Vidriku popsisauna ümbrus Määvli küla põhjanurgas. taevas oleks justkui tundmatu külalise heaks end pintslitõmmetega sini-valge-uduviiruliseks lasknud tõmmata
kullakarvased naistepunad (hyperidum perforatum) Simuna nurmel
noored männid peidavad enda sees Põlluõue talukoha aset. Määvli küla lõunanurk
sinised käokingad (aconitum napellus) Simuna talukoha juurest. NB! ilus lill aga metsikult ohtlik. "sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve." allikas: herba.folklore.ee
Luupeeksi soosaar Määvli soos. vaade sellele kagust
kuldane nurm Põlluõue talukoha juures
tsaarikotkaga kaunistatud portselanitükike Simuna talukoha lähedalt
väike metsatukk Vidriku popsisauna ja Simuna talukoha vahel oleval nurmel
naeltega raudasjandus (ilmselt vist mingi uksekonksu kinnitusdetail) Simuna talukoha juurest
üheksavägine (verbascum thapsus) Simuna nurme pealt
maaliline nõmmemaastik Määvli külast kirdes
üksik pedajas Määvli nurme pealt
pärandkultuuri jäänused - naelad puus. Simuna talukoht
tundmatu plekist asjanduse jäänused. Simuna talukoht
simajad vaated sookaskedega kaunistatud Määvli soole
Simuna talukoha üks võimsaid saarepuid alt vaadatuna
põldhärjapea (trifolium arvense) Simuna nurme äärest
ebamaise pilvejooksuga taevas Vidriku popsisauna kohal. lisaks annab maastikule tugevalt toonust juurde ka iidse lehise (larix decidua) olemasolu (kuva keskel)
kuue sarvega põdarasarv, millest kolm on metsaliste poolt juba väikseks ja "madalaks" ära järada jõutud. Luupeeksi soosaarest idas asuvas metsas
kolm vaarikat (rubus idaeus) Vidriku hiidlehise alt. ja muideks, kui juba vaarikalainele sai satutud siis olgu siinkohal ära toodud ka järgev ülioluline info: "Nii marjadest kui ka vaarika lehtedest ja vartest saab ravimtee. See on muide hea õpetus matkajatele. Metsas on mõnikord raske tee tegemiseks materjali leida. Peaaegu alati leidub aga kuskil lähiümbruses mõni vaarikavälu. Tasub julgelt murda mõned nooremad vaarikavarred, panna teepotti keema ja maitsev ning kasulik tee on mõne minutiga valmis. Nii lehti kui ka varsi saab kasutada ka kuivatatult. Millised on siis need vaarika paljukiidetud toimed? Kõigepealt on vaarikatee väga hea higistama ajav vahend. Nii kasutatakse seda kõikvõimalike külmetuste ravimisel. Kuid vähendab ka peavalu ja väsimust ning alandab palavikku. Kuna vaarikad sisaldavad väga palju kasulikke aineid, siis on neil inimese organismi tugevdav toime. Tugev keha jõuab aga ka ise palju paremini haigustekitajate vastu võidelda. Mitmete tervisele kasulike ainete sisalduselt ületab vaarikas isegi maasikat ja mustsõstart. Kuna ta on nii kasulik, siis on inimesed loomulikult toonud ta ka marjaaedadesse kasvama ja aretanud hulgaliselt kultuursorte. Peab siiski ütlema, et metsas kasvav harilik vaarikas on kultuursortidest kasulikum." allikas bio.edu.ee
mõned naistepunad (hypericum perforatum) on juba seemneks kätte ära läinud. väikesed seemnekaunad on kullakarvased õied välja vahetanud. Põlluõue nurm
veel üks simajas pedajas Määvli nurmelt
kõverokstega varustatud hiidpedajas Põllueõue talukoha juurest
sinised käokingad (aconitum napellus) Simuna talukoha juures oleva nurme veeres. neid oli siin palju ja nad tundsid kõik ennast siin üsna koduselt
Põllueõue talukoht. selle männimetsa sees see kunagi asuski
metsasitikas (geotrupes stercorosus) kaljukindlalt edasi liikumas. Luupeeksi idaserv
ängistavalt häälitsev... näälikese õis (dianthus deltoides) Leemeti ja Põlluõue talukoha vahelisel nurmel
veel üks pilk Vidriku popsisaunale. saunakoht lähivaates, esiplaanil hiidlehis
mingi vaasi või kristallkausi tükike. Simuna talukoht
tundmatu roostekarva kübaraga seeneke. Luupeeksi idaserv
kuldkollasus vohamas Määviltagusel (palumetsailmeline ala Määvli külast edelas). varasuvise süüturohelisest on hilissuveks saanud kuldkollane
Leemeti talu vundamendijäänused
rahandik Põlluõuest kagus. vaid mõned üksikud puud, nagu esiplaanil olev hiidkõiv, on jäetud seda paika kaunistma
Luuepeeksi soosaare puutumatu metsaalune
raugaeas saarepuu (fraxinus excelsior) Simuna talukohast edelas. siinne mets oli kaunis saarterohke
siin on ilmselt tegu mingi Leemeti talukoha kõrvalhoone varemetega. kõrged kivimüürid ja väike ruumilisus lubavad oletada, et see võis olla mingi keldrimoodi kõrvalhoone. rohelise puistu, võsa ja rohurinde vahelt jääb see üsna märkamatuks möödaminejale
hallikarvaseks tõmbunud kont Simuna talukoha juurest
vaigulised käbid Simuna nurme juurest
Määvlitagune palumets. küla keskusest edelas ja läänes valitsesid metsa just sellised kõrged männihakatised. ei mäletagi, millal ma nii kõrgeid pedajaid viimati nägin. see oli vist päris ammu
pohlamarjadel (vaccinum vitis-idaea) on juba aeg urmakarvaseks värvuma hakata. mõned marjad ongi seda juba teinud. Määvli külast edelasse jääv palumets
keegi sirts on osavalt seeneauku pugenud. Luupeeksi kirdeserv
puidust kõrvalhoone varemed Simuna talukoha juures
üksik palk maa seest välja turritamas. Simuna talukoht
Põlluõue talukoha maakividest vundamendijäänused
Leemeti õunapuu kollarohekarvane õun
huvitava kübaraga seeneisend Luupeeksi idaservast
Luupeeksi soosaare kondid. millist lugu ja millise looma hukku nad varjavad? Luupeksi lõunanurk
kõik mis oli järgi jäänud ühest Simuna kruusist. nähes seda kruusitükki, üritab mu kujutlusvõime ette kujutada seda hetke, mil kruus teenis veel auväärselt oma isandat või emandat. ilmselt, vaadates neid lillemustreid ja seda keraamika taset, oli sel natuke suurem tähtsus kui tavalisel jooginõul. vahest oli see mitte mingi tavaline igapäevane kruus, kust juua, vaid pigem nagu mingi pühapäevane kruus või hoopis vaid erikülalistele mõeldud kruus. ah, kes seda nüüd täpselt teab... aga loogiline oleks ju küll nii mõelda...
veel Luupeeksi konte. mõnel usinamal hetkel oleksid need ehk ka märkamatuks jäänud, kuna ümbrusega nii ühte värvi rohelised juba
Määvli rännak:
Osaleja: Soolemb
Distantsi pikkus: 8 km
Asukoht: endine Määvli küla, Pihla-Kaibaldi LKA, Kõrgessaare vald, Pühalepa vald, Hiiumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar