neljapäev, 8. juuli 2010

Viru-Nigula rännak 07.07.2010

Venatsaare metsa külje all võis säramas näha suurt robirohtu

samuti üks tegelastest, kes suutis silma paista Venatsaare metsa veeres - kollane ängelhein

ürgne kännuseen Kongla linnamäel

ürgornamentikaga palistatud mets-nõianõges Kongla linnamäe lähistel

tundmatud seenehärrad Kongla orust

veel Kongla seeni...

Kongla tigu oma ebatavalise ürgmustriga teokarbil... ja lisaks temale võib terav rännusilm ta kõrval märgata ka piklik-koonusekujulise ilmega teokarpe

rõõmsates sini-kollastes värvides härgheinad. peaks ütlema, et üsnagi sarvilis-härglikud teised... aga tõsi on ka see - justkui pidulikult pidupäevariietes, armastusväärsed ja elegantsed.

angervaks - seda taime jätkus sel päeval pea kõikjale. antud ärtu härra on aga pärit Koila linnamäe lähistelt

silmipimestavalt sinisinised simajad imikad

õrn-lemmalts - üks nõtkemaid isendeid keda võis märgata tolle päeva Viru-Nigula rohurindes... antud neiu oli meil õitsemas Koila lähistel. ja pange tähele, tal suu on lahti justkui tahaks midagi isiklikku edasi öelda või vaikselt sosistada: "...kallis ärtu rännumees, peatu hetkeks ja vaata mind"

rammusad odrapoisid Lähteoru lähedalt

Lähteoru karusmarjad... kuna kasvavad muindase kultuskivi läheduses siis sestap evivad kindlasti ka maagilisust

muindase Lähteoru kultuskivi läheduses võis õitsemas näha just sellist lillekest, küllap kultuskivi enda vardijat, Lähteoru salapärast taime, mida hetkeks tuvastada ei õnnestunudki

Viru-Nigula ohvrikivi... all-vasakpoolses nurgakeses on näiteks ka üks väike kärbes ennast ohviks pakkumas...

tundmatu Lähteoru lilleke teise nurga alt vaadatuna

Kongla ohvripärnik... need puud kannavad endas muinasaegade teadmisi ja esivanemate hingust

väga raskestileitav Lähteoru allikas... üsna pisike teine, peitupugenud roheliste sammalkivide alla... sinna jahedusse varju, aga asjalik siiski ;o)

pilkupüüdev ja kosutav vaatepilt - odrapõld Lähteoru lähistel

Viru-Nigula Maarja kabel altpoolt ülesse vaadatuna...milles sini-valged taevavärvid on justkui sellele müstilist ja salapärast joont juurde andmas

Lähteoru odralised

Silmaallikas Koila linnamäe all

Lähteoru odrapõld

veelkord otra ja veelkord odrapõldu... need simajad vaated ei unune vist iialgi... ja see mõjus kui palsam mu hingele... tõepoolest vahest on nii vähe vaja, et kõik oleks suurepärane ja elu oleks elamist väärt ;o)

videvikuline Ulgusaar oma kollakas-oranzhide kivide-ja kivikestega ulgumere poolt vaadatuna

Taaratammik oma muindaste tammedega

metspipra hõimkond Konglas, vahest üks väheseid, kellele oli võimalus antud nautida puude varjus palava ilma ajal ehedat Kongla jahedust

legendaarne Ellukivi ohvrikivi - niisama palju müstiline, kui ka muindane, niisama palju ürgne kui ka arhailine... kõiki omadusi võrdselt ja ühepalju... aga ilmselt ikkagi natuke rohkem kui meie keskmistel kividel ja kivikestel... kujutan ette neid ammuseid aegu, kui meie esivanemad käisid siia ohverdamas... võib olla ehk ka tantsiti viljakus- ja rituaaltantse ümber selle kivi... kes teab!?igal juhul on ta kindlasti üks pühadest ja austustäratavatest ohvrikividest Viru-Nigula mail.

muindane tamm Taaratammikus rääkimas möödunud aegadest

rändaja on jõudnud omadega Kongla linnamäele - just sellised puutumatud vaated avanesid siin teadmistejanulistele ränduritele

Ulgusaar oma videvikulises ilus

Ellukivi teiselt poolt vaadatuna

ka Härks ei väsi imetlemast iidset kivi... ikka veelkord ja veelkord on ta austav pilk suundumas kivile

roostiku tagant ongi paistmas Ulgusaar koos oma ulgupuudega

videvikuline Ulgusaar ulgumere külje all

iidsed Maarja kabeli varemed, kus parajasti kolm Maarjaneitsikut mängisid oma Maarjamänge

tee viib Kongla linnamäele

Päikeseloojang Mahu moodi

ja veelkord ürgsest Ellukivist... jäin siinkohal lihtsalt mõttesse... miks selline nimetus nagu Ellukivi? vahest ehk Elukivi... või oli hoopis kohalikel virumaalastel keegi Ellu nimeline haldjas või jumalus, kellele siin ohverdati... kes teab?!

simajas vaade Maarja kabeli varele

müstiline Päikeseloojang Mahu kohal... taevalik ja ebamaine vaatepilt... justkui midagi muinasjutulist

ja veelkord Mahu Päikeseloojang oma ebamaise iluga

simajas vaade videvikulise Mahu poole, taevas on kirgastunud müstilisusest... kõlasid hüüded: "Tasus tulla!!!"

ürgne kivi Ulguneeme külje all

Viru-Nigula rännak:
Osalejad: Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 4,7 km
Asukoht: Viru-Nigula alevik, lisaks Koila, Kongla, Iila, Pärna ja Mahu külad, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar