põlispajudest väravapostid Kurgla muinasjutumaale. rännaku algus
Karuvõhma üllataja - kohalik kuhikmürkel (morchella conica). kasvas teine haavapuu juurte vahel. kokku kasvas sealse puu juurte vahel kolm mürklit. soosaare kagunurk
Kirstukivi - meenutab teine justnagu mingit vana kirstu või mingit ajahambast puretud aardelaegast. Karuvõhmast idas olev mets
tükike eelmise aasta loodusest - üksik haavaleht või õigemini oleks siis öelda üksiku haavalehe raamistik Kirstukivi peal. aga nagu kuvalt on näha, kui imeliselt Emake Loodus kõike kujundab ja millist kunsti ta sealjuures loob. Karuvõhmast idas olev mets
rohesamblane kiviaed Vainumetsa ja Linnamäe talukoha vahel
harilik angervaks (filipendula ulmaria) lehejooks. on näha palju punast ja rohelist ja seda, et punane on eriti reljeefne ehk n.ö. mulliderohke. loodusilu pisidetailid. isiklikult polnudki ennem veel angervaksa nii sügavuti uurinud. metsaäärne Vainumetsa ja Linnamäe talukoha vahel
veel üks eriskummalise väljanägemisega kivi. eriline on nii kivi värvus (sinakashall) kui ka tema n.ö. selline reljeefne laigulisus. Karuvõhma kagunurk
vana tamm Karuvõhma tammikus
uus noor ja väike angervaksalane suurte seas. Vainumetsa ja Linnamäe talukoha vaheline metsaäärne
harilik lepiklill (chrysosplenium alternifolium) Vainumetsa edelanurgas. soomlastel on selle kohta justnagu isegi kõnekam nimetus - kevätlinnusilmä (kevadlinnusilm)
metsaalune kivikuhjatis Mihklilaane idaservas
silla ületamine sangleppade juures. esimesena astub sillale Julia, Julgemeel on järjekorras teine, Härghein on võtmas end parajasti Julgemeele taha
vana põlispuu Mihklilaane talukoha juures. siin oli neid põlispuid palju, valdavalt enamuses vanad tammed. selle puu puhul aga on kahtlus, et tegemist on hoopiski umbes 250-aastase pärnaga
vana vikati pea Mihklilaane talukoha tamme all
arhailine puuseentest mustrijooks vanal tammepuul. Mihklilaane talukoht
Mihklilaane talukoha juures (sellest edalas-lõunas) oli paljudest tammedest moodustunud korralik väike tammik. mingi teatud ala peal kasvas neid siin läbisegi üsna tihedalt. enamuses sellised keskealised ja suured (loe: vanad ja kogenud)
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Julgemeel uurib Karuvõhma kaguosas ühe vaoga kivi (edaspidi Vaokivi) peal asuvaid lohkusid. need lohud ja lohukesed tulid ilmsiks, kui kivilt õhuke samblakoor sai eemale lükatud
x
x
x
Karuvõhma tammik. soosaare keskkoht
sigade poolt üleskuntud maastik. Karuvõhma kirdenurk
x
omapärane suure ebakorrapärase lohuga kivi. Karuvõhma kirdeserv
Karuvõhma kaks mustjassinisesse rüütatud vardjat aeglasel sammul soosaare kirdeserva
x
x
halli lepa peal kasvav must pässik (inonotus obliquus). Karuvõhma kirdenurk
kõnniku ületamine Häältevõhma juures. esiplaanil kuva keskel rännuline Julgemeel. paremalt poolt läheneb temale rännuline Julia. taamal taustaks Härghein otsimas võimalust veesoonest üle saamiseks
x
x
Häältevõhma tamm - võimas puuhiiglane keset soosaart
x
x
Mihklilaane sanglepik
x
Kurgla rännak:
Osalejad: Julia, Julgemeel, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,5 km
Asukoht: Kurgla (Järsi) soo, Kurgla küla, Raasiku vald, Harjumaa
Karuvõhma üllataja - kohalik kuhikmürkel (morchella conica). kasvas teine haavapuu juurte vahel. kokku kasvas sealse puu juurte vahel kolm mürklit. soosaare kagunurk
Kirstukivi - meenutab teine justnagu mingit vana kirstu või mingit ajahambast puretud aardelaegast. Karuvõhmast idas olev mets
tükike eelmise aasta loodusest - üksik haavaleht või õigemini oleks siis öelda üksiku haavalehe raamistik Kirstukivi peal. aga nagu kuvalt on näha, kui imeliselt Emake Loodus kõike kujundab ja millist kunsti ta sealjuures loob. Karuvõhmast idas olev mets
rohesamblane kiviaed Vainumetsa ja Linnamäe talukoha vahel
harilik angervaks (filipendula ulmaria) lehejooks. on näha palju punast ja rohelist ja seda, et punane on eriti reljeefne ehk n.ö. mulliderohke. loodusilu pisidetailid. isiklikult polnudki ennem veel angervaksa nii sügavuti uurinud. metsaäärne Vainumetsa ja Linnamäe talukoha vahel
veel üks eriskummalise väljanägemisega kivi. eriline on nii kivi värvus (sinakashall) kui ka tema n.ö. selline reljeefne laigulisus. Karuvõhma kagunurk
vana tamm Karuvõhma tammikus
uus noor ja väike angervaksalane suurte seas. Vainumetsa ja Linnamäe talukoha vaheline metsaäärne
harilik lepiklill (chrysosplenium alternifolium) Vainumetsa edelanurgas. soomlastel on selle kohta justnagu isegi kõnekam nimetus - kevätlinnusilmä (kevadlinnusilm)
metsaalune kivikuhjatis Mihklilaane idaservas
silla ületamine sangleppade juures. esimesena astub sillale Julia, Julgemeel on järjekorras teine, Härghein on võtmas end parajasti Julgemeele taha
vana põlispuu Mihklilaane talukoha juures. siin oli neid põlispuid palju, valdavalt enamuses vanad tammed. selle puu puhul aga on kahtlus, et tegemist on hoopiski umbes 250-aastase pärnaga
vana vikati pea Mihklilaane talukoha tamme all
arhailine puuseentest mustrijooks vanal tammepuul. Mihklilaane talukoht
Mihklilaane talukoha juures (sellest edalas-lõunas) oli paljudest tammedest moodustunud korralik väike tammik. mingi teatud ala peal kasvas neid siin läbisegi üsna tihedalt. enamuses sellised keskealised ja suured (loe: vanad ja kogenud)
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Julgemeel uurib Karuvõhma kaguosas ühe vaoga kivi (edaspidi Vaokivi) peal asuvaid lohkusid. need lohud ja lohukesed tulid ilmsiks, kui kivilt õhuke samblakoor sai eemale lükatud
x
x
x
Karuvõhma tammik. soosaare keskkoht
sigade poolt üleskuntud maastik. Karuvõhma kirdenurk
x
omapärane suure ebakorrapärase lohuga kivi. Karuvõhma kirdeserv
Karuvõhma kaks mustjassinisesse rüütatud vardjat aeglasel sammul soosaare kirdeserva
x
x
halli lepa peal kasvav must pässik (inonotus obliquus). Karuvõhma kirdenurk
kõnniku ületamine Häältevõhma juures. esiplaanil kuva keskel rännuline Julgemeel. paremalt poolt läheneb temale rännuline Julia. taamal taustaks Härghein otsimas võimalust veesoonest üle saamiseks
x
x
Häältevõhma tamm - võimas puuhiiglane keset soosaart
x
x
Mihklilaane sanglepik
x
Kurgla rännak:
Osalejad: Julia, Julgemeel, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,5 km
Asukoht: Kurgla (Järsi) soo, Kurgla küla, Raasiku vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar