päikesevalguses sillerdavad Oravamäe tammepuud. taevast sadas maha päikeseterasid, neid jagus nii okstele, lehtedele kui ka rohulibledele. Oravamägi on üleüldse üks idülliline paik looduses viibijale. rohkem saab muidugi aimdust selle ilu võlust kevade ja suve alguses, aga midagi olulist jääb alles ka hilissuvel ja sügisel liikujaile. soosaar koosneb piklikust loode-kagu suunalisest seljandikust ja seal peal on siis mitu looduskaunist lagendikku. põhjapoolse lagendiku keskel oli simajatest tammedest koosnev väikene puistu, seesama on ka ülevaloleval kuval. lagendikud on inimtekkelised, ilmselt siis kunagised heianmaad ja tammede vahel võis vabalt ehk kunagi olla ka mingi heinaküün. igatahes see sobiks sinna kenasti.
soo-lõosilm (myosotis scorpioides) Aukemäest kirdes oleva ojailmelise kraavi kallastel
kuldnupud (trollius europaeus) on läinud uuele õitsemiseringile. Suur-Ussisoo talukohast idas olev nurm
ürgloodus Iijemetsa lähistel
pärn ja kuusk kasvamas lähestikku. muuseas, soovitan terasemalt vaadata seda kahe puuga seotud looduslikku kunstiteost. parempoolne on kuusk ja vasakpoolne on pärn. pärnapuu on sõna otsese mõttes välja kasvanud kuuse küljeluust. või kuidas teile tundub? Aukemäe keskkoht
harilik kopsusamblik (lobaria pulmonaria) Aukemäe kirdeosas. väärt infoterad wikipedia.ee'st: "harilik kopsusamblik on iseloomulik liik Euroopa vanade laialehiste metsade samblikukooslustele. Seetõttu kasutatakse teda laialdaselt looduskaitselise väärtusega metsade indikaatorliigina. paljudes Euroopa riikides (Ungari, Poola, Saksamaa, Sveits, Taani jt.) on see samblikuliik õhusaaste või sobivate metsade puudumise tõttu kas hävinenud või on tema arvukus tugevasti langenud. Eestis kuulub harilik kopsusamblik kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse ja punase nimestiku tähelepanu vajavate liikide kategooriasse". huvitavad on ka kopsusambliku kasutusalad, sama allikas, wikipedia.ee kirjutab selle kohta järgmist: "kopsusambliku pind meenutab kopsu kudet ja seetõttu arvati vanal ajal, et ta on heaks abinõuks kopsuhaiguste vastu. kaasajal kasutatakse liiki rahvameditsiinis astma, uriini- pidamatuse ja söögiisu puuduse korral. India traditsioonilises meditsiinis kasutatakse liiki verejooksu ja ekseemi ning Kanadas verise köha raviks. harilikku kopsusamblikku on kasutatud ka kui antiseptilist vahendit haavade puhastamiseks. kopsusamblikuga saab lõnga oranžiks värvida ning liiki on kasutatud ka naha parkimisel, parfüümitööstustes ja koostisosana õlle keetmisel."
ohvrikivi moodi kivi Suur-Ussisoo talukohast idas oleval nurmel. täitsa nagu ohvrikivi... lisaks veel lohk (lohud) sees ja puha. üsna suure tõenäosusega võis see millalgi endisajal ollagi mingi ohvrikivi moodi kivi. igatahes asukoht (nurme kagunurk) ja kivi väljanägemine on selleks igati sobilikud
x
kummaline tundmatu taim Oravamäe tammede juurest. et osata teda õigesti määrata, peaks teda nägema millalgi õitsemise ajal
x
x
x
x
äärmiselt mahlaka välimusega seaohakate (cirsium oleraceum) perekond Suur-Ussisoo talukohast idas oleval nurmel
x
meestepunade ehk kuldvitsade keskmisest suuremat ülekaalu metsade vahel aitasid väheke tasakaalustada mõningad naistepunad (hypericum perforatum). Iijemetsa idaosa
x
maa-alused käigud Aukemäe lääneserva lähistel. tõenäoliselt siis mingite maa-alusete elukate (tõenäoliselt mäkrade) eluasemed
kauniilmeline (nii värvivaliku - erinevate variatsioonidega sinakashallid toonid, kui ka sellel olevate triipude, vagude ja soonte poolest) kivi Aukemäe keskkohas
x
vajalikud tegelased, meestepunad ehk kuldvitsad (solidago virgaurea), Aukemäe keskkohast. ilma nendeta oleks kahtlemata kõik siin tükk maad hallim olnud. nad lisasid hilissuve tuhmuvatele värvitoonidele üksjagu kirevaid kuldkollaseid toone juurde ja ka heade mõtete tekitajatena olid nad täitsa omal kohal
x
x
x
x
x
x
Aukemäe rännak:
Osalejad: Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 6 km
Asukoht: Aukemägi, Pikavere soo, Vaida alevik, Rae vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar