lamava puu pealt välja joonistuv kooreseppade tippteos - Ringapealse allikametsa hiie noorem poeg. kuva pealt joonistus niisiis välja kellegi noormehe nägu otsevaates. näo peal on hoomatavad pikad õlgadeni ulatuvad juuksed, habe, suu, nina ja silmad. Ringapealse allikamets, Hiieringapealsest lääne pool olev allikamets.
see oli rännak müütilise Mareta radadel kunagisel Läänemaal, praegusel Pärnumaal, asuva Poanse küla juurde ja selle lähiümbrusesse. Poanse küla on rikas noorema pronksiaja ja varase rauaaja muististest. olulistest vaatamisväärsustest võiks siinkohal esile tõsta "Hiieringapealse" nimelist hiiepaika ja selles asuvat Pühakivi nimelist ohvrikivi. samavõrd tähtis roll paistab olevat ka Poanse lohukivi (väileselohuline kultusekivi) nimelisel kivil, millel on peal 42 korrapärast kunstlikku lohku. Poanse on kuulus oma muinasaja kalmete poolest. siin asuvad Poanse tarandkalmed, mis arvatakse olevat pärit I aastatuhande 2. poolest enne Kristust. lisaks mainitud kohtadele asub Poanse külast kagu pool ka saladuslik ringvall, mis kannab nimetust Kuradi ringaed. kõikjal või pea kõikjal ilustavad maastikku kiviaedade võrgustikud.
teised siinses piirkonnas olevad ja seda piirkonda ümbritsevad huvitavamad kohanimed on Pühamäe (Pihama), Hiielageda, Ihala, Torupilli aed, Piismägi ja Hüüne.
imetlusväärse punasemustakarva soomuskilbiga Kuradi ringaia vardija. ühtlasi oli ta ka mitteametlik kevadekuulutaja. soomuskilbilt joonistumas välja ümarkirve laadne kujutis. ringaia lõuna-kagupoolne serv
Ihala niinepuu
sinimustvalgetes värvides Ihala maastik
puude varjudega kaunistatud tee. meenutab nagu miskit kaasaegset triipkoodi. Kaevu talukohast kagu pool olev metsatee
vana põlispuu Kuradi ringaia juures. sellise ringikujulise konstruktsioonina võib see olla tõenäoline viljakusmaagiaga, päikesekummardamisega seotud koht. selle kohta selline pärimus: "ümber kivid ja sarapuupõõsad, keskel tühi koht. sellega hirmutati väikesi lapsi. asub Tuudi-Meelva teest u 50 m Järise pool. vanasti läks ringaiast mööda hobusevankritee Järisele välja (Arnold Einsalu, sündinud 1924; Petaaluse küla Antsi talu).
allikas: register.muinas.ee ja laanemaa.arheoloogia.info/muistised
müütilise udu sisse kastetud kooreseppade kunstitöö. Ringapealse allikamets, Hiieringapealsest lääne pool olev allikamets
allika veealune rohelus. Ringapealse allikamets, allikakoht Hiieringepealsest lääne pool olevas allikametsas. kuna asub Hiieringapealsest mitte just kaugel, siis võis kunagi olla hiieala osa
seeneke puu peal. kalmeväli Väike-Sepa juures
eelmise aasta taime (kas käpaline või soomukas) varrelt joonistus välja hobuse kujutis. kas eelteave hiljem selle rännaku keskpaigas nähtud hobustest? kalmeväli Väike-Sepa juures
eelmise kuva jätk. ja needsamad vahvad hobused, kellest oli eelmise pildi juures juba juttu. rõhutan eelmise pildi juurde tagasi tulles, et see oli plaaniväline kohtumine. kui sai nähtud hobuse kujundit taime varre peal oli alles hommik, kui aga sai kohatud neidsamu pärishobuseid, oli juba umbes lõunaaeg. nii et piltlikult öeldes andis päeva esimese pooles nähtud hobuse kujuline taime leheke (või õieke) mõista, et rännulisi ootab ees päeva teises pooles kohtumine pärishobustega. kadaka-pihlaka mets Seljamaa juures
müütilised kujundid - linnukujuline olend ja hobune või hobusepeaga olend - kooreseppade poolt uuristatud lamaval puul. Ringapealse allikamets, Hiieringepealsest lääne pool olev allikamets
Hiieringapealse lõuna-kaguservas olev kivi. kivi kui suur kunstiteos. selle pealt joonistusid välja kümnete müütiliste olendite reljeefsed kujundid. võimalik, et see kivi siin püha hiieala servas oli samasuguse pühaliku staatusega nagu iga muu kivi või koht Hiieringapealse nimelises hiiepaigas
rännuline Päevapaiste omas elemendis - võtmas mitmeharulise niinepuu vahel päevapaistet. Ihala niinepuu
hiieaken lume sees. sõnajalad üksteisest kinni võetuna. Hiieringapealne
nõiamets Ringapealse allikametsa tagusel soosaarel
Ihala väli
hetked Hiieringapealsel. siit esile tulev ringi kujutis viitab kas mingile kalmekohale või päikesekummardamisega seotud kohale. on huvitav nentida, et siit mõni km kagu pool asuv Kuradi ringaed on oma suuruselt umbes sama suur.
muistis paikneb ümbritsevast maapinnast veidi kõrgemal, kagu-loodesuunalisel kivisel seljandikul: seda seljandikku mööda kulgeb ka külatänav. seljandik kujutab endast ilmselt kunagist rannavalli, mis on praeguseks kaetud lehtpuumetsaga.
„Ringapealne“ kujutab endast ümbritsevast maapinnast (seljandiku pinnast) ca 50 cm kõrgemale tõusvat, 15 m läbimõõduga ja ringikujulise põhiplaaniga kõrgendikku. kui ta ei oleks keskosas madalam, võiks teda pigem pidada tüüpiliseks kivikirstkalmeks. praegune kõrgendik sarnaneb aga pigem madala ringvalliga. selle valli laius on kõikjal 2 m. ringvalli sisse jääb madalam, 11 m läbimõõduga nõgu, mis asetseb umbes samal tasapinnal ümbritseva seljandiku pinnaga. ringvalli keskel võib näha kirstulaadset kividega piiratud süvendit. see on NS suunaline, 2 m pikk ja 50 cm lai. kirstu lõunaotsas ja sellest veidi idas on suurem paeplaat. muidu paistab muistise pinnast välja vaid mõni üksik kivinukk. muistis kaetud viletsa rohukamaraga.
Ilmselt on kirst kunagi lahti kaevatud, kuid see peab olema toimunud väga ammu. värskeid kaevamisjälgi kusagil näha ei ole (passi koostamise ajal).
muistisel kasvab hõre lehtpuumets.
allikad: register.muinas.ee ja laanemaa.arheoloogia.info/muistised
sinimustvalgesse rüütatud lumine kevadmaastik Pähkli talust u poolsada sammu lõuna-kagus
kooreseppade uuristus kuivanud saarepuul. Väike-Sepa kalmeväli
müütilise kuue sisse punutud kooreseppade poolt loodud üllitis. Ringapealse allikamets
müütiline valge hobune? oli see hetk nüüd unes või ilmsi? Seljamaa mets
müütilisse kuube punutud müütiliste olendite reljeefsete kujudega kaetud kivi Hiieringapealse lõuna-kaguservas
Poanse tarandkalme (ka Poanse kalmistu). Pähkli talust u veerand versta kirdes olev kahest tarandkalmest koosnev kalmeala.
tarandkalmed on pärit I aastatuhande II poolest eKr. kalmed asetsevad ida-läänesuunalise seljandiku Litoriinamere rannavalli lael. esimese kalme, risti üle seljandiku ehitatud kalme pikkus oli põhja-lõuna suunas 16 m, laius 10 m, kõrgus seljandiku pinnaga võrreldes umbes 0,3 m. teine, peamiselt kahest tarandist koosnev kalme asub esimesest 6 m ida pool. tema pikkus oli enne kaevamisi põhja-lõuna suunas 8 m ja laius ulatus 6 meetrini. Jonathan Kalmani luudeuuringute käigus tuvastati esimeses kalmes 44 surnu, teises aga 34 surnu luid.
mõlema kalme leiumaterjali põhiosa moodustas keraamika. enamasti paiknesid jämeda savikoostisega ilustamata nõude killud üle kalmete laiali. leidus aga ka peenemast savisegust ja ornamenteeritud nõude kilde. domineeris nöörornament. metallesemetest olid tähelepanuväärsemad kolm massiivset raudkäevõru. veel leiti spiraalse keskosaga ja kettakujuliste laienditega pronksist oimuehete katkendid, pronskspiraal, rauast karjasekeppnõelte katkendid ning ainsa relvana teisest kalmest rauast putkega odaots.
algselt dateeriti Poanse kalmed ajaarvamise vahetusse või 1. sajandisse. praeguste dateeringute järgi võiks I kalme I tarand olla ehitatud umbes I aastatuhande keskpaigas eKr. II kalmet hakati ehitama mõnevõrra hiljem. I kalme kasutusaeg oli umbes 250-300 aastat, teise kasutusaeg 150-200 aastat.
allikad: register.muinas.ee ja laanemaa.arheoloogia.info/muistised
lohukivi Poanse külas Jaagu talu lähedal. kivi on arvele võetud kultuurimälestisena. kivi ümbermõõt (maapinna lähedalt arvestades) on 9 m. kivil on peal 42 korrapärast kunstlikku lohukest.
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Poanse rännak:
Osalejad: Kivipiiga, Päevapaiste, Pruusipiiga, Tulepiiga, Purdelemb, Vahtralemb, Soolemb
Distants: 10 km
Asukoht: Poanse küla, Lääneranna vald, Pärnumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar