Karukõrve kirdeväravad. taaskord needsamused puutumatu loodusega palistatud Karukõrve väravad. milline taaskogemise tunne käib taas tervest mu kehast läbi, puudutades seejuures igat mu keharakku eraldi ja külvates sinna taaskogemise meeldivmagusaid rõõmuseemneid. juba kolmandat korda on saatuse keerdkäigud mind siia toonud ja juba kolmandat korda tunnen ma siia lähenedes ikka sedasama meeldivalt ärevat tunnet
hiidvöödik (cortinarius praestans) alt vaadatuna. Karuõrve keskkoht
pärnasalu Karukõrve loodeosas
madalsoo Karukõrve kirdekülje all
tundmatu tulnuktegelase kolju Karukõrve loodenurgast
veishernes (utricularia vulgaris) - see on üks omapärasemaid taimi meie loodusmaatsikul. mõned huvitavamad faktid, mille poolest siis antud taim eriline on: wikipediast nopitud info selle kohta on näiteks järgmine: "vesihernes on veetaim, millel juured puuduvad. selle eest on tal pikk vars, mille pikkus võib olla üle ühe meetri. vesiherne teeb iseloomulikuks see, et lisaks lehtedele kinnituvad varrele mõne millimeetri suurused munajad põiekesed (püünispõied), mis meenutavad natuke herneid – sellest ka taime nimi. põiekeste ülesandeks on taimele lisatoidu hankimine, milleks on näiteks väikesed putukad. taolisi põiekesi pole ühelgi teisel Eesti taimel, välja arvatud sama perekonna teised, hoopis vähem levinud liigid. vesihernes on lihasööja taim. korduvalt on tehtud katseid hariliku vesiherne abil kontrollida sääskede arvukust lootuses, et vesihernes püüab sääsevastsed kinni ja sööb ära. Kuid see töötab ainult sääskede perekonnal culex, seevastu sääskede vastu perekonnast aedes see ei aita, sest need paljunevad suurvee ajal ajutiselt üleujutatavates kohtades, kus vesihernest ei ole."
lakkvaabik (ganoderma lucidum) - maailma üks olulisemaid ja hinnalisemaid superürte. Leila küla ja Karukõrve vaheline mets
Karukõrve maaliline kirde-põhjanurk
tndmatuks jäänud mamplipere. mis mamplitega täpsemalt oli tegu, see jäi isegi tarkade seeneraamatute abil tuvastamata. ei ole mu silm ennem selliseid näinud ja ei leidnud ka seeneraamatutest nende kohta mingit infot. Karukõrve loodenurk
kraavi ületamine Leila hiiesalu lähistel. tänud kõivulattidele, kes meile sealse ohutu ülemineku võimaldasid
raudnael (parnassia palustris) Karukõrve soosaare ja mandri vahelises madalsoos. neid oli seal rohkem kui mitu. koos kullakarvaste vesihernestega (utricularia vulgaris) moodustasid nad soomaastikul üsnagi simaja kollavalge värvivaiba
noor haavapuravik (leccinum aurantiacum) Leila ja Karukõrve vahelisest mestast
ohvrilint Leila hiiesalus. ühes lindi keskel olevas ruudus paistavad välja ka kellegi silmad ja suu
väike punane kärbseseen jäi meie tee peale tagasiteel, vahetult enne legendaarselt soosaarelt lahkumist. Karukõrve kagunurk
pika jalaga haavapuravik (leccinum aurantiacum). Karukõrve loodenurk
selle retke üks üllatajatest - haruldane seen - maksak ehk rusuk (fistulina hepatica). "seene viljakeha on üheaastane, lühikese jala või keeletaoline, paks, suur, elastne ja lihakas. ülapind virsiku- või lihapunane. vanalt veripunane, siis katab viljakeha 2-5 mm paksune limakiht. alapind helekollane, torukestekiht on moodustunud üksteisest eraldunud torukestest. jalg hele-kollakaspruun, tihedalt peenenäsaline. seeneliha elastne nagu liha, kergesti lõigatav, punasekiuline, pigistades eritub sellest punast vedelikku. kogu viljakeha tõmbub kuivades kokku ja tumeneb hüübinud vere värvi. teisi taolisi punaseid lihakaid torikseeni ei ole. torukesed on eraldi hoiduvad, justkui miniatuursed kõrvuti asetsevad makaronid. Eestis pillatult ja vähearvukalt maa lääne-, loode-, ja põhjaosas metsades ning puisniitudel, harvem parkides tamme elusate puude tüvedel ja juurtel. viljakehi on leitud augustist oktoobri alguseni." allikas: wikipedia.ee. lisaks, venekeelne wikipedia toob ära ka selle seene kohta oleva söögiinfo (algeline tõlge): "hea söödav seen maheda maitsega ja tugeva hapuka
kõrvalmaitsega. kasutatakse toidu sees, kui seen on veel noor. teda võib praadida pannil või võre peal kui barbequed, võib lisada rohelistesse salatitesse koos oliiviõliga. m
aksak on rikas c-vitammini poolest. 100g sisaldub täiskasvanud inimese päevane ports." ja veel üks väike lisainfo: "seenest kahjustatud puu värvub kaunilt pruunitriibuliseks; niisuguse tamme puit on veel kõva ja näiteks Inglismaal on see hinnaline ning nõutud peentislerite toormaterjal. lõpuks muutuvad vanad puud õõnsaks" allikas: P.Salo, T.Niemelä, U.Salo "Põhjala seeneraamat". Karukõrve loodenurk
üks paljudest salapärastest kivikuhjatistest Karukõrve idaosas. seesinane siin oli juba kellegi poolt osaliselt lahti kaevatud, läbi songitud
sigade poolt täielikult üles küntud mets karukõrve keskosas
kellegi väikekiskjalise kolju Leila ja Karukõrve vahelises metsas
iidse tamme suured sammaldunud kombitsad. Karukõrve kirdenurk
väärikad tammed Leila ohvrihiies
maitsev söögiseen - hiidvöödik (cortinarius praestans) Karukõrve loodenurgast. noored hiidvöödikud on külgedelt kaetud üsna omapärase ämblikuvõrgutaolise ollusega. muideks, venekeelne nimetus sellele "pautinnik" olekski otsetõlkes ämblikuvõrguseen
väikesed hiidvöödikud (cortinarius praestans) Karukõrve loodenurgast. sellised väikesed nagu pesamunad
trapetsid, ruudud, ristkülikud, rombid ja mida kõike veel - kõik paigutatuna ürgse mustrina ühele tagasihoidlikule kivile Karukõrve loodenurgas. tundub väga nagu mingi hulkrakse organismi moodi. teadaolevalt tekkisid esimesed hulraksed vetikad siia ilma peale u. 150 miljonit aastat tagasi ja varustasid meie planeedi atmosfääri hapnikuga. kui vana võib olla see kivi? kas tõesti võib selle vanus ulatuda miljonitesse aastatesse?... või ehk siiski natuke vähem?
haruldane maksak (fistulina hepatica) lähemalt vaadatuna. Karukõrve loodemets
ohvrikivi Leila hiiesalust
teokarbi poolt jäädvustatud märk kivil. tekib tahtmatult küsimus, kui vana kõik see võib olla? millal see teokarp seda kivi puudutas? kas on sellest möödas juba 10 tuhat aastat või... vahest ehk veelgi rohkem? küsimusi on rohkem kui vastuseid. Karukõrve loodeserv
rännuliste poolt jäetud ohvriannid Leila ohvrihiies olevale kivile
üks eriline kivi Karukõrve loodenurgast. kivil olevad lohud ja lohkudest eenduvad kõrgemad teravad servad (n.ö. ribad)viitavad nagu vägisi sellele, et kellegi tundmatu käsi oleks neid siia justkui kunagi tekitanud. samas, teise nurga alt vaadatuna, vahest polegi kõik nii nagu pealtnäha paistab... ja asjad on hoopis teistmoodi, kui nad meile esmapilgul tundusid... kas siis hoopis keerulisemad või vastupidi lihtsamad. sellele vaatamata, on ta siis nüüd loodusjõudude, inimese või mingi muu intellekti poolt tekitatud, väärib see kivi esiletõstmist ja eraldi tähelepanu
veel huvitavaid ürgaegseid sümboleid-kujundeid Karukõrve kividelt. kosmoselaeva meenutav ürgne hulkrakne organism. soosaare loodenurk
Karukõrve loodeosast hakkas silma selline väga eriline peaaegu, et poolekssaetud-poolekslõigatud kivi. no kellel oli vaja seda kivi saagida-lõikuda? mis oli selle otstarve? imelik on ka veel see, et... miks saagija ei läinud võiduka lõpuni... vaid jättis alles imeväikese mõlemaid kivipooli ühendava lüli? kas miski või keski segas sellele vahele... või oligi see nõnda kavatsetud? ühesõnaga, küsimusi on rohkem kui vatsuseid
Karukõrve rännak:
Osalejad: Nimekaim, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 8 km
Asukoht: Karukõrve soosaar, Marimetsa LKA, Leila küla, Kullamaa vald, Läänemaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar