Rajademäe (Raeda mäe) rännak 25.11.2012

Tammestemäe kagunurka oli ilmestamas üks arhailiste joontega väärikas tammepuu, kelle võlu ja ilu tõusis paljus esile just taamal üleskerkiva udu taustal. Tammestemägi oligi selle rännaku kõige suurem üllataja ja seda positiivses võtmes. algselt pidi see üldse rännaku kulgemispunktidest välja jääma, miskipärast juhtus aga nii, et siiski sattusime siia. vahest oli selle ligitõmbav roll just selles, mida me nägime siis kui olime Rebasmäelt välja astunud. pooluduse ilmaga Rebasmäe poolt eemalt vaadatuna tundus see igatahes üsna saladuslik ja muu maailma poolt mahajäetud paik olevat. vaatamata mahajäetusele ja üksildusele, või vahest hoopis vastupidi, tänu mähajäetusele ja üksildusele suutis mägi pakkuda siia sattunud külastajale üsna palju hinnalist. mägi olekski nagu tahtnud rännulistele edasi öelda seda, et tegelikult on ta mitte vähem ilusam, mitte vähem huvitavam kui kõik teised palju kiitust ja tähelepanu saanud mäed, ainult, et kahjuks mitte igaüks ei oska seda märgata. vana arusaamine, selleks et seda märgata, peab aja korraks maha võtma ja laskma ajal koos kohaloleva paiga hingusega endast läbi lasta, ja läbi lasta just nõnda, et kuuleksime oma südametukseid kõrvuti vaikuse sees kulgevate hästivaiksete ajavoolu tuksetega, see toimis ka siin... siis tuleb ka märkamine. kõik siinsel mäel, vanad tammed, männid, kivid ja üleüldse ka siinsed vaated nii mäesiseselt kui ka mäest väljapoole, olid täpselt nii paigas, et siin oleks tahtnud kauemgi olla ja et siia tahaks tulevikuski veel tagasi tulla

vagu-lapiksamblik (parmelia sulcata) ühel Tammestemäe tammel

üksik puuseen. Rebasväljamäe loodenurk

vaade Tammestemäelt Rebasmäe suunas. taamal halli udu seest ongi välja paistmas vaevumärgatavad Rebasmäe kontuurid

kooreüraskite tekitatud kriipsujukud Väike-Rajademäe keskkohas. paremal poolel joonistuks nagu välja oksa peal istuv ja vasakule profiilis vaatav linnukuju.

ajalooliselt tuntud Rajademäe (Raeda mäe) jagaks hea meelega Suureks ja Väikeseks Rajademäeks ja seda lihtsalt sel põhjusel, et Suure ja Väikese vahel ei olnud seda õiget maismaad, seal ei olnud seda ühenduslüli, neid üksteisega ühendaks... nende vahel oli ülimalt soine lodumets, maa oli seal üsna tüma ja märg. seega... Suur-Rajademägi hõlmaks Rajademäe kesk-, lõuna-, edela- ja kaguosa, seevastu Väike-Rajademägi hõlmaks Rajademäe põhjaosa

jooned ja vaod, muhud ja lohud, kurvid ja muidu iseäralikud mustrijooksud tammepuu pahal. Rebasväljamäe idaosa

Tammestemäe üks huvitavamaid leide. mäe läänenurgas asuval kivihunnikul leidis Laanejuus ühe kivi, millel olid peal kummalised kujundid. siit võis jutskui lohesid ja linde välja lugeda. näiteks kivi vasakus osas oleks justkui kahe peaga paremale-vasakule vaatav lohe ja all paremal oleks jutkui miksi lind või samuti lohe, kes profiilis ja näoga vasakule vaatamas. kujundid kivil tunduvad oma olemuselt üsna kiviaegsed olevat, kui lähtuda sellest, mismoodi Karjala kujutati linde Karjala petroglüüfidel... või teisalt jälle isegi hoopis nagu viikingiaegsed, kuna ligilähedased lohekujundid olid just sellel ajastul üsna levinud. kas tõesti on siinse kivi näol tegemist Eestist esimese leitud iidse petroglüüfiga (kaljujoonisega) või on see siiski vaid kellegi poolt hiljutitehtud sihipäratu kritseldus? teisalt jälle, mida rokem seda vaadata, seda vähem sihipäratum see tundub. äkki hoopis kellegi odav koopia?... aga milleks? kellele siin maailma serva peal seda näidata? küsimusi on rohkem kui vastuseid...

seesama kivi koos sealse joonistusega ainult veidi teise valgusnurga alt vaadatuna. kuvat on natuke tumeduse ja teravuse suunas töödeldud

Tammestemäe kirdenurk

Laanejuus ja Järvalemb seismas aupaklikult Tammestemäe kagunurgas asuva tamme külje all, imetlemas sealse tamme väärikust ja arhailist koorejooksu

samblikud Tammestemäe tammedel

kaks haavapuu lehte kuuseokkavabal kuuseoksal. kuskil Rebasväljamäe idaosas oli üks väike koht metsa sees (umbes poolsada korda poolsada sammu suur), kus kuuseokstel võis lebamas näha hästi palju haavalehti. haavad ja kuused kasvasid seal käsikäes ja omavahelise kokkueleppena ilmselt oligi haavapuudel lubatud oma lehti ka kuuseokstele langetada. seda oli tõesti natuke ebaharilik seal vaadata, kuna kohati oli neid lehti ikka mõne kuusel just niipalju, et kõrvalvaatajale tekkis juba tõsiseid raskusi nende puude tuvastamisel või liigitamisel... kas lehtpuu või okaspuu. siit ja edaspidi nimetagem seda kohta kokkuleppeliselt Haavakuuse metsaks.

kõveriktammed Rebasväljamäe keskkohast

puuseened (täpsemalt siis kolm puuseent) on endalegi teadmata loonud unikaalse kompsoitsiooni. tegemist oleks nagu mutikuningaga, kel peas roheline kroon... ja kaks küljepeal asetsevat ühesugust puuseent oleksid talle justnagu käppadeks. Tagaoru ja Rajademäe vaheline lodumets

puisniiduilmeline mets, esiplaanil kolm tamme. Tammestemäe keskkoht

kellegi vesiroti või muti poolt kokku kuhjatud hiigelsuur mullahunnik Rebasmäe edelakülje lähistel. et aimu saada hunniku suurusest oli Järvalemb nõus võrdlusena sinna juurde astuma

üksteise peal kobaras olevad lehter-kukeseened (cantharellus tubaeformis) Suur-Rajademäe idaosast

vaade Tammestemäe kolmele legendaarsele tammele lilleõie (mis natuke kõrgem kui rohujuure) tasandilt. ühtlasi tähistab nende asukoht seal mäel ka selle keskkohta

Tammestemäe üks uhkemaid puid - peaaegu tervenisti kauni roheokkakasukaga kaetud pedajas. Tammestemäe idanurk

murdunud puust on välja kasvanud uued puud. ainukesena jäi segaduseks, kas need on lepad või pärnad...!?! Rebasväljamäe keskkoht

poolik munakoor männikoorel. Suur-Rajademäe loodenurk

Tammestemäe pedajas lähedalt vaadatuna

valgesamblases kasukas Tammetsemäe tamm

haavalehed kuuseokstel. tavaline pilt Haavakuuse metsas hilissügisel jalutavale inimesele

plekist tünni jäänused Suur-Rajademäe lõunanurgast. kellele oli seda vaja siia nii kaugele soosaarele tuua? oli sel äkki siin mingi otstarve? jällegi rohkem küsimusi kui vastuseid

veel kooreüraskite joonistusi Väike-Rajademäe keskkohast

Tammestemäe ja tema puisniiduilmeline mets. mäe idaserv

eoskupraga varustatud sporofüüdid kui looduslikud antennid... teistedimensiooniliste sageduste püüdjad puuseenel kasvaval sambal. Väike-Rajademäe keskkoht

häbelikud haavapuud. Rebasväljamäe keskkoht

sügiskollane hiigelnurm Rebasväljamäest lõunas. mustad laigud metsa serva ääres on vibuninade (metssigade) poolt üles küntud maatükid

kivihunnikud Rebasväljamäe lõunaservas. võimalik, et siia on kuhjatud kunagise Rebastemäe küla kiviaiad ja hoonete vundamendijäänused

Rebasmäe kivine edelanurk

vaade hilisvidevikulisele Tammestemäele. just sellise vaate saatel möödusid väsinud rändajad teistkordselt Tammetsemäest, kui nad olid Rajademäelt tagasiteel rännaku alguspunkti. müstilisus ja salapärased toonid ning kõik muu selleks vajalik olid kõik siin olemas, olid kõik siin esindatud. hele valguspilv on üsna temaatiliselt paremalt taevalaotusest justkui noolena Tammetsemäe puude kohale sisse sõitmas. kas omamoodi sõnum hilja peale jäänud rännulistele? jääb mulje, et Tammetsemägi olekski nagu oodanud Rajademäelt tagasitulevaid rännulisi, et neid siis oma ebamaisusega pahviks lüüa

Rajademäe rännak:
Osalejad: Laanejuus, Järvalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 12,9 km
Asukoht: Rajademägi (Raeda mägi), Orkjärve raba, Orkjärve LKA, Viisu küla, Nissi vald, Harjumaa