muinasjutuline, justkui salapärasesse teispoolsusesse viiv mets Lassimavõhma lõunaosas
puuseente ja samblike mustrid Lepamurruvõhma lepal
simajas vaade Jõelähtme jõele. ümberkaudsele kullakarvasele loodusele oleks nagu valget jahulist pulbrit peale raputatud
Urmavõhma pärlid - urmakarva lodjamarjad. keset sealset pärnasalu, mis ilmestas Urmavõhma lääneosa, kasvas ka üksik lodjapuu, urmakarva lodjamarjade emapuu
kivihiiglane, kes ilmestas Lassimavõhma idaosa. lähemal ja vähe teravamal vaatlusel võib nn Kirjakivi seinalt justnagu mingeid sümboleid või mingit omamoodi ruunilikku salakirja välja lugeda
Sepavõhma aukartustäratav kagupoolne eel-nurgapost... siit mõnisada meetrit edelasse minnes tuligi vastu Sepavõhma
metsamaastik Urmavõhmast loodes
harilik laanik (hylocomium splendens) kasvamas Lassimavõhma Kirjakivi peal
sügisvetest tekkinud veesilm Lassimavõhma idaosas
murdunud oksaga Lassimavõhma haavapuu. soosaare lõunaosa
noorkaskedest ümbritsetud üksik haavapuu Lassimavõhma lõunaosas
üks Lassimavõhma loodeosas olevatest puudest oli kasvanud suisa kivihunniku peale. viimane tundus eemalt vaadatuna nagu mingi kelder puu all
Sepavõhmast umbes viissada jalga lõunas lebas noore põdra korjus. kõikide märkide järgi oli põder hinge heitnud üsna hiljuti. kuna vasakpoolse esijala ülaosas oli ümmargune kuulisuurune auk sees siis võis oletada, et ta oli verest tühjaks jooksnud kellegi kuulist haavatasaamise tagajärjel
Hedi abiosutaja rollis. abisaajaks osutus Urmavõhma sihi juures olev Kukkuv Kuusk
visa kuusejuur nagu mingi elus roomaja oli (ma arvan, et talle endalegi suure üllatusena) peale roninud u. 0,75kp (u. 1,5m) kõrgusele kivile Lassimavõhma loodeosa servas
vaade Kirjakivile läänest
Silmakivi Tammevõhma külje all. mahasadanud lume tõttu ei saanud päris täpselt aru, kas kivil olev silm oli sinna uuristatud kellegi inimlapse poolt või oli see ikkagi looduslikku päritolu
südamekujuline Südakivi Lepamurruvõhma lääneosas
sünge metsamaastik Lepamurruvõhma keskosas
reeglipäraselt paigutatud kivid - ilmselt mingi kunagise küünivundmaendi jäänused. Lassimavõhma keskosa
veel üks kivi peal kasvav kuusk Lassimavõhma loodeosas. tundus, et kivilkasvajad puud olid põhiliselt kuused... neile on see vist nii iseloomulik nõndamoodi seal kivide peal kasvada ja sealt oma pikakoivalisi juuri laiali sirutada. muuseas, kivi peal on ilutsemas ka üks kaalikasuurune kivi (nagu rosin tordi peal). mismoodi see sinna veel sattus... ja veel nii kunstipärase paigutusega? ju vist ikka pidi siin inimkäsi mängus olema...
Urmavõhma pärnasalu seitse uhket pärnapuud oma taevalaotusesse küündivate latvadega
murdunud puu (arvatavasti pärn) hilisõhtuses Pärnavõhmas
Lassimavõhmal olid päris paljud puud kasvamas suisa kivide peal. siit ka üks näide Lassimavõhma keskosast. seesinane kuusk oli lihtsalt ära väsinud ja kivile istunud, nu ja niimoodi siis jäänduki siia jalgu (juuri) puhkama
Sepavõhma üks väheseid ilmestajaid - iidne kõre soosaare loodeosas. teiste keskpäraste nõuka-ajal istutatud kuuskede ja muidu kasvavate keskmise suurusega haabade keskel oli see iidne kõre ikka tõeline ürgpuu nende seas
lumepulbrised sanglepa käbid Lepamurruvõhma keskosas
veel üks paljudest kivi peal kasvavatest kuuskedest Lassimavõhmal. soosaare keskosa
ühe Urmavõhma puu peal täheldasin ebamaiselt valget koorejooksu. ei mäletagi, mis puu see oli, vist oli haab
puutumatu lepamets Lepamurruvõhma keskosas
ebatavalise ribijooksuga kivi Sepavõhma lõunanurgas
Lassimavõhma Kirjakivi alumised ribid. altpoolt meenutas see nagu mingit vana auklikku korallkivi. ühesõnaga, oli natuke ebatavaline siinse metsamaastiku jaoks
orhvirand Sepavõhma vana hiidkõre oksal
veel üks keskmisest natuke ebaharilikum kivi Sepavõhma lõunanurgas. kivi heledama joone peal joonistuks nagu välja mingi inimkuju, kel käed laiali ja jalad harkis
videvikuline siht, mis juhatas väsinud rändajad Sepavõhmalt Aruküla teele
võimsa juurejooksuga iidne kõre Lassimavõhma loodenurgas
üks omaetteolev ja täiesti oma näoga kivi Lassimavõhma idaosas. kivil oleks justkui nagu mingit hiidisalikku meenutav nägu peas (profiilis, vasakule vaatav). võib täheldada suud ja põsesarna ning üleval pool ka suurt ümmargust silma
puutumatu mets Lassimavõhma keskosas
tuuleluud Sepavõhma loodekülje all kasvaval kasel
Kukkuv Kuusk Urmavõhma sihi peal, seekord ilma Hedita
Soolemb Lassimavõhma Kirjakivi peal. sedapidi vaadates saab ehk kõrvalvaataja paremini aru, kui suur see saladuslik Kirjakivi siis tegelikult oli
veel üks isemoodi kivi Lassimavõhma lõunaosas
mitmetes kohtades nii Urmavõhmal kui ka Lepamurruvõhmal võis märgata sellised sigade poolt tekitatud tõsiseltvõetavaid metsaauke. mida nad sealt otsisid ja kas nad said ikka seda, mida otsisid, ka lõpuks kätte?
metsamaastik Sepavõhma kesk-põhjaosas. siinne mets oli selle soosaare kõige loodusloomulikum (st inimkäte poolt kõige vähem mõjutatud), seevastu soosaare lõuna-, kirde- ja loodeosa ning suurem osa keskosast oli täiesti kuusenoorendiku (u 30-40a kuused) mõju all
pärnasalu Urmavõhma läänenurgas
Lassimavõhma Kirjakivi kagu poolt vaadatuna
ebahariliku oksajooksuga kõiv Sepavõhma lääneservas. alumised oksad kummaltki poolt jooksid sõna ostseses mõttes taevasse
vaade Kirjakivi lähistelt Lassimavõhma lõunanurga suunas. saladuslik ja muinasjutuline Lassimavõhma metsamaastik on ajas ja ruumis kulgevat rändajat justkui endasse kutsumas
Sepavõhma rännak:
Osalejad: Hedi, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,8 km
Asukoht: Kaemla küla, Lassimäe soo, Jõelähtme vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar