simajat lumivalget ilu endaga kandev soovõhk (calla palustris) Järsi järve põhjakaldalt
tervele rännakule jumet andnud pea kõikjal Kurgla metsade vahel pesitsev sajatuhandepealine salu-tähtheinte (stellaria nemorum) hõimkond. nemad lisasid päevale ja rännakule kuhjaga lumivalget juurde. päev oli kordades valgem ja valgusküllasem
küpsemisfaasis olevad sinika (vaccinum uliginosum) marjad. Järsi järve põhjakallas
Karuvõhma ürgmets. oli kosutav olla seal kõrgete pärnade ja tammede all ja tunnetada seda ürgset puutumatust ja muistset hõngu. tänud kohapaigale meeldiva võõrustamise eest
veel ja veelkord salu-tähtheintest (stellaria nemorum). neid oli siin tõsiselt palju ja pole kahtlustki, et tänu sellisele paljususele suutsid nad ka antud päeva ja rännaku olemust tugevalt mõjutada ja loomulikult kõike seda ainult paremuse suunas. tänud neile, et nad õigel ajal ja õiges kohas olemas olid. ilma nendeta oleksid rändajate rõõmud kindlasti väiksemad
salu-tähtheinte (stellaria nemorum) lumekarva õitest moodustunud valge õhuline vaip metsa all. ajas ja ruumis kulgevate rändajate jaoks oli see igatahes sügavat elamust pakkuv vaatepilt
sinisilmne meestetruudus (veronica chamaedrys). Põlluaasa nurmest lõunas olev metsaalune
rohekassinised munakoored. Valgevälja nurmest kagus olev metsaalune
Vilgukivi vilkuvad kristallid ehk vilgutised (ehk siis asjad, mis tekitavad vilkumisi). vajab märkimist ka see, et see kivi oli kõikidest viimasel ajal nähtud kividest üks kõige ebamaisema olemusega. Vilgumäe keskkoht
Karuvõhma kasvas üks tõsiselt kõrge puu. oli teine seal nagu mingi ilmasammas või isegi midagi veel enamat. see puu oli umbes 300-aasta vanune pärnapuu. seal puu all seistes tekkis mul korralik aukartus sellise metsahiiglase ees. ja üles tipu poole vaadates tundus, et see kaob ära kuskile taevaavarustesse. igatahes minu sügav lugupidamine sellise metsahiiu ees. soosaare paralleelnimeks võiks temast lähtudes olla ka Pikaniinemägi
sookail (ledum palustre) Järsi järve põhjakalda veerest
lumivalged metsaalused olid siin kõikjal üsna tavalised
sporofüütide ehk eoskuparde väli. tõenäoliselt kuuluvad need käolinale (polytrichum commune). Järsi järve põhjakallas
paluka (vaccinuim vitis-idaea) õitekobarad. Järsi järve põhjakallas
veel üks südasuvine suvesoe hetk meestretruuduste (veronica chamaedrys) seltsis. Põlluaasa nurmest lõunas olev metsaalune
rändajate silmarõõm - sõõvõhk (calla palustris). Järsi järve põhjakallas
sulnis vaade Järsi järvele selle põhjakaldalt. siin põhjakaldal oli tõeliselt hubane koht olemiseks ja olesklemiseks
meestetruuduste (veronica chamaedrys) pesakond. Põlluaasa nurmest lõunas olev metsaalune
palju kõneainet andnud Põlluaasa nurm. siin sai aeg maha võetud ja lihtsalt oldud, ka linnulaul kõlas siin paremini kui kuskil mujal (ööbik, väike-lehelind)
rännaku esimene lumevalget eviv metsaalune, mis rännulised oma pilkupüüdva õitemerega paigale naelutas. salu-tähtheinad (stellaria nemorum) olid siin andmas oma parimat, et rännulisi oma veetleva iluga natuke kauem paigal hoida. metsaalune Põlluaasa nurme ja Kangrumäe vahel
üks paljudest Kangrumäe kividest
üks huvitavamaid Kangrumäe kive. kivi oli lame ja pilkupüüdvate vagude ja lohkudega
veel ja veelkord sukeldusid rännulised erinevate soosaarte vahel olevate salumetsade salu-tähtheinte (stellaria nemorum) lumivalgesse õitemeresse. Kangrumäest põhjas olev metsaalune
kui see rännak ühte pilti valada, siis oleksid selle alusvärvid just sellised valged ja õiterohked, nende peale ja vahele joonistuksid märksa tagasihoidlikumalt juba muud värvid-mustrid ja kohapaikade detailid ja muu selline olemuslikkus. see salu-tähtheinte valgusrohke lumivalgesus oli igatahes väga lummav ja selle sees või läbi selle kulgevat edasiminekut võiks rännulise aspektist võrrelda kui mingit tiivust tõstetud spontaanset edasiliikumist. Kangrumäest põhjas olev metsaalune
x
x
Punapiiga kuldsed suvesoojad hetked Vilgukivi juures. Vilgumäe keskkoht
x
tedremaran (petentilla erecta) Järsi järve põhjakalda veerest
Kalevipoja juuksesalk ehk tupp-villpea (eriophorum vaginatum) oma äraõitsenud vatiseks muutunud ja tuulest viidud õienupuga. Järsi järve loodekalda äärne
x
x
x
x
x
Punapiiga kaselehte käe peal hoidmas. seesamane kaseleht andis järgmisel hetkel matkanime rännulisele Kasepiigale. Järsi järve põhjakallas
Kasepiiga kaselehtede lõhnast lummatuna. Järsi järve põhjakallas
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Kurgla rännak:
Osalejad: Punapiiga, Kasepiiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 10,5 km
Asukoht: Kurgla (Järsi) soo, Suuresti (Surese) talukoht, endine Metsaküla, Raasiku vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar