neljapäev, 24. jaanuar 2019

Ukumägede rännak 20.01.2019

Külm kutsus vaibale
mille ta kudus 
ämbliku pisaraist
leevikese sule soojusest
sipelga siia ja sinnavaatest
konna unenäost
ilma hingusest ja päevapaistest
inimlapse naeratusest ja
õnne õrnast maitsest.
Vaip oli pehme...
(vapra rännulise Päevapaiste poolt Ukumägede rännaku jaoks punutud luuleread) 

rännuliste päikesekett (loe: päikesetervitus) Rajamäelt. kuva peale jäid kuus kõige vapramat. taamal videvikuvärvides suur üliheledus soojendamas rännuliste kuklaid. 
see oli rännak sõnna maale, kus elab ja toimetab vanajumal Uku isiklikult. siin on pea kõik ukulik - (mõned näited) - Uku küla, Uku mäed, Uku talukoht, Uku kurisu, Uku allikas, Ukukivi. rännakut võiks iseloomustada kui imelist talvemuinasjuttu - ärakäimist Uku võlumaailmas. rännakut ilmestasid Uku kurisu, Ukukivi, talveilu lummus, lumesadu, suure üliheleduse piilumised, Taevakivi, taevalaotusest välja lendav tulilind (piiluvast päikesest ja tema kiirtest tekkinud kullast kujutis pilvede vahel), Jaanimäe kaev, Jaanimäe pärnad, kosutav lõunasöömaaeg Sillamäe metsas, Jürivälja kurisu ja sealsed tundravööndi ilmelised piklikud nõglapuud, Pihlakivi ja selle juures kasvav vana pihlapuu, Hiie talukoha lumised avarused, Hiie talukoha linnupuu ja sellel istuv linnuparv, Hiieaseme oja ehk Hiie talukoha tagune oja, Kolmnurksoo (või ka Kolme nurga soo, kuidas soovite) ja selles asuv väike aga kõrge künkake (nn Teljemägi), Kolmnurksoo kakk (kakuline, öökull - nähtud Kaevupiiga poolt), Rajamäe võtmine ehk Rajamäele ronimine, Rajamäe kallakul kasvavad lõhmused, Rajamägi ja sellelt avanevad hunnitud vaated igasse ilmakaarde, rännuliste päikesekett Rajamäel, päikeseloojang Rajamäel, Hiieallikad ja Hiieoja, Loobu jõgi ja olesklused Loobu jõe ääres, täiskuu ja tähed tagasiteel Loobu jõe äärest Uku talukohani. 

Uku kurisu juures

vaade Uku kurisu ja Ukukivi vaheliselt alalt loode suunas olevate Uku mägede poole. esiplaanil Uku küla põllud

rännulise Päevapaiste kiire kõnnak Ukukivi juurde

Uku küla ja Uku põllud, taamal Ukumäed

esimesena jõudis Ukukivi juurde vapper rännuline Kaevupiiga

Ukukivi oma südatalvises ilus

eelmise kuva jätk. Ukukivi veidi lähemalt vaadatuna

rännulise Saunalembese hetked iseendale ja koos Ukukiviga

Ukukivi põhjaküljel rippuvad veepisarad ja selle sees olevad mustrid

eelmise kuva jätk. samad veepisarad teistes värvides

eelmise kuva jätk. veepisarad ja nendes olevad mustrivööd

eelmise kuva jätk. sissevaade ühe veepisara sees oleva mustrivöö katkendile

eelmise kuva jätk. veepisara mustrivöö kui elektrilaine

eelmise kuva jätk. palju veepisaraid üheskoos

rännulise Ükssarve and Ukukivi haldjatele

Roosi talukoha äärne metsatukk

üks detail kooreseppade loodud suurest kunstist. värvitoonideks sedakord kuva jäädvustaja poolt meelevaldselt lisatud ebamaisust rõhutavad sinakad toonid. Roosi talu äärne metsatukk

eelmise kuva jätk. teised kooreseppade uuristused samal puul

Ukumägede rännaku talvine loodusilu vaadatuna läbi sarikalise varraste

eelmise kuva jätk. lumepall on asetanud ennast sarikaratta südamesse

lume-ja jääkasuka alt välja vaatavad villtakja (arctium tomentosum) üldkatise lehekeste haakjad konksud

osake lumistest talvevaadetest Roosi talu tagusest metsast (edaspidi Roosi tagune mets)

Roosi taguse metsa valgesse rüütatud (ja pea veidi langetanud) metsahaldjas

vaade kaugel eemal lagedal asuvale valgele Roosi kivile või siis ka Päevakivile. Päevakivi sellepärast, et just sellel ajal kui rännulised selle juurde jõudsid, näitas ennast suur päev isiklikult ja niikui kivi jäi rännulistel seljataha, kadus ka suur üliheledus pilvede taha. Roosi talu äärne heinamaa

Roosikivi ehk Päevakivi lähedalt vaadatuna

Roosi talukoha kohal olev taevalaotus. suur üliheledus ehk hõõguv tulekera on pilvede vahelt välja piilumas ja see piluava on iga pisikese hetke tagant suurenemas. sellest taevalaotuses olevast pildist joonistub välja kellegi linnu kujund - ja see joonistub välja kahel kujul - ühel juhul on näha (peamiselt alguses) selle linnu nägu (silma ja nokk) poolprofiilis ehk vaadatuna mitte rännulisele otse otsa, vaid temast natuke paremale (ehk siis piltlikult öeldes, vaadates mitte tema silmadesse, vaid parema kõrva peale). teisel juhul... joonistub sellest pildist välja profiilis (tervikkujul) suurte laialilaotatud tiibadega äralendav lind. kes oli siis rännulise ehk vaatleja poolt vaadatuna lendamas ära paremale taha ehk siis kella 2-suunas (kui lähtuda sellest et rännulisest otse ette vaadatuna on kellaajaks 12 ja rännulise selja taga on kellaajaks 6). sellest paremad ja äratuntavamad kuvad allpool

eelmise kuva jätk. päeva piilumine pilvede vahelt ja eespool kirjeldatud linnu nägu veidi lähemalt vaadatuna

eelmise kuva jätk. sellel kuval joonistub siis taevalaotusest kõige selgemini välja see eespool mainitud "äralendav lind"

Päevakivi vaadatuna veidi teise nurga alt

väiksest männivõsust välja joonistuv kõikide alguste ruun - algiz-ruun. Roosi talu ja kunagise Jaanimäe talukoha vaheline metsistuv heinamaa

x

x

lumeraamides raketega Jaanimäe talu allikakaev. maa-ameti sissekanne Jaanimäe talu allikakaevu kohta: "voolas sirgelt Loobu jõkke. allika ümbrus oli kividega vooderdatud."

Jaanimäe talaukoha põlised pärnad

sissevaade Jaanimäe talu allikkaevu sügavustesse

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

xx

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x


Hiieallikast alguse saav oja. selle kohta selline pärimus: "Ije allikad - kolm-neli ligistikku paiknevat allikat Uku küla põhjaosas Loobu jõe ligidal, 0,5 km Hiie talu asemest põhjas." EKI. 0438207.
lisaks veel: "Vohnja vallas, Soomukse küla lähedal on Hiiemets. metsas on Hiieallikas ja Uku kivi. rahvatraditsiooni järele elanud allika juures pika musta kuuega mees. sel olnud kaks kaarnat, kes istunud hiie juures püstitatud kahe tulba otsas. nende tulpade juure viinud rahvas söögi ja rahaandeid. kui kaarnad jäid rahulikult istuma, saadi patud andeks. rahaanded peitnud vanamees Ukuallikasse kivi alla. lähedalasuvast Uku külast viinud umbes 6 m laiune palktee läbi soo Ukukivini ja hiieni." EKlA, AAS St.-ar. 55, 31/2 < Kadrina khk., Vohnja v., Soomukse k. - Linda Vilmre < Kaarel Rumberg, 78 a. (1931).
P.S. olgu kommentaariks öeldud, et mustas kuues meest kel saatjaks kaks kaarnat tundub müütilisele ainesele tuginedes olevat ei keegi muu kui vanajumal Odin isiklikult. Odin on teadaolevalt ainuke jumalus maailmas, keda identifitseeritakse just kahe kaarna järgi. teadaolevalt mitte ühelgi teisel jumalal, haldjal, jumalusel ei meie maal ega teistel rahvastel pole täpselt selliseid tunnuseid. tõsi ta on, et Odin ja Uku puhul on palju sarnasusi, mõlemat teatakse kui peajumalat. huviväärne on seegi, et Odini paralleelnimi oli Ygg (Ügg). vanemad Uku-nimetüvega kohapaigad olnud muideks Yggile märksa lähemal (vrd. Üügu pank Muhus või Uuga-nimelised kohad mujal Eestis).
siiski ka mõned kitsaskohad - raske on kokku viia pärimuses mainitut Hiieallikat ja sealset Uku kivi. jutu järgi tundub, et need asuvad lähestikku, kuid tegelikult tänapäeva kaardilt vaadatuna asuvad Hiieallikad Uku kivist pea 2 km loode pool. on veel võimalik, et neid kive oli mitmeid, üks oli eemal ja teine (tänapäeval tuvastamata) asunud Hiieallikate juures. siin võib segaduse tekitajaks olla ka see, et Uku allikas (allikad) asunud Hiieallikatest u. 2 km kagu pool ehk siis seal lähedal olevast Uku kivist u. 400 m kirdes. mine tea, ehk ongi selle pärimuse osas mitmete hiiepaikade kirjeldused sassi läinud või siis täpsemini öeldes on kaks eraldiseisvat hiiepaika siin üheks hiiepaigaks kirjeldatud

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

Ukumägede rännak:
Osalejad: Päevapaiste, Kaevupiiga, Saunalemb, Vihmalemb, Errol, Ükssarv, Soolemb
Distants: 7,5 km
Asukoht: Uku mäed, Uku kivi, Hiieallikas, Loobu jõgi, Uku küla, Kadrina vald, Lääne-Virumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar