samuti üks tegelastest, kes suutis silma paista Venatsaare metsa veeres - kollane ängelhein
ürgne kännuseen Kongla linnamäel
ürgornamentikaga palistatud mets-nõianõges Kongla linnamäe lähistel
tundmatud seenehärrad Kongla orust
veel Kongla seeni...
Kongla tigu oma ebatavalise ürgmustriga teokarbil... ja lisaks temale võib terav rännusilm ta kõrval märgata ka piklik-koonusekujulise ilmega teokarpe
rõõmsates sini-kollastes värvides härgheinad. peaks ütlema, et üsnagi sarvilis-härglikud teised... aga tõsi on ka see - justkui pidulikult pidupäevariietes, armastusväärsed ja elegantsed.
angervaks - seda taime jätkus sel päeval pea kõikjale. antud ärtu härra on aga pärit Koila linnamäe lähistelt
õrn-lemmalts - üks nõtkemaid isendeid keda võis märgata tolle päeva Viru-Nigula rohurindes... antud neiu oli meil õitsemas Koila lähistel. ja pange tähele, tal suu on lahti justkui tahaks midagi isiklikku edasi öelda või vaikselt sosistada: "...kallis ärtu rännumees, peatu hetkeks ja vaata mind"
Lähteoru karusmarjad... kuna kasvavad muindase kultuskivi läheduses siis sestap evivad kindlasti ka maagilisust
muindase Lähteoru kultuskivi läheduses võis õitsemas näha just sellist lillekest, küllap kultuskivi enda vardijat, Lähteoru salapärast taime, mida hetkeks tuvastada ei õnnestunudki
Viru-Nigula ohvrikivi... all-vasakpoolses nurgakeses on näiteks ka üks väike kärbes ennast ohviks pakkumas...
tundmatu Lähteoru lilleke teise nurga alt vaadatuna
Kongla ohvripärnik... need puud kannavad endas muinasaegade teadmisi ja esivanemate hingust
väga raskestileitav Lähteoru allikas... üsna pisike teine, peitupugenud roheliste sammalkivide alla... sinna jahedusse varju, aga asjalik siiski ;o)
pilkupüüdev ja kosutav vaatepilt - odrapõld Lähteoru lähistel
Viru-Nigula Maarja kabel altpoolt ülesse vaadatuna...milles sini-valged taevavärvid on justkui sellele müstilist ja salapärast joont juurde andmas
Lähteoru odralised
Silmaallikas Koila linnamäe all
Lähteoru odrapõld
veelkord otra ja veelkord odrapõldu... need simajad vaated ei unune vist iialgi... ja see mõjus kui palsam mu hingele... tõepoolest vahest on nii vähe vaja, et kõik oleks suurepärane ja elu oleks elamist väärt ;o)
Taaratammik oma muindaste tammedega
metspipra hõimkond Konglas, vahest üks väheseid, kellele oli võimalus antud nautida puude varjus palava ilma ajal ehedat Kongla jahedust
legendaarne Ellukivi ohvrikivi - niisama palju müstiline, kui ka muindane, niisama palju ürgne kui ka arhailine... kõiki omadusi võrdselt ja ühepalju... aga ilmselt ikkagi natuke rohkem kui meie keskmistel kividel ja kivikestel... kujutan ette neid ammuseid aegu, kui meie esivanemad käisid siia ohverdamas... võib olla ehk ka tantsiti viljakus- ja rituaaltantse ümber selle kivi... kes teab!?igal juhul on ta kindlasti üks pühadest ja austustäratavatest ohvrikividest Viru-Nigula mail.
muindane tamm Taaratammikus rääkimas möödunud aegadest
rändaja on jõudnud omadega Kongla linnamäele - just sellised puutumatud vaated avanesid siin teadmistejanulistele ränduritele
Ulgusaar oma videvikulises ilus
Ellukivi teiselt poolt vaadatuna
ka Härks ei väsi imetlemast iidset kivi... ikka veelkord ja veelkord on ta austav pilk suundumas kivile
roostiku tagant ongi paistmas Ulgusaar koos oma ulgupuudega
videvikuline Ulgusaar ulgumere külje all
iidsed Maarja kabeli varemed, kus parajasti kolm Maarjaneitsikut mängisid oma Maarjamänge
Päikeseloojang Mahu moodi
ja veelkord ürgsest Ellukivist... jäin siinkohal lihtsalt mõttesse... miks selline nimetus nagu Ellukivi? vahest ehk Elukivi... või oli hoopis kohalikel virumaalastel keegi Ellu nimeline haldjas või jumalus, kellele siin ohverdati... kes teab?!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar