kolm kuuske ilmestamas taevalaotust Veskimetsa rahandikul
Veskimetsa soosaar - meenutades eemalt vaadates oma kõrgete (põhiliselt haavapuudega) metsamassiviidega justkui magavat põhjakonna. vasakul keskel väikse täpina selle kõrval Härghein. see navitrollalik vaatepilt "küürus konnast" sinitaevaga ja õhuliste valgepilvedega selle kohal mõjus tol hetkel vägagi kosutavalt ja edasiminekuks jõuduandvalt
kõrvalusikas ehk ümaralehine huulhein (drosera rotundifolia) Iiripillisaare loodekülje all
imeline Jägala jõgi... vaade lõunast põhja suunas
veel simajaid vaateid ürgsele Jägala jõele
metsavahi (fringilla coelebs) unustamatu meeleolukas laul Iiripillisaare väiksel Valge Kurereha metsalagendikul
vastõidepuhkenud sookail (ledum palustre) Käoaugusaare ja Iiripillisaare vahelises rabametsas
suveidüllist kantud vaade Käoaugusaare lähistelt Veskimetsa poole... esiplaanil rohelise vaibaga kaetud õõtsiksoo
saareke Jägala jões Veskipere sillast mõnisada meetrit lõunas
süütult imekaunid kuldkingad (cypripedium calceolus) justkui haldjate tuhvlikesed Iiripillisaarelt
jooksvarohupoisid (andromeda polifolia) tõstavad ka pead Iiripillisaare läänepoolse külje all
veel kuldkingadest ja eriti nende kaunitest esindajatest... nad lihtsalt on meie maastikul väga erilised oma aristokraatliku hoiakuga ja sestap vajavad ka natuke keskmisest rohkem tähelepanu. antud neitsiking on omale sobiva kasvukoha leidnud Iiripillisaare põhjaosas
Vanajumal on taeva kiirete pintslitõmmetega kohati üsna abstraktseks teinud. ülesvõte Käoaugusaare ja Veskimetsa vaheliselt soolõigult
maalilistest vatipilvedest, sinitaevast ja rohelusest koosnev maastik Veskipere metsa külje all vahetult enne Jägala jõge
vaade Iiripilli raba Jägala poolsele osale Veskimetsa lähistelt
harilik võipätakas (pinguicula vulgaris) uudistamas möödujaid Veskipere-Veskimetsa metsateel
väike vesiroosijärv Veskipere ja Jägala jõe vahel. siia sattumine oli plaaniväline... uljad rändurid lihtsalt eksisid suurest entusiasmist teelt ja tulemuseks oligi sellise maalilis-idüllilise koha juurde jõudmine. igatahes see väike kõrvalepõige tasus ennast sajakordselt ära
perekond kauneid kuldkingasid tervitamas väsinud rändureid Iiripillisaare põhjaväravate juures
Veskimetsa rahandiku ürgmetsaline idapoolne osa
õhtused vaated Iiripilli rabale
männivõrsed julgelt esile kerkimas... mõni isend oli ikka väga rammusa näoga
kuldane käoking Iiripillisaare põhjapoolsete väravate juurest
ma teeksin vist tugevalt ülekohut nendele ülivõrdes kaunitele kuldkingadele, kui ma oleksin mõne nende piltidest panemata jätnud (näiteks selle)... nad lihtsalt on nii lugupeetud ja austusväärsed, et väärivad korduvat tähelepanu. sel hetkel tabad ennast tahtmatult süütu mõtte pealt, et elu on lill, et elu on elamist väärt... nii vähe on vahest tegelikult vaja, et tunda ennast õnnelikuna. kuldsete kingade rõõmus meel ja heaolu kandub tahtmatult ka teistele üle, selles pole kahtlustki. hea on nentida, kui palju väikesel Maarjamaa ürgloodusel ikka tegelikult anda on.
õitsele puhkenud äkitse haiguse rohi ehk salu-siumari (actaea spicata) Iiripillisaare keskkohas. õied on huvitavad, kui niitidest moodustatud huvitavad sasipuntrad
tagasivaade Iiripillisaarele loodest. esiplaanil rabamets, tagaplaanil aga saar ise
jõhvikaõied Iiripillisaare külje all
legendaarne Veskipere pärn, vaade sellele lõunast-kagust... see oligi esimeseks peatuskohaks rännakul, kus ja kust rändurid ammutuasid ürgset jõudu eelolevaks rännakuks
kuldsed hetked vesiroosijärve ääres
vaade Jägala jõele läänekaldalt, Veskipere metsa äärest
simajad vaated Iiripilli raba lääneosale Veskimetsa äärsest õõtsiksoost
põldosja peanupp lähivaates
kaugusest paistev Käoaugusaar koos oma kõrgete kõredega. saar oli ise äärmiselt künklik ja okaspuuline (valdavalt kuused). vasakul väikse täpina Hiiulemb murdmas edasi oma "okkalisel" teel Iiripillisaare juurde
maitsev ja kosutav Iiripilli müstiline leemepada. siia oli juurde lisatud täisväärtuslike lisanditena ka noori vahtralehti ja kuusevõrseid ning maitsetaimena ka aas-jürilille
Jägala jõe vihased pursked Veskipere-Veskimetsa purde juures
Iiripillisaar, vaade loodest. matkajad on just-just saarelt välja astunud
müstiline kooslus Iiripillisaare moodi. see oli omamoodi huvitav, müstiline ja tähelepanuväärne koht saarel. väikese maatüki peal oli üksteisest läbipõimunud kuuskedest-tammedest (mõlemaid oli umbes 3 puud)moodustunud selline omapärane "hiiealune", justkui mingi pühaduse oreooliga koht Iiripillisaarel
mitmeõielise kuutõverohu (polygonatum multiflorum) kellukesed Iiripillisaarel
ürgsed mustrid mahakukkunud puul Iiripillisaare keskosas
valged (NB!!!) mets-kurerehad (geranium sylvaticum) või hoopiski on need uue alaliigi esindajad - Iiripilli kurerehad (geranium iiripillicus) või Iiripilli mets-kurerehad (geranium sylvaticum iiripillicum) Valge Kurereha lagendikul Iiripillisaare keskosas. kuna erinevad entsüklopediad annavad värvuseks vaid erinevaid toone punasest roosani... valget tooni pole aga üldse märgitud, siis ongi siinkohal natuke alust arvata, et selle taimega võib midagi natuke teistmoodi olla... ehk on see hea uurimisobjekt ülikoolide botaanikutele?!?
aas-jürilill (cardamine pratensis) Iiripilli raba serva peal. üks oluline leemelisand Iiripilli müstilisele leemepajale
kahkjaspunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata) Veskipere vesiroosijärve kaldaäärt kaunistamas ja matkaliste tähelepanu noolimas
ka rabamurakas (rubus chamaemorus) on juba Iiripillis õide puhkenud
veel üks simajas kuva kaunis kuldkingast Iiripillisaare lääneküljelt
ürgne metsaalune Iiripillisaarel
neljateistkümne kellukestekogumiga mitmeõieline kuutõverohi (polygonatum multiflorum) Iiripillisaare põhja-keskosas
üks iseäralikest kividest Iiripillisaare keskosas
peamiselt ubalehtedest, soo-kuuskjalgadest ja tundmatust tutt-villpea alaliigist (see mis valgendab seal) rikas rohevaip Veskimetsa lõunakülje all oleval õõtsiksool
tagasivaade Kiigumõisa nurmedest kantud roheluse, sinitaevast kantud sinisuse ja pilvedest kantud valguse või valgesuse poole... esiplaanil rohtukasvanud teerada, paremal ja vasakul aga Kiigumõisa nurmemassiivid
taamal kaugustes Plaamandisaar, paremat kätt asuvad aga Iiripillisaare põhjaväravad. hetk enne sisenemist Iiripillisaarele
kahkjaspunane sõrmkäpp (dactylorhiza incarnata) koos oma üsnagi omanäolise ornamentilise mustriga õie huule peal
soo-kuuskjalg (pedicularis palustris) Veskipere vesiroosijärve kalda lähistel
Iiripillisaare oletatav ohvrikivi, või vähemalt just selline kivi, mis kõige enam oleks selleks sobinud... pealegi asus see ka saare keskkohas. kes teab mis otstarve sel tegelikult oli ja kas üldse oligi... samas, teades, et muinaseestlased otsisid vaenlaste eest tihti varju just soosaarte pealt... neid näiteid on igatahes meie folklooris ja ajaloost vägagi palju, kus maarahvas läks soosaarele pakku... teisalt, soosaared võisid olla ka midagi enamat kui lihtsalt pelgupaik, nagu seda olid Soontagana ja Virussaare. oletada ju võib kõike, aga veelkord ülaltoodule tuginedes on küll üsnagi suur tõenäosus, et ka Iiripillisaar, kui muust maailmast ära lõigatud suhteliselt turvaline mineraalmaa lapike võis muinasajal just sellist rolli täita. ja noh, kui kui inimesed olid (loe: elasid) saarel... järelikult siis ka ohverdati kuskile... ja üks tõenäolisem koht, kus seda teha, ongi mingi suuremat sorti kivi nagu seesamune antud kuval
tundmatu taim Jägala ääres. tähelepanuvärne on see, et taime ülemised lehed on kõik osavasti ning kunstipäraselt ühte kleepunud
harilik võipätakas (pinguicula vulgaris) oma putukohvritega
ebatavaliselt valgete õitega soo-kuuskjalg (pedicularis palustris)
Veskipere pärn lähivaates... andis matkalistele kaasa kuhjaga usku, lootust ja rõõmsat meelt
Käoaugusaare mägralinnaku üks elamutest
ebaharilik pajuline Iiripillisaare põhjakülje all
päikesekollasest kuldane rabamets Jägala jõe idakaldal
vaade Iiripilli rabast Iiripillisaare loodenurgale
pruunikas pesajuur (neottia nidus-avis) Kiigumõisa allikate ja Jägala jõe vahelisel metsalõigul
Iiripilli raba oma arhailise ürgsusega
tutt-villpeade sugulastaimed Veskimetsa lõunakülje all asuvas õõtsiksoos
... ja needsamad taimed lähivaates, nagu tõelised villaga kokkumätsitud karvatutid
sinitaeva aken Iiripillisaare metsa kohal... sealt laskuvadki päikesekiired tasa ja vagusi Iiripillisaarele
Iiripilli rännak:
Osalejad: Hiiulemb, Härjapoeg (Härghein), Leemelemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 7,2 km
Asukoht: Veskipere talukoht, Kiigumõisa MKA, Kõrvemaa MKA, Roosna-Alliku vald, Paide vald, Järvamaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar