paepanga serval peal kasvav kask. Soeginina pank. see oli rännak sõnna maale, kus haldjad on liikunud ja kus saatusejumalannad ning teised müütilised naised on saatuselõnga kudunud ja ilmailu loonud. müstilised ja pühad paigad Austla külast loode pool. rännaku keskne koht oli Aljakuma künk (vanem nimevorm ka Algagumma künk), mida ümbritsesid sellised pühad paigad nagu Pöhja soo (Püha soo) ja Pöhja soo mets (= Püha soo mets). teised huviväärsed paigad, mis käesolevat rännakut ilmestasid olid Soige laugas, Soeginina pankrannik, Mardisoo põld, Maaru niit, ja Emanda maa mets. teistele nimevormidele tuginedes võib arvata, et siin Püha metsa juures olev Aljakuma võis ennemuiste olla olnud seotud haldajatega (selle üks vanemaid nimevorme ka Haljaku maa). lisaks võib ka alga-nimetuses olla olemas viide haldjatele (vrd haldjate vanem nimetus algjas, halgjas).
rännaku algushetked: metsmaasika (fragaria vesca) õis. Austla küla loodeservas asuv Paju talukoha äärne
vana aiahamba poolt puretud ja paksu samblakorraga kaetud kiviaed. Austla küla loodeserva veeres olev mets
vana tõrupuu. Austla küla loodeserva tagune mets
üksik ilmapuu ilmeline tõrupuu Käigupäe välja ida-kirdeservas
aas-karukellad (pulsatilla pratensis). neid oli siin rohkem kui mitu. Käigupäe maa
tundmatu valgeõieline taimeke. Käigupäe maa
tammik. Käigupäe maa
pikkade lainetavate okstega tõrupuu. Käigupäe maa
tamme-kase segamets. vahva on neid siin üheskoos, külg-külje kõrval, kasvamas näha. Käigupäe maa
vana kiviaed. Pirtsu paju äärne
Mörrumaa (Mörumaa) otsa kaasikus. siin oli ühel kasele ümber kasvanud suur kaseluudik (taphrina betulina)
Soige lauka nimelisest järvekesest veidi kirde poole jääv salumets
Soige laugas vaadatuna kirde poolt
kaasik Soige lauka põhjakalda juures
puud on minemas punga. taamal Soige lauka nimeline soojärv
ülaste poolt ümbritsetud taevavõtmed (primula veris). Soige lauka põhjakalda äärne
peatselt õide minev karulauk (allium ursinum). Soige lauka põhjakalda äärne salumetsas
sammaltaime eoslehekesed. Soige lauka põhjakalda mets
pikkade väänlevate oksaharudega kõveriktamm. Soige lauka loodekalda äärne
paljuharuline vana kask. Soige lauka loodekalda äärne
eelmise kuva jätk. sama kask ja selle rohesamblased tüveharud vaadatuna teise nurga alt
imetlemiserohi (lathyrus vernus). Soige lauka loodekalda pealne
vanad ajahambast puretud kiviaed. viiskand-kujuline kiviaiaga ümbritsetud kõrgendik Soige laukast edelas. kiviaed moodustaski siin sellise viiskand-kujulise sulendiku
eelmise kuva jätk. siinsel Soige lauka edelaserva juures oleval kõrgendikul kasvas samuti suurel hulgal imetlemisrohtu (lathyrus vernus)
eelmise kuva jätk. iidsed sammaldunud kõrged kiviaiad piiramas seda viiskand-kujulist kõrgendikku igast servast
kuskil selle viiskand-kõrgendiku kesk-edelaosas asub selline huviväärne kivi. selle kivi juures sai oldud siis ka pikemalt
eelmise kuva jätk. silm kivi juures kasvaval puul. puu oksakohast ja sellele peale kasvanud sammaltaimest joonistus välja selline müütiline silm
selle Soige lauka äärse viiskand-kujulise kõrgendiku keskkohta ilmestas valdavalt selline sarapik
kuskil selle viiskand-kujulise kõrgendiku servaaladel võis näha kasvamas ka põlispuid, peamiselt lehtpuid
eelmise kuva jätk. kooreseppade tahutud iidsed mustrid vanal kuivanud puul
eelmise kuva jätk. müütilised tegelaskujud kooreseppade poolt nikerdatud puul. kuvale on müütilise tausta esiletoomiseks lisatud meelevaldselt veidi ebamaiset sinisust
salumets viiskand-kujulise kõrgendiku ida-kirdeosas
vaade viiskand-kujuliselt kõrgendiku kirdeosast Soige lauka edelaosale
kõrge põõsastaimestik Soige lauka keskkohas
kobaras tõrupuud Soige lauka edelakalda juures
haraklilled (anemone nemorosa) kobaras. Soigerannaniidu äärne mets
haruldus. salukõdrik (alliaria petiolata) Soigerannaniidu ääres
"tuulest viidud" väljanägemisega puud Soigeniidi (Soeginiidi) metsas
huviväärsed kooreseppade uuristused puul. Soigeniidi mets
peamiselt kõveriktammedest koosnev "nõiamets" Soigeniidi metsa edelaosas
eelmise kuva jätk. mõned pilkupüüdvamad tammepuud selles metsas
vaade Soeginina juurest avamerele. taamal Innarahu saar
auguga kivi. Soeginina rand
vaade Soeginina juurest edela suunas. esiplaanil Soeginina pank ehk Soegipank
kujutised paekivil. Soeginina
vaade Soeginina juurest loode suunas
seitsetäpp-lepatriinu (coccinella septempunctata) kaldakivil päevailu püüdmas. Soeginina
veel joonistusi siinsetelt kaldakividelt. Soeginina
meri oli uhanud kaldale sellised jalanõud. keegi oli need siia viisakalt lähestikku asetanud. tegemist oli siiski erinevate jalatsitega. kellele need kuulusid? kes on olnud nende omanikud ja kuidas kulges nende tee siia Saaremaa edelaranda? Soeginina põhjaserv
vaade Soeginina pangale Mardisoo põllu juures. kauguses paistmas Pätsuma säär ja Kööbe lõugas
x
Aljakumakünka rännak:
Osalejad: Leili, Tulepiiga, Errol, Soolemb
Distantsi pikkus: 7 km
Asukoht: Aljakuma küngas, Soeginina pank, Vilsandi rahvuspark, Austla küla, Saaremaa vald, Saaremaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar