhjatis Väike-Mäevõhmal. ilmselt märk muinasaegsetest põldudest
Rauapuu talukoha ahjuluuk eemalt vaadatuna
lodumets Väike-Põlliaru saare ja Väike-Väivõhma vahel
vaade Taga-Mäevõhmale üle Väljaotsa nurmede
Suur-Mäevõhma soosaare kagu-idaosa. üksik lageraiest puutumata jäetud mänd on tuulte poolt tõugatuna-tõmmatuna langetanud lõpuks oma tikkõhukese varre abipaluvalt ida suunas
lageraiest puutumata jäänud sõnajalarohke Väike-Mäevõhma lõunaosa. taamal kaugustes on paistmas lageraiestatud põhjaosa
Pirita jõgi Väike-Mäevõhma juures
Taga-Rauapuu mägede üks erilisemaid puid. kui ehk aeg annab siis tulevikuks kasvab sellest pilkupüüdev kolmeharuline pedajas
päevaküllane metsamaastik Väike-Mäevõhmast kirde suunas
Kaskevõhma-Metsamäe rännak:
Osalejad: Hedi, Soolemb, Kirjalemb (Juhan)
Distantsi pikkus: 14,5 km, sellest Kaskevõhma rännak 10,6 km. Kirjalembese osalus piirdus vaid Kaskevõhma rännakuga - 10,6 km.
Asukoht: Kaskevõhma rännak: Kukepala küla ja Saarnakõrve küla vaheline ala; Metsamäe rännak: Pala küla; mõlemad - Kõue vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar