Ma teen sillad soode peale,
aost sillad aedateele,
lauast sillad laudateele,
kivist sillad köögi teele,
kus ei kasta naene jalga,
naene jalga, härg ei sõrga,
hobu kulla kapjasida,
siga siidi soapaaida,
lammas uusi ommiskingi
katkend kohalikust rahvalaulust: EÜS X 762 (19) < Jüri khk., Rae v., Kangla k. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k. - J. Parktal < Jaan Sutterman, 87 a. (1913) Tule mulle + Sillad soile
kasulikud ja väärtuslikud talvelembesed söögiseened - puidu-sametkõrgesed (flammulina velutipes) Vana-Väljamäe kirdenurgast. Jaapanis on nad tuntud enokitake nime all ja on seal väga hinnalised söögiseened. kare tõlge ingliskeelsetest netiandmebaasidest:"puidu-sametkõrgeste vastu on tekkinud huvi just tänu nende vähivastastele, antioksüdantilistele ja valgu sünteesi pärssivatele ainetele. valk nimega flammuliin on näidanud üles tsütotoksilist toimet mõnede kasvajate vastu. veel üks enoki valk, velutiin, ohjeldab HIV-1 pöördtranskriptaasi, ensüüm on oluline AIDSi viiruse replikatsiooni osas. uuringud Jaapanis näitasid, et inimesed kes tarbivad enokitake seeni, neil esineb vähki tunduvalt harvem kui tavaelanikkonnal. Singapuri teadlased eraldasid puidu-sametkõrgese vartest valke, mis ergutavad immunoregula-
toorsete molekulide, tsütokiinide, tootmist. enokitake seened sisaldavad
antioksüdante, mis võivad olla kasulikud vältimaks või kohtlemaks haigusi, mis on tekitatud oksüdatiivse stressi poolt." allikas:
http://suite101.com/article/flammulina-velutipes-the-enoki-mushroom-a120528
"enokitake seened sisaldavad antioksüdante, nagu ergotüoniin. loomsed testid näitasid ära nende võimalikku rakendust vaktsiinide ja vähi immunoteraapia arengus. Singapuri Rahvaülikooli uuringus, mis avaldati esmakordselt 2005. aastal, märgiti, et kuldnõela (puidu-sametkõrgese nimetus angloameerika maades) seen sisaldab suurel hulgal uurijate poolt niinimetatud "Viieks" (Five) kutsutud valku, millest on väga palju abi immuunsüsteemi regulatsioonis." allikas: wikipedia.com
simajas paik Kangepässi mäel. üksik aastates tamm ja tema ümber looduskaunis lagendik. jäigi nagu mulje, et siinsete soosaarte kindlateks ja iseäralikeks tunnusjoonteks olidki sellised nn. "ufolagendikud", ehk siis uskumatult avara vaatega künklikud lagendikud keset soiseid lodumetsasid ja siirde-ning madalsoid. siinsel lagendikul võiks vabalt telgi üles panna ja laagripaiga tekitada, sest rummi oli loodus siia selleks andnud küllaga. mõned neist soosaartest, eriti väikesed nagu Kangepässi mägi, Kuldimägi või Ämmamägi olidki täpselt nii suured, et enamuse soosaare keskosast hõlmaski see n.ö. "väike" lagendik, ülejäänud puud jooksid siit-sealt mööda soosaare servu pidi, nagu soosaart ümbritsedes, vaid mõnel üksikul hulljulgel tammel oli kombeks ka keset lagendikku kasvada, nagu võib näha ka ülevaloleval kuval
lumiselt kaunis pärnapuistu Vana-Väljamäe põhja-keskosas
kellegi suurlinnu pesa Vana-Väljamäe kirdeservas. see võib vabalt olla mõne viulise ase
väike aga ülimalt pilkupüüdev kõveriktamm Naiseniinemäelt
üksik süsimustaks külmunud mari Vana-Väljamäe kirdenurgast
vana puukännu "varemed". see vana känd paistis eemalt päris eheda "puuslikuna". valge lumi toob ka roostekarva puu kontrastid paremini esile. Vana-Väljamäe põhjaserv
puidu-sametkõrgesed (flammulina velutipes) altpoolt vaadatuna. Vana-Väljamäe kirdenurk
tammelehtedest pärg Vana-Väljamäe kirdenurgast
metsik talveilu Aruküla soos
hüpnotiseeriv kõdusookaasik Aruküla soo ja Vana-Väljamäe vahel. hüpnotiseeriv sellepärast, et kui seda kaasikut kaua vaadata siis kisub see vaataja endaga kaasa... enda sisse
maaliline talvine metsailu Vana-Väljammäe moodi. soosaare põhja-keskosa
Ämmamäe ämm. kiirelt ja osavalt Laanejuuse poolt valmis klopistud. tuli küll teine natuke kurja pilguga aga sisemiselt siiski hea ja sõbralik, kuna just läbi selle hea tahte ja Laanejuuse hea tuju ta valmis tehtud saigi. muideks, ei saa märkimata jätta, et osa suud (puulehed) ja nina (männikäbi) pandi paika Soolembese poolt. Ämmamäe keskkoht
Ämmamäe urmakarvased lodjapuu (viburnum opulus) marjad. need läksid kohalikule ämmale silmaaukudesse, et ta meid ja teda ümbritsevat maailma paremini näha saaks. soosaare lääneserv
talevilus Kangepässi mägi. kõivud ja tammed läbisegi. rohkem siiski tammesid
Sepamäe tammed koos oma väekate okstega, mis sirutuvad pikalt ühe tõrupuu juurest teiseni
nagu juba ennist ka mainitud oli kõigil Vähikumaa (ajalooline nimetus siinsele paigale) soosaartel (vähemalt kindlasti neil seitsmel, Vana-Väljamäel, Sepamäel, Kangepässimäel, Kuldimäel, Naiseniinemäel, Mägisemäel ja Ämmamäel, millel sai sel päeval käidud) olemas oma väike lagendik, kus möödaminejast rändajaa sai aja maha võtta ja veidi jalga puhata. need nn anomaalsed lagendikud olid tavaliselt ümbritsetud tammepuudega, justkui mingid väega kohad keset ürgloodust. seesanine ülevalolev kuva kuulub Vana-Väljamäe põhjaserva külje all olevale tammele, mis valvas sealse laegndiku üle. teisel pool sealset lagendikku seisid tal vastas juba teised sama auväärsed tõrupuud
väikene sookailudega kaetud rabasaareke keset Aruküla sood. siit sai õige suund määratud ja kirdesse edasi liigutud
triipudega puu ehk Triibupuu Vana-Väljamäe kirdenurgas. tikud (loe: rähnid) on siin ilmselt üraskeid nii originaalselt ataga ajanud, et ainult triibud on järgi jäänud
väänlevad tammeneiud Kuldimäe keskosast
kolmekorruseline väikelinnu puu. kolm avaust puus, milles tundub, et pea kõik kolm on olnud pesakambrikesena kasutatavad kellegi väikelinnu (tihase vms poolt). vähemalt mitmed linnusuled puukoore küljes andsid tunnistust sellest. võib olla elati seal ka sel hetkel sees, aga polnud parajasti lihtsalt kedagi kodus. Vana-Väljamäe kirdenurk
kuivanud pedajad kui vardijad Ämmamäe põhjaservast
puutumatu mets Vana-Väljamäe kirdenurgas
tammed Sepamäe kirdeserva külje all oleval metsalagendikul
väärikas Kangepässi kõiv Kangepässi mäe edelanurgast
ilma kadikuteta oli edasiminek mõnevõrra kohmakam ja aeglasem. umbes selline nagu siin nägi välja Järvalembese edasiminek. ja hoogu anti juurde ja tasakaalu hoiti käte abil. Aruküla soo
puutumatu mets Sepamäe keskkohas
Kangepässi kõiv vaadatuna teise nurga alt. kaheks võimsaks haruks jagunenuna mõjus ta igatahes siinkohal vägagi kuninglikult
natuke ka meelelahutust selle sõna otseses mõttes. Järvalembese lumisest jäljest Kuldimäe ja Kangepässimäe vahelt
koorus välja just selline silmade ja suuga lumine kujund, selline pseudomütoloogiline tegelane nagu ülevalolevalt kuvalt näha. omavahel sai ta ristitud vihaseks jäneseks
iidse kase rohukarva koorejooks ja selle peal sellesse värvilises mõttes sulanduv rohekarva samblikutükike. Vana-Väljamäe põhjaserv
Kuldimäe keskkohas kasvav tõrupuu. oli vist teine selle soosaare kõige väärikam ja vanem tammeisend
... ja sama tõrupuu altpoolt vaadatuna. lumised voldid ja kraed tulevad siin ehk isegi paremini esile kui ülemisel kuval
kuivanud tamm Kangepässi mäe lääneservast. huvitaval kombel on miski vägi ta kaks peamist oksa põhja poole kallutanud-tirinud
tammed, tammed ja veelkord tammed... tervet seda rännakut võikski nimetada kui rännakuks Tammedemaale. neid oli pea igal soosaarel ja ikka rohkem kui mitu ja üks ilusam kui teine. seesinane tammepuu on pärit Kangepässi mäe keskkohast
nõukaaegsed jäänukid, puust elektriliinimastid, Aruküla soos
Sepamäe pärnade ja haabadega ääristatud kagukallas
lumevalgega kaetud Aruküla soomaastik
Ämmamäe ämm vaadatuna lõuna poolt
väsinud Laanejuus tagasiteel Aruküla soos
üks sääselistest mööda lund edasi rühkimas. Aruküla soo
simajad vaated Aruküla soo lõunaosale
puutumatu mets Vana-Väljamäe kirdenurgas
ana vpuukänd kui puuslik kest väikest küngast Vana-Väljamäe põhjaservas
üks neist on Katkujuure mägi. ei tea kumb? peaks vist olema parempoolne. esiplaanil Aruküla soo kesk-põhjaosa
üks kivi Vana-Väljamäe kirdeservast oli suutnud oma hingesoojusega suure tüki lund eesr ära sulatada
puukoobas Naisteniinemäel. üks tõrupuule sellel väikesel soosaarel oli allpool vööd selline õõnes koobas sisse tekkinud. keegi metsaline olevat seda vist peatuskohana kasutanud
Kangla rännak:
Osalejad: Laanejuus, Järvalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,1 km
Asukoht: Aruküla soo, Kangla küla, Raasiku vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar