Soolembese rännakud: Roosekatku rännak 20.04.2013

Rikas kiikus kiigessagi, Kala laulis kasessagi.

Otsin tuulesta sõnuda, Tuul otsib perepojasta,

Perepoega Peibesesta, Peibene lõhe kalasta,

Lõhekala angerjasta, Angerjas anepojasta,

Anepoega pohlakasta, Seal on loos lullisarved,

Pisikesed pullisarved, Kadakased kassi sarved,

Lepased on lehma sarved, Aabised hobuse sarved.

katkend kohalikust rahvalaulust: E 15555 (11) < Harju-Jaani khk., Kambi - H. Pahlberg (1895)

Lendremäe kunagise tuuleveski maakividest idasein. taevalaotuse sinist on igast nurgast sisse paistmas

üks äärmiselt pilkupüüdev objekt - suur kivi teisel suurel kivil Roosekatku lõunaservas. meenutab teine teatud nurga alt natuke nagu mingit dolmenit, sellist n.ö. noorema kiviaja keltide hauarajatist või kultuspaika

harilik rohukonn (rana temporaria) Sipelgamäe idaserva külje all

siniste kogunemiskoht või paljunemiskoht, kuidas soovite. kõik need läikivsinised koos meenutasid nagu mingit saladuslikku, mitte-siit-ilmast-pärit, pärlikeed. Põdramäe ja Ussikivimäe vaheline põllulõik

tedrepabulad Haavarebase mäelt. huvitav oli see, et sellel väikesel põlmasel, kunagisel soosaarel, oli keskkoht täis mitmeid rebaseurge. ja märkimist vääriv asjaolu on siin see, et rebaseurud piirnesid põhjast ja lõunast tedrepabulatega. seda nüüd küll mitte vahetult uru juures aga üteme siis nii, et mõned head meetrid eemalt

likeline (loe: märg) maastik Roosekatku lõunaosas. muuseas, terane silm võib siin kaugustes kuva keskel märgata ka üht põhja poole liikuvat põtra

taevavõtmete (primula veris) lehed (või täpsemini öeldes - lehekesed) Lendremäe veskivare lõunakülje all

tumedad varjud ja jämedad lõhed Pütemäe kõivul. soosaare kesk-edelakoht

Lendremäe tuuleveski varemed - vaade sellele loodest, paarikümne sammu kauguselt

tõenäoliselt on siin tegemist varajase varsakabjaga (caltha palustris). Lendremäe likeline loodekülje alune

Veiko on just sisenenud Roosekatku maile. maastik oli selle edelaosas enam kui likeline... kohati lausa ülearu vesine. vasakut kätt on paistmas Põdramäe edelaserv

vaade Lendremäe vana tuuleveski varemetele lõuna poolt tulles. tuuleveski koht ise tundus üsnagi väekas olevat. sealt veski juurest avanes hea vaade igasse ilmakaarde ja üleüldine enesteunne sellest johtuvalt oli nagu päris taevalik. kui nüüd panna siia veel selle päeva märksõnad selle veskiga seoses siis need oleksid järgmised - kiuslik tuul, kosutav päike, tuulevari, kaarnate kraaksatused, sookurgede huiked, sookurgede tants, lõõgastav olesklus ja kosutav lõunasöök

Kiigekivimäe tõrupuu, asukohaga põlmase loodekülje servas. tema oli selle retke ainuke tammepuu, kellega sai kohtutud

vaade Lendremäe tuuleveski varemete sisemusest sinise taevaedela suunas. võimas varemeline edelasein oma eriliselt rammusas vägevuses

Metsapiiga puhkehetk Lendremäe tuuleveski varemete juures

Kiigekivimäe kivihunnik. peaaegu terve see mägi oli servast servani, nurgast nurgani kaetud võimsate põllukividega. ja... vähemalt kümnendikul neist kividest oli võimalik kiikuda... nad olid lahtised ja neile peale astudes võis tajuda maa liikumist enda all

Lendremäe tuuleveski varemed lääne poolt, vaadatuna mõne sammu kauguselt

tundmatu kevadseeneke Haavarebase mäe kaguservast

Põdramägi ehk mägi, kuhu jooksis Kuusalu sooometsast välja tulnud põder. vaade mäele edelast

vaade Lendremäe tuuleveski sisemusest sinisesse taevalaotusse. alt vaadates tundunuks, nagu oleks tegemist kaevupõhjast välja vaatamisega. igatahes siinsed kivivooderdused ja ümarused tunduvad küllaltki sarnased kaevu omadele

Lendremäe põhjaserva ääristasid põlised haavapuud

tuletael (fomes fomentarius) koos oma soontega. Pütemäe keskkoht

veel üks simajas pilk Põdramäe edelanurgale

üks huvitavate näojoontega kivi Lendremäe põhja-loodeservast. kivi pealmine tasapind on suhteliselt lauskjas. kivist eendus välja kolmnurkne (ülevalt vaadatuna) osa suunaga lääne poole. ennemuistse ohvrikivi-kultuskivi jaoks oleks selline asukoht olnud igati sobilik. lisaks, sellise väljanägemisega, omas see ka üsna erilist staatust siinsel maastikul. ei olnud tavaline hall kivike kuskil paljude seas, vaid midagi kordades enamat. kui nüüd harutada lahti selle paiga nimetus (Lendremägi), siis näiteks kuulus väliseesti ajalooteadlane Edgar Valter Saks pidas analoogse tüvega külanime siitkohast kümmekond kilomeetrit lõunas, Lendermaa (1592 ürikutes mainitud ka kui Lendermeggie), seotud olevat lohede kultusega. sõnatüvi lend = lendama, vana lendav = lohe, tule-lendav = meteoor. siin on tegemist tugeva mütoloogilise ainesega, Lendala/mägi ehk mägi, kust lennud said oma alguse, või lohemägi. lohede kultus läänemeresoomlaste (eestlased, kurelased, liivlased ja soomlased) seas oli ennemuistsel ajal üsnagi levinud, nagu seda kinnitavad meile mitmed Skandinaavia saagad. kas võis seesinane Lendremägi tõesti olla mingiks kultuspaigaks lohede kummardamisele kauges minevikus? lendutõusmise platvormina on sellel kohal igatahes küllaltki soodne asukoht... mägi meenutabki linnulennult vaadatuna nagu mingit lihtsat lennukite platvormi oma peaaegu et võrdkülgse kolmnurga kujutisega, mille kõige teravam ots on suunatud põhja poole. lisaks on mäel arvestatavad kallakud igas suunas, eriti järsud on need aga ida, lääne ja põhja suunas. ja muidugi siis veel see ebatavaliste näojoontega kivi asukohaga põhja-loode suunas. tundub, et kõik nagu oleks siin paigas lohede lennutamiseks või lohekultuse harrastamiseks. maastikuvormid justkui toetaksid seda ettevõtmist ka enda poolt. kui meie esivanemad tõesti midagi sellist omal ajal viljelesid siis pole kahtlustki, et seesinane koht oli neile selleks siinses ümbruskonnas sobivamatest sobivam

hinnaline lakkvaabik (ganoderma lucidum) on pöidlajämeduse puu tugevalt enda haardesse võtnud. Kuusalu soometsa põhjaserv

ei... see ei ole miski puuseen, nagu esmapilgul võiks ehk tunduda, siin on tegemist hoopis ühe omapärase voltidega kiviga Haavarebase mäe kaguservast

vaade Lendremäe tuuleveski seest selle lääneseina varemete ülaosale

rahandiku tagant on paistmas Rambakatagune mägi koos oma kõrgete kõredega. vahemärkusena olgu öeldud, et rambakas on muinaseesti sõna ja tähendab puunotti

üksik varesejalg (anemone nemorosa) Sipelgamäe kagunurgast. tal oli au olla esimene selle aasta rännakutel nähtud varesjalgadest. ehkki küll veel mitteõitsev, ometi andis ta juba välja täitsa arvestatava taime mõõdu

Haavarebase mäe voltidega kivi. lähivaade

Kalevipoja luisu moodi luisukivi Põdramäe ja Ussikivimäe vahelisel põllumaal

Käkastagune raba. käkastus on samuti muinaseesti sõna ja tähendab metsa, maastikku või mingit nurka

raudkruvid ja puitkonstruktsionid Lendremäe tuuleveski varemetes

hiidsarapuud Sarapikumäe lõunanurgast. ka põhjanurk oli samasuguseid hiidsarapuid täis. vanust võis sellistel jämedatel isenditel olla tõesti kuni 200 aastat

ja siin on ära toodud ka nende ülalmainitud sarapuude kõige jämedama puu jämedus inimese käelabast lähtudes

peotäis endisaegseid kruvisid, polte ja muid rauast kinnitusasjandusi Lendremäe tuuleveski varemetes

Metsapiiga (all vasakus nurgas) imetlemas Haavarebase mäe haavikut

huvitavate näojoontega kivi, vaade sellele lõuna poolt. Lendremäe loodenurk

Metsapiiga poolt leitud must pässik (inonotus obliquus) Pütemäe kaguservast

üks eriline puu Haavarebase mäe kagunurgast. oma erilise väljanägemise ja hoiaku poolest jäigi see puu meile tundmatuks. mitte kuidagi ei hammustanud sellisel lehetul kevadisel ajal läbi, mis puuga on siin tegemist. potentsiaalsed variandid oleksid ehk olnud metsõunapuu, toomingas ja türnpuuu... aga see võis sama hästi ka midagi muud olla