vaade Kostlasaare poolt Sildsaare kirdenurga suunas. taeva abstraktsele värvigammale tuginedes tunduks, nagu see oleks pintsliga üle võõbatud
Tulejuus oma kadikutega hoogu võtmas, et väiksest purdest kiiresti üle suusatada. selletaolisi purdeid kogunes terve rännaku peale üsna palju ja alati või pea alati oskas Tulejuus esimesena või esimeste seas olevana nendest üle saada. Tulejuuse poolt vaieldamatult tubli saavutus
Illesaare silmailu, viimane õieline oma taevakarva õiega sügistalviseid külmailmu trotsimas. tundub olevat üks kellukalistest (campanula). muideks, ille muistne tähendus on "õrn". ka see viimane kellukaline sin kuval tundub üsna habras ja õrn olevat. mida võiks aga tähendada Illesaare - õrn saar? huvitav, millises kontekstis õrn? õrn võib ju olla ka haavatav... kergesti rikutav... kas ehk habras loodusilu, mis siin kunagi olla võis, võis ehk olla aluseks sellele õrnusele, millega seda soosaart hiljem seostama hakati? jällegi küsimusi on rohkem, kui vastuseid
Jaagupõllu nurm. siit sai rännak oma loomulik alguse ja lõpu
üleskorjet (või ärakorjet, kuidas kellegile meeldib) paluvad tigupanellid (panellus serotinus) Sildsaarel. tänu Tulejuuse kiirele tegutsemisele ja kiiduväärt kadikule leidis nii mõnigi kõrgel puu peal kasvav tigupanell omale sooja ja turvalise koha Härgheina koti sees
Kostlasaare hiidkõiv asukohaga soosaare loodenurgas
haruldane tardseen pruun kõhrik (tremella foliacea) Suursaare ja Keisimesesaare vahelise talitee ääres
Kostlasaare loodeväravad. siit toimuski sisenemine soosaarele
Haavikumäe ürgmets... haavad ja kuused läbisegi. kohati isegi rohkem haavapuistu nägu
jäine mustrijooks Lagemna mäe ja Haavikumäe vahelise kraavivee jääkoorikul
kõik mis on järgi jäänud Mäe talukohast, üksik paekivist müüritis Illesaare lõunanurgas
Kirjalemb on parajasti ületamas kraavi, mis eraldab Haavikumäge (Väike-Lagemna mägi) Lagemna mäest. teispool kallast, Lagemna mäel, on prantsuse kangelane Pierre kahe kadikuga abivalmilt vastu võtmas vastset piiriületajat
õhukese jääkirmega kaetud kullakarvane harilik kukeseen (cantharellus cibarius) Lagemna mäe loodenurgas
kollased külmaseened (armillaria lutea) Lagemna mäe loodenurgast
ürgkottseened kaseluudikud (taphrina betulina) Sildsaare kagunurgas. oli seal üks vana kask, kes oli pühendanud oma ülejäänud elunatukese kaseluudikutele
tundmatuks jääda soovinud seened Sildsaare kaguservast. et nad paljudele rännulistele väga piprakooke meenutasid siis selline nimi, nagu piprakoogiseened, neile esialgu jäigi
jääpurikas Jääpurikahaavapuul. Sildsaare kagunurk
loodusjõudude poolt segipaisatud metsanurk Haavikumäe lõunanurgas
veel üks pilk "piparkoogiseentele". eemalt vaadatuna moodustasid nad üsna omapärase kihistuse seal puu peale, meenutades jutkui mingeid väikseid riiuleid. Sildsaare kaguserv
niimoodi ületas kraave Härghein
... ja niimoodi Laanejuus. ühesõnaga, igaühel oma taktika ja nipid, kuidas ohutult üle saada. ja peab tõdema, et see kõik toimis, igaühel küll eri moodi, aga toimis
üksainumas pilk Keisimesesaarele. see soosaar jäi Suursaare ja Illesaare vahele. siin eriti peatuda ei jõudnudki. aga seda sai siiski tähele pandud, et kohalikud vibuninad (sead) olid siin suurejooneliselt oma ettvõtmisi ellu viinud
tuhmunud haavalehtede varju peituv harilik kukeseen (cantharellus cibarius). Kostlasaare keskkoht
Haavikumäe haavapuud
kuna tol päeval (loe: sel rännakul) oli tõesti palju kraaviületusi siis on igati paslik siia veel üks kraaviületuskuva lisada. kuval - Tulejuus sooritamas kraaviületust Lagemna mäe ja Haavikumäe (Väike-Lagemna mägi) vahel. on näha, et hea tasakaalu nimel pidi kohati natuke ka pingutama
rähnipuu Lagemna mäe keskkohast. kohalik tikk oli selle puu ikka üsna põhjalikult ette võtnud ja läbi töötanud
prantsuse kangelane Pierre Lagemna mäe ja Haavikumäe vahelist kraavi ületamas
jääpurika-haavapuud Sildsaare kagunurgast. nemad olid need sealsed puud, kes julgesid esimestena sel sügisel omale jääpurikaid rinda riputada
vaade Sildsaare poolt tulles Kostlasaare läänenurga suunas
Kostlasaare hiidkõiv ja selle koorejooks lähivaates
tundmatud puuseened ühel Sildsaare kaguosast. kõige enam sarnanevad need lambakorrikule (cerrena unicolor)
esiplaanil Haavikumäe haavad, taamal paremal aga Laanejuus koos oma mõttepausi ja unustamatu hetkedega
Lagemna mäe põhja-ja loodenurk olid kaetud seliste väikeste lohkudega, kuhu sügishooajal tekkisid tiigisuurused väikejärved
puutumatu mets Lagemna mäe keskkohas
kollakad kukeseened (cantharellus lutescens) Haavikumäe kirdenurgas. needsinased langesid saagiks Tulejuusele ja Pierre'ile
kuldkülikud (phyllotopsis nidulans) Lagemna mäe kaguosast
tundmatu suurlooma väljaheitehunnik keset Kostlasaart. muuseas kuulusid seesinase suurlooma toitumissedelisse ka jõhvikamarjad. kas on äkki nõmme neitsike (loe: pruunkaru) isiklikult siin kohal käinud?
Sildsaare loodenurk
just äsja maa seest välja tõmmatud Kostlasaare heledad timpnarmikud (hydnum repandum). kui puuseened välja jätta siis viimased vaprad külmatrotsijad seened olidki erinevat liiki kukeseened ja timp-narmikud ning muidugi ka kollased külmaseened. viimaste puhul on see aga iseenesestmõistetav, kuna nende nimeski on juba sõnatüvi "külma" sisse kodeeritud
Lagemna mäe keskkohas avanes ühes kohas vaatepilt, kus kuusejuured olid kahest kohast nii osavalt maa seest välja tulnud, sealsamas õhus oma kõveruse sooritanud ja siis sujuvalt nägu alaspidi emakese maa sisse tagasi läinud, tekitades sellega eemaltvaatajates mulje justkui kahest maa seest välja vaatavast rahapaja sangast
Illesaare rännak:
Osalejad: Laanejuus, Tulejuus, Pierre, Kirjalemb, Härghein, Soolemb
Distantsi
pikkus: 6 km
Asukoht: Illesaare, Vonka raba, Laukesoo LKA, Virla küla, Kõue vald,
Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar