kuuserohke ürgmets Tõrreskisaare (Torreskisaare) lõunanurgas
porgandikarva kärbes, kuldleht ja sarikaline. kärbse maailm lehe peal seisab püsti sarikalise sammaste peal. ilmselt lehe kullakarvasusest on ka kärbse porgandikarvasus osaliselt kuldsete alatoonidega. Suur-Paeksaare loodenurk
Suur-Kaanjärv. vaade sellele kagust. siin on endale õitsemiseks kohase paiga leidnud ka valged vesiroosid (nymphaea alba)
õitsevad kuremarjad (oxycoccus palustris). Kobrujärve äärne madalsoomets järvest kirdes
kaks puud Kaanjärve kagukalda vetes... üks juba hingusele läinud, oma maise elu ära elanud, teine aga täis elujõudu, kes alles alustamas oma elukäiku
soopihlakas (potentilla palustris) kahe musta peaaegu et märkamatuks jääva pikliku sitika Suur-Kasesaare kaguservast
valgusevihku sattunud nõglapuud Tõrreskisaare lääne-edelaservas
ööneitsi (platanthera bifolia) Väike-Paeksaarest kagus olevas madalsoos
tundmatu libliklane mööda samblakumerusi ja-konarusi vapralt edasi liikumas. Liblikmägi
valgekarva vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhiza fuchsii) peedikarvaste ilustustega Kangasaarest edelas olevas lodumetsas
Udriku Suurjärv kogu oma videvikuses ilus
mõtlik mees - kasepahk Väike-Paeksaare keskkohas
täiesti valgevereline vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhia fuchsii) Väike-Paeksaare ja Väike-Kasesaare vahelises lodumetsas
taevatäht (trientalis europaea) Väike-Paeksaarest lõunas olevas lodumetsas
Kangasaare hiidpärn - oli teisel vanust kakssada ja ehk veel pealegi. selle rännaku kõige vanem, võimsam, erilisem ja suurem põlispuu
kaunipalgeline-siidipõskeline vööthuul-sõrmkäpp (dactylorhiza fuchsii). Tõrreskisaarest kirdes olev lodumets
Tõrreskisaare kagunurk ehk koht, kust rändurid sisenesid sellele saladuslikule muust maailmast kaugel eemal asuvale soosaarele
rännulise Aini lemmiklille staatuse omandanud harilik käokann (lychnis flos-cuculi) Suur-Paeksaare lääneserva veeres
joonistused palgil. madalsoomets Suur-Kasesaare ja Kobrujärve vahel
hõljuvate oside vahel seisev ja justkui nendesamade oside rütmis isegi natuke kaasa hõljuv vana puukänd. Torreskisaare põhja-keskosa
paremale vaatav söekarva vanamees ehk Pässikuvana ehk Suur-Paeksaare must kõbjas (inonotus obliquus). selle kunstitaiese sai endale rännuline Ain. soosaare keskkoht
tundmatu kuldne seenenelik Kobrujärve põhjakalda lähistel olevas madalsoometsas
imeline nurm Suur-Kasesaarel. pea pooles osas või isegi natuke peale oli see soosaar kaetud sellise muruvaibaga. oma olemuselt meenutas Suur-Kasemäe soosaare kesk-kirdepoolne osa Kalevipoja sängi tüüpi linnamäge. vähemasti tal olid selle algsed tunnusjooned - kirde-edela-suunalised otsavallid ja lauskjas maa-ala otsavallide vahel
mets-hiirehernes (vicia sylvatica) oma lummavate valgete õitega, mille peal sinised lainetavad mitmetesse harudesse jooksvad triibud. teeäärne Naelaaugumäe lõuna-keskosas
rännuliste tervitamiseks kahele jalale tõusnud puu. kõigi eelduste kohaselt peaks tegemist olema saarepuuga. teeäärne Naelaaugumäe lõuna-keskosas
Naelaaugumäe tee Suur Kaanjärve teeotsa juures
kahkjaspunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata) seltsimas koos tulikalistega Suur Kaanjärve veeres
suvesoe vaade Suur Kaanjärvele selle kagukaldalt
metsik loodus Suur-Kaanjärve kagu ja idakaldal (taamal kauguses)
tundmatud valgeõielised taimed. kasvasid teised koos konnaosidega Suur Kaanjärve kaldaäärsel niiskel pinnal ja osaliselt ka vees
veel üks suvesoe kuva Suur Kaanjärve ääres kasvavast valgest kaunitarist
valendavat valget lisas siia juurde veel ka lodjapuu (viburnum opulus) oma lumivalgete õitega. Suur-Kaanjärve äärne
... ja maapind oli selles kohas pöidlakõrguselt kaetud kopsurohu (pulmonaria officinalis) lehtedega. salumets Suur-Kaanjärve ääres
lähivaade kase seest välja vaatavale Suur-Paeksaare Pässikuvanale (inonotus obliquus). oli teine kui täielik kunstitaies, Metsaisa poolt täiuslikult välja tahutud
x
jänesesalati (mycelis muralis) teravaotsaline leht suunda näitamas. Suur-Paeksaare edelanurk
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
allapoole vaatav kuningakübar (moneses uniflora) Pihelgasaare lähistel
x
x
x
x
suurte kolmnurga-, ruudu- ja rombikujuliste laikudega puupahk Tõrreskisaare lääneservas
rännulise Milvi edasitulek üle ümberkukkunud puutüvede. Tõrreskisaare lääneserv
x
x
x
kas lihtsalt tavalised sirgeldused või hoopis sügavatähenduslikud joonistused? ümberkukkunud puu Kirjapalgisaarel
veel joonistusi Kirjapalgisaare ümberkukkunud puul
ning veel lisa Kirjapalgisaare kooreüraskite joonistustele
kambriga puu Kirjapalgisaarel
... ja vaade puukambrisse. tundub et siseviimistlus on just pooleli
x
Kangasaare hiidpärn. oli teine kui ilmapuu soosaare lõuna-keskosas. Kangasaare rännaku kõige meeldejäävam puu
x
x
x
x
videvikueelne vaade Naelaaugumäelt Udriku Suurjärvele
simajas vaade õhtut ootavale Udriku Suurjärvele
Kangasaare rännak:
Osalejad: Milvi, Ain, Soolemb
Distantsi pikkus: 9 km
Asukoht: Kangasaare soosaar, Suur Kaanjärv, Ohepalu LKA, Kuusalu vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar