Humala rännak 15.11.2014

põõsasmaranatega (potentilla fruticosa) kaetud niiske kadakaterohke paemaastik. edaspidi mainitud kohapaigana kui Kotlepa Maranaväli. hallikarvane pilvetekk nende kohal on hoidmas seda kõike süngetes sügisraamides. siin-seal on maastikkku ilmestamas ka üksikud kivid. Kotlepa talukohast kagus olev maastik. teadaolevalt on Humala küla vanemad nimetused olnud Humebo (1319), Hummel (1472), Humala-kulla (1544), Humala (1561). veel olnud hilisemalt kasutusel ka sellised nimekujud nagu Hummala, Hommala, Humleküll ja Humlekyll By. tuntud harrastusajaloolase Edgar V. Saksi arvates on selle nime tüvi seotud vaieldamaltult humala nimelise taimega ja selle nimetus ise on läänemeresoome päritolu. hiljem olevat selle nime läänemeresoomlastelt I aastatuhande paiku laenanud keldid ja levitanud seda Kesk-Euroopas. mispeale olevatki siis see nimetus ühel hetkel ka ladina keelde jõudnud, sealne humulus lupulus tähendabki harilikku humalat. kuna muinasajal oli humalal otsekui mingi pühalik aupaiste peal, see oli ju teatavasti väärt joogipoolise odrajoogi ehk õlu üheks oluliseks koostisosaks, siis võib olla väga võimalik, et sellel paigal siin võis olla mingi hoopis erilisem tähendus muinasaja inimese jaoks. õlu oli ju tol ajastul eeskätt ikkagi peamiselt rituaalne jook, mida kasutati erinevate ohverdamisrituaalide juures, pühalike otsuste heakskiitmisel, erinevate pühade, pidupäevade ja mitmesuguste liikude juures ning muude ühiskondlikus plaanis oluliste toimingute kinnitamisel. tasuks tähele panna, et "humala" nimekuju on üsna lähedane nimekujule "jumala". Humala külast põhja suunas asub Uuga mägi (vanematel kaartidel ka Uga mäggi) - selle nimi on jälle üsna lähedases kontaktis läänemeresoome peajumala Ukuga. Uuga mäe suhtes leiab huviline lisainfot (juttu ja kuvasid) Uugamäe rännaku blogi sissekandest - http://soolemb.blogspot.com/2014/03/uugamae-ugamae-rannak-14032014.html . kas kõik on juhuslik?... või siiski, pole siin mingit juhulikkust ja kõik siinse paiga osas viitab selgelt millelegi suurele, olulisele ja pühalikule? muuseas, Humala kõrval kõlab ka seal lähedal asuv Adraküla kui Odraküla. kas ehk hoopis nime esmase sissekandja näpuvääratus? oder oli ju teatavasti peamine õlle valmistamise koostisosa

 

vaade Otsa talukohale Uuesauna poolt tulles. ümbruskond oli siin kõikjal üsna arhailise väljanägemisega. nii hooned, kiviaiad kui ka muud pärandkultuuri evivad detailid olid siinses paigas üsna mõnusa arhailise jumega

puidu-sametkõrgesed (flammulina velutipes) tervitamas möödaminejaid Sinika talukoha juures

Kotlepa Maranaväli - süngeid sügisvärve eviv põõsasmaranarohke maastik Kotlepa talukohast kagus

Rataskärsa kivi. vaade sellele põhjast. Pikaniidu talukohast loodes olev metsatukk. kivi oli rohesamblaga kaetud ja üsna omanäoline, oli sellise eriliselt veidra kujuga. sellelt oleks nagu keegi suure tüki selle kagunurgast ära hammustanud või küljest lahti murdnud. veider oli ka maastik kivi ümber. see oli vibuninade poolt täelikult üles küntud, kündmata kohta oli peaaegu et raske leida

üksik sügistuulte poolt lehetuks tehtud puu Hindreku talukohast põhjas

peamiselt saarepuude vahel looklev vana sammaldunud kiviaed Otsa talukohast loodes

vana paekivine kiviaed Pikaniidu endisest talukohast loodes olevas metsatukas

rännuline Eiki on korraks seisatanud Rataskärsa kivi juures

vana hoone varemed Uuesauna juures

kuvale jäi ka Katriini (tagaplaanil rohelises) kiiresammuline liikumine loode suunas. Pikaniidu talukohast loodes asuv metsatukk

hunnitu vaade Adraküla ja Humala küla vahelt Keila jõe sängi ja selle taga asuva Keelva küla suunas. siinne tasandik ja avarus tekitasid mingi omamoodi huvitava heaolutunde. siin oli põhjust natuke kauemaks kui korraks seisma jääda ja lubada endale kõiki neid vaateid mõne hea hetke vältel endasse ahmida

samblavaip kiviaial. Pikaniidu talust loodes olev metsatukk

vana paekividest kaev Sinika talukoha juures

Uuesauna juures oleva varemetes hoone läänekülg

Rataskärsa kivi vaadatuna teise nurga alt

vana rohurindesse varjunud kiviaed Rataskärsa kivist läänes

Uuesauna juures oleva poollagunenud hoone uksekoht ja selle kohal asuv paekividest võlvkaar

ebatavalisem kui lihtsalt ebatavaline ja haruldasem kui lihtsalt haruldane - männi peal kasvav männiluudik kogu oma hiilguses. olen küll näinud luudikuid nii kaskede ja ka kuuse peal (Sakussaare rännak), aga veel kordagi pole neid kohanud mändide peal. Sinika talukohast põhja suunas asuv mets

Kotlepa Maranaväli ehk poolsoisel paekiviväljal laiuv põõsasmaranate (potentilla fruticosa) väli

Kotlepa Maranavälja idaosa. siinpool andsid tooni varvekesed ja üksikult ka mõned väikesekasvulised hõngad. maastik oli enam kui huvitav ja seda veel ka seepärast, et sellist veidrat paekivide poolt kantud niisket põõsasjat imemaastikku palju Eestimaa pinnal just leida ei ole

veel üks pilguheit Rataskärsa kivile, sedakorda siis lääne poolt vaadatuna

x

x

varvekesterohke Kotlepa Maranavälja idanurk. juba ainuüksi see vaade on tervistav, kosutav ja puhastav, mis peaks ka ilma füüsilise liikumiseta selle vaatleja "rännakule" viima

põlispuud Uuesauna juures

Uuesauna varemete aknaosa vahele unistama jäänud Soolemb. siin võis tunnetada aja seiskumast Humala moodi

x

x

x

 x

humala (humulus lupulus) väädid Humala-Adraküa maadel asuva Sinika talukoha põlispuude varjus. igatahes oli väga originaalne kohata siinmail siiinsele kohapaigale nime andnud taime. see ju selle paiga au ja vägi 

x

 humalaväätidest kardinad Sinika talukoha põlispuude juures

x

x

x

x

 

x

 x

x

videvikuhaardes olev loopealne Pikaniidu juures

Humala rännak:
Osalejad: Rita, Eike, Raily, Katriin, Soolemb
Distantsi pikkus: 5,5 km
Asukoht: Humala küla, Adra küla, Vääna MKA, Harku vald, Harjumaa 

Sambu rännak 01.11.2014

 

vasakule poole vaatav kivist olend. ühe paekivist tükikese veider iseärasus. Seamunnimägi

 

 

kellegi suure linnu pesa Toomingaorust edelas olevas närestikurohkes metsas

 

muinasaegne kalmekoht Ülevainu mäe põhjaservas

 

arhailine kivimüür Seamunnimäe peal. hmm, mis küll võis siin kunagi olla? veskiase või piirdetara ennemuistsele Sambu sambale?

üsna omapärane samblik ja seda nii kuju kui ka värvi poolest. Seamunnimägi

äärmiselt veidra väljanägemisega kivi Ämmelgamäe idaserva külje all. kivil oli sadu volte ja mitmeid voltide alavolte, sinna sekka veel ka lohke ja vagusid ja muidu kõveraid vigurjooni... ka võib vaataja silm terasemal vaatamisel märgata kivi allosas justnagu mingit silma moodi süvendit

kivihunnikud keset nurme oleval väikesel metsatukaga (mis kaetud peamiselt pajudega) kaetud väiksemal künkal. Toomingaorust lõunas olev suur nurm

kurjanäoline samblik punasel kivil. Seamunnimägi

Ämmelgamäe keskkoht. siia oli saatuse tahtel natuke lagedust tekkinud (või siis koondunud või siis kunagisest ajast jäänud) ja selle lageduse sisse olid siis koondunud ka üksikud siina-seal vedelevad kivid. jäin mõttesse, võib olla olidki siis need kivid siia tekkinud (või jäänud) praeguse lagendiku põhjustajaks. väga võimalik, et metsaraiujad jätsid need paigad omal ajal teadlikult puutumata. pealegi, pole ka eriti mugav metsa sealt maha võtta, kus maastik kivine. võrdluseks, näiteks mujal oli suurem osa sellest soosarest üsna närestikuline, kaetud peamiselt suhteliselt läbimatu lepavõsaga. ka ei hakanud mujal Ämmelgamäel kive nii olulisel määral silma

salapärane ümarapealine raudkonks kivide vahelt välja turritamas. Seamunnimägi

x

veidraid kive Seamunnimäelt. kivil oli peal palju sooni ja vagusid

Ämmelgamäe ämblik. liikus teine seal märgade lepalehtede vahel, tigupannelid (panellus serotinus)kui suured lehvikvarjud tema pea kohal. soosaare keskkoht

x

x

x

x

Seamunnimäe kivimüür lähemalt vaadatuna. tehtud oli see peamiselt paeplaatidest, kuid jah, sinna sekka oli eksinud ka üksikuid maakive

Ämmelgamäe tigupannelid (panellus serotinus)

x

x

ainukesed seened, mis jäid Seamunnimäel silma. needki tunduvad olevat sellised natuke ebatavalised, olid teised n.ö. väheke õhulisema ülesehitusega ja ka mõneti veidrama väljanägemisega (kel näiteks kübarad mitte horisontaalselt peas, kus kübaratipp jääb taevapoole, vaid hoopis vertikaalselt, kus kübaratipp jääb kas paremale või vasakule poole... pealegi, kui aus olla, siis tal polegi õieti mingit kübaratippu, on selle asemel hoopis kübaralohk... st tipp ise on sissepoole suunatud, n.ö. seene enda sisse), kui enamus teisi sambla peal kasvavaid seeni

metsaalune Ämmelgamäe ida-kagunurgas

x

x

x

x

x

x

x

Sambu rännak:
Osalejad: Pihlapiiga, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,5 km
Asukoht: Sambu küla, Jõelähtme vald; Aavere küla, Anija vald, mõlemad Harjumaa