sulnis vaade videvikulisele Laugastesaarele
kooreüraskite poolt tekitatud nikerdus kuivanud puul. pildil oleks justkui mingi maaväline olend suure silmaga ja tema kohal mingi saagjas asjandus. muideks, seesamune siksakiline saagjas asjandus on minu silmis üsna ebatavaline asi. pole sellist asja ennem teadlikult kooreüraskite töös veel märganud. alati on nende jooned olnud ilma liigsete sakkideta. Murrosaare keskosa
inimnäokujuline puupahk Laugastesaare keskosast. meenutab justkui mingit arhailist puuslikut
lummav sügissoe vaade Litsemäele Sakssaare poolt vaadatuna
tere tulemast M-Murrosarele. looduslik M-märk oli igati omal kohal. niisiis, siit, selle kuuse juurest algavadki Murrosaare haldjate valdused
pilkupüüdev ja teistet omasugustest tükk maad suurem ning eriskummalisema poosiga vana männijändrik Litsemäe rabast
hunnitu vaade varaõhtusele Valgussaarele. õhtustest päikesekiirtest lõkendama löönud pilved on parajasti edasi andmas seda sulnist videvikuvalgust ka nende all olevale Valgussaarele
männi-kivipuravik (boletus pinophilus) Valgussaare kagunurgas
Sakssaare taluhoone kunstipäraselt kaunistatud lõunasein
üks huvitavamaid kooreüraskite joonistusi Murrosaare kagunurgast. joonistusel oleks justkui profiilis kabjaline, kel pea vasakul pool ja kes on parajasti oma pead murukõrgusele alla laskmas, et rohtu näksata
Sakssaare pedajas. Sakssaare talukoha lähistel olevatest puudest tundus temal, kui kõige vanemal, kõige rohkem sõnaõigust olevat
Valgussaare puud on parajasti valguse kütkes, on seda ahnelt neelamas, ja samal ajal kõike seda ka meile, matkalistele, edasi kiirgamas
endisaegne anum on vihmaveega täitunud ja ootab kas äravalamist või ärajoomist. Sakssaare taluhoone juures
vesine maastik Laugastesaarest kagus
ohvriand kuuseoksal Valgussaare kagunurgas
pruun kõhrik (tremella foliacea) Murrosaare kagunurgast
veel kooreüraskite joonitsusi - selline joonistus sai leitud Murrosaare keskosast
üksik sambaltuust on leidnud endale sobiva koha väikesel kuuseoksal
Pässisaar - tillukene soosaar Murrosaare kagunurgast loodes. siit sai leitud üks selle retke omanäolisem must pässik
Sakssaare kelder
peal väikest vihmasabinat ilm selgines ja kõivude ladvad kasutasid kohe juhust, et tantsiskeda päiksepaistelises kullasäras. Murrosaare keskosa
Ohepalu metsamaastik. rännaku algus. sealt, sellest metsasalust läbi tulles, suundusid rännulised edasi, Litsemäe suunas
Pässisaare inimäoline (profiilis, vasakule vaatav... on suu, on nina, on lõuakoht, on ka laup täitsa olemas...) must pässik (inonotus obliquus)
x
Laugastesaar meie poolt maha jäetuna. ja seal ta siis oli, nõndaviisi üksi, koos oma ainukese hetkelise saatjaga, sünge videvikuga. vaade soosaarele kirdest
kitse-limanutt (hygrophorus camarophyllus) Valgussaare kagunurgast
Sakssaare talumaja eemalt, edela poolt, vaadatuna
vaade Litsemäe kõrgustest lääne suunas jäävale Litsemäe rabale ja Laugastesaarele
vaade Litsemäe kõrgustest kirde suunas jäävale Ohepalu järvele
punakas lambaseenik (albatrellus confluens) Valgussaare loodenurgast
lummav vaade Laugastesaarele (esiplaanil) kagust, Litsemäe ja Sakssaare soosilla pealt
safransirimik (macrolepiota rachodes) Murrosaare põhjanurgast. peale teda oli seal veel 5-6 isendit, noored, vanad, keskealised, kõik läbisegi suhteliselt lähestikku
Sakssaare hernehirmutis. pean tõdema, et Sakssaare peremehel oli huumori-ja kunstianne omal kohal. tema taga, taamal, Sakssaare taluhoone
ebaharilik kohtumine. keset murdunud kuuse-kase-ja haavametsa, oli Murrosaare põhjanurgas, ühes kohas vohamas väike sanglepikusalu. ainult seal ja ainult selles kohas, ainult sel päeval ja ainult niimoodi siis. ei kuskil mujal rohkem neist mitte jälgegi. igatahes, tore vaheldus. au, sangleppadele, kes suutsid, rännakusse meeldivat vaheldust tuua.
x
x
see on vist küll üks kõigi aegade kõige kaugemale oma peapesast väljasirutuv must pässik (inonotus obliquus). seda siiski muidugi ainult sel juhul, kui arvestame siia juurde pässiku tegeliku suuruse. sellise keskpäraselt väikese pässiku kohta on see igatahes üsnagi kaugele-eenduva ja väljavaatava ülesehitusega. Laugastesaare edelanurk
x
Sakssaare talukoha kunagine puuaed
x
Valgussaare idaserv ja sipelgapesa. siin olles tekib tahtmatult tunne, et oled maailma serva peal. lihtsalt nii üksik, nii eriline, nii kõrvaline ja nii maailma serva moodi koht on see siin. ja huvitava asjaoluna oli siin veel see, et siinse serva peale olid omale pesa teinud sipelgad, nagu on näha ka käesoleval kuval. miks nad tegid selle pesa just siia serva peale? siin ju ümebrringi raba ja niiskemad alad, kust vesi võib veerohkel ajal ka nende majakese ümber ujutada või vesiselt niiskeks teha? või on neile olulisemad hoopis mingid muud asjaolud, nagu näiteks päike ja valgus... tähtede seis selle koha suhtes... ja/või maa energeetiline asukoht?
Murrosaare rännak:
Osalejad: Laanejuus, Soolemb
Distantsi pikkus: 14,4 km
Asukoht: Murrosaar, Litsemäe raba, Ohepalu LKA, Kuusalu vald, Harjumaa / Litsemägi, Ohepalu LKA, Kadrina vald, Lääne-Virumaa
kooreüraskite poolt tekitatud nikerdus kuivanud puul. pildil oleks justkui mingi maaväline olend suure silmaga ja tema kohal mingi saagjas asjandus. muideks, seesamune siksakiline saagjas asjandus on minu silmis üsna ebatavaline asi. pole sellist asja ennem teadlikult kooreüraskite töös veel märganud. alati on nende jooned olnud ilma liigsete sakkideta. Murrosaare keskosa
inimnäokujuline puupahk Laugastesaare keskosast. meenutab justkui mingit arhailist puuslikut
lummav sügissoe vaade Litsemäele Sakssaare poolt vaadatuna
tere tulemast M-Murrosarele. looduslik M-märk oli igati omal kohal. niisiis, siit, selle kuuse juurest algavadki Murrosaare haldjate valdused
pilkupüüdev ja teistet omasugustest tükk maad suurem ning eriskummalisema poosiga vana männijändrik Litsemäe rabast
hunnitu vaade varaõhtusele Valgussaarele. õhtustest päikesekiirtest lõkendama löönud pilved on parajasti edasi andmas seda sulnist videvikuvalgust ka nende all olevale Valgussaarele
männi-kivipuravik (boletus pinophilus) Valgussaare kagunurgas
Sakssaare taluhoone kunstipäraselt kaunistatud lõunasein
üks huvitavamaid kooreüraskite joonistusi Murrosaare kagunurgast. joonistusel oleks justkui profiilis kabjaline, kel pea vasakul pool ja kes on parajasti oma pead murukõrgusele alla laskmas, et rohtu näksata
Sakssaare pedajas. Sakssaare talukoha lähistel olevatest puudest tundus temal, kui kõige vanemal, kõige rohkem sõnaõigust olevat
Valgussaare puud on parajasti valguse kütkes, on seda ahnelt neelamas, ja samal ajal kõike seda ka meile, matkalistele, edasi kiirgamas
endisaegne anum on vihmaveega täitunud ja ootab kas äravalamist või ärajoomist. Sakssaare taluhoone juures
vesine maastik Laugastesaarest kagus
ohvriand kuuseoksal Valgussaare kagunurgas
pruun kõhrik (tremella foliacea) Murrosaare kagunurgast
veel kooreüraskite joonitsusi - selline joonistus sai leitud Murrosaare keskosast
üksik sambaltuust on leidnud endale sobiva koha väikesel kuuseoksal
Pässisaar - tillukene soosaar Murrosaare kagunurgast loodes. siit sai leitud üks selle retke omanäolisem must pässik
Sakssaare kelder
peal väikest vihmasabinat ilm selgines ja kõivude ladvad kasutasid kohe juhust, et tantsiskeda päiksepaistelises kullasäras. Murrosaare keskosa
Ohepalu metsamaastik. rännaku algus. sealt, sellest metsasalust läbi tulles, suundusid rännulised edasi, Litsemäe suunas
Pässisaare inimäoline (profiilis, vasakule vaatav... on suu, on nina, on lõuakoht, on ka laup täitsa olemas...) must pässik (inonotus obliquus)
x
Laugastesaar meie poolt maha jäetuna. ja seal ta siis oli, nõndaviisi üksi, koos oma ainukese hetkelise saatjaga, sünge videvikuga. vaade soosaarele kirdest
kitse-limanutt (hygrophorus camarophyllus) Valgussaare kagunurgast
Sakssaare talumaja eemalt, edela poolt, vaadatuna
vaade Litsemäe kõrgustest lääne suunas jäävale Litsemäe rabale ja Laugastesaarele
vaade Litsemäe kõrgustest kirde suunas jäävale Ohepalu järvele
punakas lambaseenik (albatrellus confluens) Valgussaare loodenurgast
lummav vaade Laugastesaarele (esiplaanil) kagust, Litsemäe ja Sakssaare soosilla pealt
safransirimik (macrolepiota rachodes) Murrosaare põhjanurgast. peale teda oli seal veel 5-6 isendit, noored, vanad, keskealised, kõik läbisegi suhteliselt lähestikku
Sakssaare hernehirmutis. pean tõdema, et Sakssaare peremehel oli huumori-ja kunstianne omal kohal. tema taga, taamal, Sakssaare taluhoone
ebaharilik kohtumine. keset murdunud kuuse-kase-ja haavametsa, oli Murrosaare põhjanurgas, ühes kohas vohamas väike sanglepikusalu. ainult seal ja ainult selles kohas, ainult sel päeval ja ainult niimoodi siis. ei kuskil mujal rohkem neist mitte jälgegi. igatahes, tore vaheldus. au, sangleppadele, kes suutsid, rännakusse meeldivat vaheldust tuua.
x
x
see on vist küll üks kõigi aegade kõige kaugemale oma peapesast väljasirutuv must pässik (inonotus obliquus). seda siiski muidugi ainult sel juhul, kui arvestame siia juurde pässiku tegeliku suuruse. sellise keskpäraselt väikese pässiku kohta on see igatahes üsnagi kaugele-eenduva ja väljavaatava ülesehitusega. Laugastesaare edelanurk
x
Sakssaare talukoha kunagine puuaed
x
Valgussaare idaserv ja sipelgapesa. siin olles tekib tahtmatult tunne, et oled maailma serva peal. lihtsalt nii üksik, nii eriline, nii kõrvaline ja nii maailma serva moodi koht on see siin. ja huvitava asjaoluna oli siin veel see, et siinse serva peale olid omale pesa teinud sipelgad, nagu on näha ka käesoleval kuval. miks nad tegid selle pesa just siia serva peale? siin ju ümebrringi raba ja niiskemad alad, kust vesi võib veerohkel ajal ka nende majakese ümber ujutada või vesiselt niiskeks teha? või on neile olulisemad hoopis mingid muud asjaolud, nagu näiteks päike ja valgus... tähtede seis selle koha suhtes... ja/või maa energeetiline asukoht?
Murrosaare rännak:
Osalejad: Laanejuus, Soolemb
Distantsi pikkus: 14,4 km
Asukoht: Murrosaar, Litsemäe raba, Ohepalu LKA, Kuusalu vald, Harjumaa / Litsemägi, Ohepalu LKA, Kadrina vald, Lääne-Virumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar