hiidrahn Nõiavõiemäe kagunurgast. kuval hiidrahnu edelanurk
* * *
mõni sõna ka Limu külast ja selle nime etümoloogiast. Limu küla on ära mainitud juba Taani Hindamisraamatus (Liber Census Daniae) 1219.a Limbus'e nime all. teised variandid selle nime kohta olid Limmo (1415), Lomme, Loemme (1435), Lumme (1487), Lumbe (1499). eesti harrastusajaloolase Edgar Valter Saksa arvates on sõnatüvel "lima, limu, lümo" mütoloogiline tähendus, võrdlusena näiteks "lumme" - nõiduja, loitsija; "lummama" - ära nõiduma.
ornamentiliste joonistustega kasekäsn (piptoporus betulinus) Tohupaugumäe keskkohast
Härghein on oma pihku saanud harilike süldikute (exidia glandulosa) saagi ühe lepapuu oksa pealt. Härghein, kui tõeline seenetark, hoidis ka seekord oma latti kõrgel, ja valgustas teisi rännulisi (loe: mind ja Laanejuust) oma seeneteadmistega hariliku süldiku kohta. tuleb välja, et süldikud on maitsvad söögiseened, aga neid kasutatakse toidus (peamiselt suppides) vaid Kagu-Aasia riikides. meie seeneraamatud määratlevad teda kui mittesöödavat seent. ehkki teda mürgiseks ei peeta, ei juleta teda miskipärast ka söödavaks lugeda. mõneti kummaline võib vahel olla kaugete regioonide eripärasus, mis ühele piirkonnale võib olla maitsev delikatess-toit, võib teise piirkonna inimestele vaid tavaline mittesöödav seen olla. Eesti Looduse artikkel räägib lühidalt ja ilusti lahti millega on tegu: "ja lõpuks ei saa talvisel ajal mööda minna lepapuidu väga tavalistest
asukatest, nn. tardseentest, kelle viljakehad kujutavad endast mitut moodi
värvunud sültjaid või sültjas-kõhrjaid mõnesentimeetrisi ebakorrapäraseid
tombukesi. Jõuludest kuni varakevadeni hakkab hall-lepikus silma suurte
mustade, tardunud-sültjate, omavahel liitunud libedate viljakehadega harilik
süldik (exidia glandulosa). tema viljakehad võivad kuivanud seisvatel lepaokstel
areneda mitme meetri pikkuste ridadena. tardseened on põhimõtteliselt söödavad. nii käsitletakse neid ja ka
tarvitatakse näiteks Kagu-Aasia maades, meil aga pole tava ega harjumust
selliseid seeni süüa. seepärast peame neid siiski mittesöödavateks." allikas: Eesti Loodus (Kuno Kalamees). Nõiavõiemäe idanurk.
Nõiavõiemäe idaosas olid mõned haavataelikud (phellinus tremulae) võtnud väga erilise, väga ebahaavataelikuliku ilme. see siin oli igatahes kunst suure algustähega. on nauditav vaadata, kuidas loodus on omaalgatuslikult suurt kunsti tekitanud. ma olen elus näinud igasuguseid haavatelikuid, väga erilisi ja kummalisi, aga sellist veidrakujulist pole ma ennem osanud isegi unes näha
mägraurg Nõiavõiemäe kidenurgas ausvas suures mägralinnakus. sealne linnak oli vist tõesti üks viimase ajal nähtutest suurim. kokku võis sealses linnakus olla umbes kuni paarkümmend koobast.
suurte lehvikkõrvadega harilik süldik (exidia glandulosa) Nõiavõiemäe kagunurgast
kas kummaline sambliku moodi seen või hoopis vastupidi seene moodi samblik? ega ausalt öelda, ei saanudki seal kohepeal olles selguts. jääbki loota, et ehk aeg toob ise mingi aja jooksul selguse majja. Nõiavõiemäe idanurk
Nõiavõiemäe hiidrahn lõuna poolt vaadatuna. sellises müstilises sügiseses uduhallis metsas mõjus see kivi kuidagi väga aukartustäratavana. vahest oskasid ka meie esivanemad selle kivi juures midagi olulist täheldada. ja oletame, et kui tal juhtumisi puuduski otstarve millekski oluliseks siis olen enam kui kindel, et sobivaks tee-või maamärgi tähiseks oli ta kindlasti. muinasajal võis ta olla vahest isegi mingiks kokkusaamise kohaks. selliste suurte rahnude puhul võis olla loomulik, et näiteks sõdade ajal võis küladest pakku jooksev rahvas kuidagi siinsetes soodes ja soosaartel just nende järgi (siin: just sellesama hiidrahnu järgi) orienteeruda
pilkupüüdvad lehviknahkised (stereum submentosum) Sammalkivimäelt. nad lisasid hallisegusese sügisesse ka natuke ebaharilikke värve - helerohelist ja porgandikarva punast
Nõiavõiemäe idaosas olev haavataelik (phellinus tremulae) vaadatuna teise nurga alt
ebatavaline vöödilise jalaga seen. iskilikult ei tulegi nagu meelde, et oleks kunagi midagi sellist seeente puhul ennem näinud. Nõiavõiemäe kirdenurk
sammaldunud lehtpuud Nõiavõemäe kirdenurgast
kallistavad tammed. Nõiavõiemäe keskkoht
veel üks mägraurgudest Nõiavõiemäe kirdenurgas asuvas mägralinnakus
Nõiavõiemäe kagunurga hiidrahn lõuna poolt vaadatuna
Nõiavõiemäe veidrakujuline haavataelik (phellinus tremulae) pealtpoolt vaadatuna
üks nimetuks jäänud künklik soosaar Limu soo idakülje veeres
x
x
veel üks kallistav tammepaar Nõiavõiemäe kesk-loodeosas
sügisilu Nõiavõiemäe moodi. harilik süldik (exidia galnudlosa) oma parimas olekus. Nõiavõiemäe idanurk
x
veel ühed harilikud süldikud (exidia glandulosa) Nõiavõiemäe kagunurgast. muuseas, needsinased paistsid natuke tõmmumad eelmistest (eelpool mainitutest). vahest oli see mingid süldikute eriliik või harilike süldikute alaliik? et nende suurusi paremini hoomata on nende kõrvale paigutatud ka GPS seade
x
sametine valgekrae Nõiavõiemäe haavataelikul (phellinus tremulae). Härghein teadis rääkida, et siinsest sametkraest hakkavad tekkima seeneeosed. oli teine tõesti pealtnäha kui sametine krae ümber haavataeliku kurgu-neelupiirkonna
x
veel ühe linnakuasuka või linnakuelaniku elukoht Nõiavõiemäe mägralinnakus
veel üks kaunis hetk hariliku süldiku (exidia glandulosa) seltsis
kõveriktammed Nõiavõiemäe loodenurgas
x
metsamaastik Nõiavõiemäe idaosas... tammed siin ja tammed seal ning nende vahel siin ja seal üksikud kuused
x
ilmselt kutu (sus scrofa) lõualuu koos hammastega. Nõiavõiemäe põhjaserv
tigupanell (panellus serotinus) Nõiavõiemäe kirdenurgast
huvitavad initsiaalid (U ja L) Nõiavõiemäe hiidrahnu lääne-loodepoolses otsas, sealsel rohesamblal
Limu rännak:
Osalejad: Laanejuus, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 6,7
km
Asukoht: Limu hoiuala, Seli küla, Rae vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar