Neetumägi (või Netumägi) kogu oma saladuslikus hiilguses. vaade sellele kirde poolt. mõni sõna ka soosaarest endast ja tema nimesaamisloost. pärimusjutud teavad rääkida, et see olevat kunagistel aegadel pelgupaik olnud. siia olevat rahvas vaenlaste eest pakku jooksnud. ühel sellistest juhtudest Põhjasõja ajal olevat aga vaenuvägi (venelased) sellest teada saanud ja põgenikke siia otsima tulnud. põgenikud aga olnud enne seda siit salateed pidi lahkunud, jättes kohalejõudnud venelased pika ninaga. kohalejõudnud tagaajajatel polnudki seepale midagi muud teha, kui käsi laiutada ja öelda: "Netu" ("ei ole" vene k.). Neetumäe rohkem kui poole pindalast moodustab mätta-ja pokurohke mets, seevastu ülejäänud soosaare osa on kontrastina hoopis midagi muud. meenutab nagu mingit müstilist kaljut keset sood. see on Põhja-Eesti mõistes ja Eestimaa soomaastiku mõistes üleüldse suhteliselt järsk ja piklikukujuline kagu-loodesuunaline mägi. mäe keskosas on vaod ja kaevandid. need ei ole küll häirivad aga on siiski niipalju täheldatavad, et meenutavad nagu mingeid kinnikasvanud sõjakaevikuid. mis need täpsemalt on, kas varanduseotsijate poolt tekitatud "haavandid" (nagui väidab eelis.ee), ilmasõjaaegsed kaevikud või hoopis midagi veel kolmandat, seda ei tea kahjuks öelda. Neetumäe üks huvitavamaid objekte oli aga üks sealsetest kividest, nn. Kingakivi. sellest täpsemalt allpool
Tammiskõre mäe üks enim tähelepanu nõudnud objekte - tammestunud hiidkuusk ehk kõre asukohaga Tammiskõre mäe lõunaosas. altpoolt juurte juurest tüvele vaadates sarnaneb see igatahes väga mingile iidsele tammele. mind isiklikult suutis ta ära petta (kiire esmamulje). ja kui ausalt öelda, siis oli selles kõres tõesti hästi palju tammelikku - hoiak, oksajooks, tüvejooks jne
ebareeglipärase paigutusega reeglipärased Kurglepa lepamustrid
nagu märjad suhkrutükid sambla peal. esimene sel aastal metsas kohatud lumi. Tammiskõre mäe lõunaosa
tundmatu porgandikarva seeneisend Saaremäe metsas
Neetumäe idaserv (paremal) ning selle taga kaugustes (vasakul) Kurglepa mäed
torusamblikud ehk karik-porosamblikud (cladonia fimbriata) Neetumäe Kingakivil või Vaokivil (kingakujuline kivi, millel oleks jala sissepanemise koha peal piklik vagu sees)
Neetumäe Kingakivi pealtvaates. piklik vagu kinga vasakus osas tundub olevat kellegi poolt sinna tekitatud, igatahes esmapilgul looduslik see nagu ei pasitnud olevat
pardinäokujuline lepapuu Saaremäe metsa lääneosas
vaade Neetumäe lähistelt Tammiskõre mäe suunas (keskel halli udu sees)
osalise lumerüü juba selga ajanud iidne kõiv Tammiskõre mäe lõunaosas
kahe lohuga kivi Saaremäe metsa läänepoolses osas
taevalaotusesse küündiv ärakuivanud kõre Põimikumäe edelaservas
Neetumäe loode-, põhja ja idaserv olid kaetud lumega (teistes servades ei vaadanud, võib olla oli seal ka)?!? esimene koht selle aasta sügiseses ürglooduses, kus sai siis valgetkarva pesuehtsat lund näha. olgu ära öeldud veel seegi, et kuskil lund sel päeval ei Kurgelpas ega selle lähiümbrus me ei märganud ja alles pärast seda kui olime jõudnud Neetumäele hakkas tulema lörtsi! ühesõnaga, väga imelik anomaalia, näha aasta teise poole esimest lund metsas ühel siinsel soosaarel ja alates sellest hetkest kui siia jõudsime (või olime jõudmas) ja seda lumeriba märganud, hakkaski lund ka reaalselt sadama. miks just siin ja miks just sel ajal? nii palju huvitavaid kokkulangevusi. ja lõpetuseks, antud lumeääristus (lumeriba) mõjus tol hetkel ja sealsetes oludes nagu mingisuguse puhastava ebamaise kaitsefiltrina
Metsavana kingitus Hedile - põdrasarv. viimase paari nädala jooksul juba teine analoogne leid Hedilt. Saaremäe ja Põimikumäe vaheline mets
Põimikumäe sümbol - ühtepõiminud noored kõivud. soosaare idaosa
üks väiksem lagendik Tammiskõre mäe keskosas
kasepahk (inonotus obliquus) Põimikumäe lõunaosas kasvaval noorel kõivul
üks väike ja madal mättarohke soosaar Kurglepa soos Palgimurru mäest loodes
Neetumägi lähivaates, vaade sellele kirdest
Palgimurru mägi. soosaari oli murdunud palke üsna ohtralt täis, siin mõned näited
haavapuu juurtejooks Põimikumäe lõunaosas
Tammiskõre arhailine oksa-ja koorejooks. Tammiskõre mäe lõunaosa
keskmisest veidi suuremate mõõtmetega kasekäsn (piptoporus betulinus) noorel sammaldunud kõivul. Tammiskõre mäe idaosa
üksik suur mänd keset sood Neetumäest poolsada sammu loode suunas. ilmselt on tal siin sellised soodsad kasvutingimused tänud mineraalmaa olemasolule. ühesõnaga väike soosaar, kuhu mahtus peale kasvama vaid üks suur mänd (võib olla ka mõni väike põõsas ka veel sinna juurde aga mitte oluliselt rohkem)
Põimikumäe edelaserv. siinsel väiksemal metsalagendikul on domineerimas iidsed hiidkõred
endisaegne kiviaed Saaremäe metsa lääneservas
kolm häbelikku haavaneidist Põimikumäe lõunaosas
kõre juurte ja kivi heitlus. kõre juured kui küünised üritavad vangistada ühte sealset kivi. Põimikumäe edelaosa
Hedi ületamas tagasiteel kahe kadiku abil veerohket Paasiku peakraavi. tänu meie sõpradele kobrastele, kes siia loodusliku tammi tekitasid, saigi seesinane kraaviületus tegelikult teoks ning sai selle tõttu teoks ka Tammiskõre mäe külastus (mis asus teispool kraavi)
Põimikumäe metsik loodus. soosaare kirdeosa
videvikuline hetk Tammiskõre mäe lõunaosas
ürgmets Tammiskõre mäe lõunaosas
kuusk (vasakul äärmine), kask (vasakult teine) ja haab (paremal) on sõlminud vennaliku leppe ja leppe jõustumise märgiks on kõik kolm puud lasknud omad juured omavahel risti ja põiki kokku põimida. Tammiskõre mäe lõunaosa
Neetumäe Kingakivi, vaade sellele kagust
Kurglepa rännak:
Osalejad: Hedi, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,7 km
Asukoht: Kaugemäe küla, Raasiku vald / Kurglepa soo (tänapäeval tuntud veel ka kui Paasiku soo), Anija vald, mõlemad Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar