sooja lumemütsiga kaetud talvised seened Kukevõhmalt. egas ometi austerservikud ise? igatahes fakt on see, et seeneguru Härghein arvas need 95%-lise tõnenäosusega austerservikuteks (pleurotus ostreatus). kui see nüüd tõesti nii on siis on tagasihoidlik Kukevõhma nüüdsest kohe kindlasti Eestimaa kaardil olemas... ja seda kohana, kust võib leida midagi haruldast
hiidkõred Parrivõhma lääneosas
kosmilised märgid lumevaibal Kannivõhma keskosas. ülemine märk meenutab väga nagu mingit kosmoselaeva või raketti
Kannivõhma imeline pokumaastik
tundmatu rohe-pruunikas puuseen Kukevõhma edelaosas. pean nentima, et seenel on üsna suvised värvid
üks Eestimaal enam levinud kollalisi, kattekold (lycopodium annotinum), nautimas talverõõme Parrivõhma ja Kannivõhma vahelises kuusemetsas
kaunis vaade videvikulisele Kannivõhma loodenurgale kirdest. Kannis tähendab vanas kõnepruugis kaunist.
väikesed mikrofon-seened Kukevõhma põhjaosas. kuna nende puuseente alumised osad on üsna aukuderohked siis sestap meenutavadki nad pealiskaudsemal pilgul vägagi pisikesi riiete külge kinnitatavaid mikrofone
talveidüllist kantud vaade Jõelähtme jõele Parrivõhma külje alt. tähelepanelik vaatleja võib märgata, et jõevoogudesse on sukeldunud ka mõned pärasltõunased päiksekiired, kes nõndamoodi vee all särades on oma kuldseid toone ka veepinnale visanud
veel salapäraseid lumemärke Kannivõhmalt. iidse Kannivõhma keskosas kasvava iidse kõre alla oli neid pudenenud rohkem kui mitu
lumejuhtmetega ühendatud puuseen Kukevõhmal
Kannivõhma keskosas kasvav hiidkõre
talvevärvid Jõelähtme jõel Parrivõhma juures
kompositsioon arhailisest kuusekäbist ja lumisest kuuseoksast. Kukevõhma kirdeosa
lumised kuused Parrivõhma kesk-lääneosas
veel talveidüllist Jõelähtme jõel Parrivõhma kaguosa lähistel
ühtekasvanud kuusepaar Kukevõhma keskosas. väiksema kuuse vasakpoolne oks on suurele kuusele sõna otseses mõttes sisse kasvanud
Kannivõhma pokumaa lumivalged pokupead. pole kahtlust, et lumevaibaga kaetud pokudel on tähtis osa talvemaastiku meeldivamaks kujundamisel. meeldivalt muhklik pokumaastik (vanas keelepruugis ka mätlik) on igati täisväärtuslik silmarõõm
Kukevõhmal nähtud kividest kõige suurim. soosaare põhjaosa
Laanejuuse tagasivaade päikseloojangust lõkendama löönud taevasse Kannivõhma kohal. hetk on enam kui maagiline, kuna parajasti on Kannivõhma kohal oleva taevalaotuse all õhus hõljumas ka kaks kaarnat (teravam pilk võib neid isegi märgata - väiksed mustad täpid sealse metsa kohal), kelle müstiliste karjatuste vastu ei ole vist kuidagi võimalik ükskõikseks jääda
pool-lagendikuline metsamaastik Kannivõhma keskosas
ümbruskonnale jumet andev iidne kõverikpuu Kannivõhma keskosas
talvemets Parrivõhma edelaosas, Jõelähtme jõe lähistel (puude taga ongi jõesäng)
keerdu kasvanud puud Kannivõhmasse viiva tee ääres
tundmatu Kukevõhma rohe-pruunikas puuseen lähivaates
Parrivõhma põjaosas oleva nurme peal kasvas üksteisest parajal kaugusel kolm hiidkõret. antud kuvale ongi jäädvustatud neist kõige suurem. vaade sellele põhja poolt. NB! Laanejuuse tehtud kuva!
vaade kuusemetsalise Kukevõhma poole kagust
imelised taevavärvid Kannivõhma loodenurga kohal
kivine küngas Kannivõhmast põhja suunas
talv on põõsastaime okstesse kinni külmunud. samas, selle kohta võib ka teistmoodi öelda - lumepalle kandev taim
vaade Parrivõhmale põhja poolt. keskel olev küngas ja paremale poole jäävad üksikud kuused viitavadki Parrivõhmale
värisev märk lumel Kannivõhma põhjaosas. juhtus nii, et kui sealt mööda läksin, siis märkas mu silm lumel mingit ebamäärast liikumist. ja see ei olnud üldsegi selline õige liikumine... pigem rohkem nagu selline varjatud liikumine. pöörasin otsa ümber ja hakkasin tagasi liikuma. imelik, ei mingit liikumist enam... kuni hetkeni kui see äkitselt taas liikuma hakkas (lumepind oleks nagu hingatanud katkendlikult ja mitu korda järjest). protsessis sees olles ei saanudki kohe nagu aru, milles asi. alles hetke pärast taipasin, et olen n.ö. "juhtme" ehk vana lumealuse puurondi peal, mis oli pikkupidi ühenduses väreleva lumega
lumevaibaga kaetud kivikuhjatis Kukevõhma põhjaosas
Kannivõhma rännak:
Osalejad: Laanejuus, Soolemb
Distantsi pikkus: 6,4 km
Asukoht: Linnakse küla, Anija vald, Harjumaa
hiidkõred Parrivõhma lääneosas
kosmilised märgid lumevaibal Kannivõhma keskosas. ülemine märk meenutab väga nagu mingit kosmoselaeva või raketti
Kannivõhma imeline pokumaastik
tundmatu rohe-pruunikas puuseen Kukevõhma edelaosas. pean nentima, et seenel on üsna suvised värvid
üks Eestimaal enam levinud kollalisi, kattekold (lycopodium annotinum), nautimas talverõõme Parrivõhma ja Kannivõhma vahelises kuusemetsas
kaunis vaade videvikulisele Kannivõhma loodenurgale kirdest. Kannis tähendab vanas kõnepruugis kaunist.
väikesed mikrofon-seened Kukevõhma põhjaosas. kuna nende puuseente alumised osad on üsna aukuderohked siis sestap meenutavadki nad pealiskaudsemal pilgul vägagi pisikesi riiete külge kinnitatavaid mikrofone
talveidüllist kantud vaade Jõelähtme jõele Parrivõhma külje alt. tähelepanelik vaatleja võib märgata, et jõevoogudesse on sukeldunud ka mõned pärasltõunased päiksekiired, kes nõndamoodi vee all särades on oma kuldseid toone ka veepinnale visanud
veel salapäraseid lumemärke Kannivõhmalt. iidse Kannivõhma keskosas kasvava iidse kõre alla oli neid pudenenud rohkem kui mitu
lumejuhtmetega ühendatud puuseen Kukevõhmal
Kannivõhma keskosas kasvav hiidkõre
talvevärvid Jõelähtme jõel Parrivõhma juures
kompositsioon arhailisest kuusekäbist ja lumisest kuuseoksast. Kukevõhma kirdeosa
lumised kuused Parrivõhma kesk-lääneosas
veel talveidüllist Jõelähtme jõel Parrivõhma kaguosa lähistel
ühtekasvanud kuusepaar Kukevõhma keskosas. väiksema kuuse vasakpoolne oks on suurele kuusele sõna otseses mõttes sisse kasvanud
Kannivõhma pokumaa lumivalged pokupead. pole kahtlust, et lumevaibaga kaetud pokudel on tähtis osa talvemaastiku meeldivamaks kujundamisel. meeldivalt muhklik pokumaastik (vanas keelepruugis ka mätlik) on igati täisväärtuslik silmarõõm
Kukevõhmal nähtud kividest kõige suurim. soosaare põhjaosa
Laanejuuse tagasivaade päikseloojangust lõkendama löönud taevasse Kannivõhma kohal. hetk on enam kui maagiline, kuna parajasti on Kannivõhma kohal oleva taevalaotuse all õhus hõljumas ka kaks kaarnat (teravam pilk võib neid isegi märgata - väiksed mustad täpid sealse metsa kohal), kelle müstiliste karjatuste vastu ei ole vist kuidagi võimalik ükskõikseks jääda
pool-lagendikuline metsamaastik Kannivõhma keskosas
ümbruskonnale jumet andev iidne kõverikpuu Kannivõhma keskosas
talvemets Parrivõhma edelaosas, Jõelähtme jõe lähistel (puude taga ongi jõesäng)
keerdu kasvanud puud Kannivõhmasse viiva tee ääres
tundmatu Kukevõhma rohe-pruunikas puuseen lähivaates
Parrivõhma põjaosas oleva nurme peal kasvas üksteisest parajal kaugusel kolm hiidkõret. antud kuvale ongi jäädvustatud neist kõige suurem. vaade sellele põhja poolt. NB! Laanejuuse tehtud kuva!
vaade kuusemetsalise Kukevõhma poole kagust
imelised taevavärvid Kannivõhma loodenurga kohal
kivine küngas Kannivõhmast põhja suunas
talv on põõsastaime okstesse kinni külmunud. samas, selle kohta võib ka teistmoodi öelda - lumepalle kandev taim
vaade Parrivõhmale põhja poolt. keskel olev küngas ja paremale poole jäävad üksikud kuused viitavadki Parrivõhmale
värisev märk lumel Kannivõhma põhjaosas. juhtus nii, et kui sealt mööda läksin, siis märkas mu silm lumel mingit ebamäärast liikumist. ja see ei olnud üldsegi selline õige liikumine... pigem rohkem nagu selline varjatud liikumine. pöörasin otsa ümber ja hakkasin tagasi liikuma. imelik, ei mingit liikumist enam... kuni hetkeni kui see äkitselt taas liikuma hakkas (lumepind oleks nagu hingatanud katkendlikult ja mitu korda järjest). protsessis sees olles ei saanudki kohe nagu aru, milles asi. alles hetke pärast taipasin, et olen n.ö. "juhtme" ehk vana lumealuse puurondi peal, mis oli pikkupidi ühenduses väreleva lumega
lumevaibaga kaetud kivikuhjatis Kukevõhma põhjaosas
Kannivõhma rännak:
Osalejad: Laanejuus, Soolemb
Distantsi pikkus: 6,4 km
Asukoht: Linnakse küla, Anija vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar