maaliline vaade Lehtsilla nurmele. taamal kaugustes hõljuvate pilvede all peaks voolama Jõelähtme jõgi
Einasaare kuuserohke loodenurk
tundmatu seenepere Einasaare edelaosas
Kütkesaare iidse kõivu krobeline koorejooks
Kütkesaare kivirohke metsaalune, taamal vasakul pool krobelise koorejooksuga hiidkask
ilmselt mingi vanakooli piimapüti sang, mis aja möödudes üsna roostekarvaseks tõmbunud. Põldsaare keskosa
üks Einasaare iidsematest tõrupuudest videvikuvalguses. soosaare kirdeosa
Aruküla peakraav. oma voolusängi ja imelise veejooksu poolest võiks see sama hästi olla ka Aruküla jõgi. kuskilt siitkohast sai kivilt kivile astudes see kraav madalama kärestikulisema koha pealt ka ületatud, st. vasakult (Lehtsilla nurmelt) tulles paremale (Põldsaarele) minnes rännaku alguses ja vastupidi rännaku lõpus
jääkirmest tekkinud linnusulestiku sarnane moodustis
Einasaare Käbikivi (laius -1,1 kp (kadikupikkust) ja pikkus 0,75 kp) koos kivile nime andnud käbiga. oma ühtlase tasapinnaga ja keskmisest natuke suurema suurusega püüdis see kivi igatahes pilku. Einasaare keskosa. võrdluseks: 1 kp = 1,75 m
üksik okkaline hiidkõre lehetute lehtpuude seas Põldsaare lääneosas
Einasaare kõige suurem kivi, Videvikukivi, asukohaga selle idaosas. kivi mõõtmed olid järgmised: pikkus: 1,75 kp, laius: 1,66 kp ja kõrgus 0,33 kp (võrdluses 1 kp (kadikupikkus) = 1,75 m). kivi oli pealt tasane ja pealtvaadates enam vähem ringikujuline. mõjus videvikuvalguses üsnagi müstiliselt. üleüldse peab tõdema, et Einasaar oli üsna rikas selliste põrandakivide (n.ö. väikest põrandaplatsi meenutavate kivide) poolest, kokku paistis neid seal tol hetkel kolm tükki. kas ehk tähendasid sellist tüüpi kivid ennemuistsele või endisaegsele inimesele midagi rohkemat kui lihtsalt kivid?... erinevalt tavalistest kividest oli neil ikkagi juba oma nägu ja oma kuju... ka nende täiesti tasane pealispind tahaks nagu vihjata selle kivi erilisusele ja sellest lähtuvalt ilmselt ka siis selle erilisemale kohtlemisele
Einasaare keskkoht. siin oli väike lagendik ja selle keskel mitmete-setmete suurte harudega aastaid näinud tammepuu. ta sobis sinna nii hästi, et raske oleks seda keskkohta ilma temata ette kujutada
ämbliku koibasid meenutav Kammitsasaare iidse lehtpuu sammaldunud juurestik. jõuliste kammitsate vahelt paistab ka sinna vangi jäänud kivi - Kammitsakivi
rohesamblasse uppunud auguga kivikänd Põldsaare põhjaosas
üksik loomakont Einasaare lääneosas
üks eriilmeline suure lohuga kivi Einasaare kirdeservas. kivil oli selline omapärane vihmapiisa kujuline lohk, läänepoolsem, s.o. ümaram osa (ehk piisa alumine osa) oli sügavam, mis oma sügavuselt meenutas nagu mingit kaussi, anumat. seevastu selle idapoolne osa, mis oli ahtake ja teravanurgaline (ehk piisa ülemine osa), meenutas nagu mingit väljavoolurenni. jäi siiski arusaamatuks augu tekitaja... oli see nüüd loodus või inimene... aga kui oli loodus, siis on igatahes auk looduse koha pealt väga õnnestunud... ja vajab vaatamist. kui aga oli augu tekitajaks inimene, siis on see oluline näitaja siinse inimese igapäeva elu tavade ja kommete lahti mõtestamisel. võib ka muidugi seda olla, et osa tööd tegi siin loodus ära ja osa inimene, kes n.ö. siis täiendas looduse poolt tehtut. ja vahest olekski see seletus isegi loogilisem seletamaks siinsel kivil oleva lohu nii eriskummalist kuju.
üksik kivi nagu vardjas Einasaare Põhjanurgas, pidamas justkui valvet tundmatute ja kutsumata sisserändajate üle
puu sammaldunud juured, kui elavad kammitsad. Kammitsasaar
tundmatu pähklikarva seeneised Einasaare edelaosas, kasvamas ühel sealsel puukännul
tundmatu lehvikmütsiga-seen murdunud lepapraost välja tulemas. Põldsaare põhjaosa
iidne kõverikokstega tamm Einasaare kirdeosas. selliseid tammesid oli soosaare peale umbes kümmekond ja kõik nad olid saare igasse osasse ära jaotatud ja asusid üksteisest enam-vähem võrdses kauguses. ilmselt oli siin kunagi tammepuistu või tammepuistuline puisniit. pigem isegi viimane on loogilisem, eriti veel kui mõelda soosaare nimele - Einasaarele. nimi ju lausa kutsub siia heina tegema. ilmselt millalgi nõuka aja alguses puistati siia sekka lisaks tammedele ja mõnele üksikule kõivule ka teist metsa (põhil. kuuske). pime kuusenoorendik eriti just millegagi hetkel ei hiilga, seevastu üksikud tammed siin-seal annavad siinsele metsapuistule ikka väga palju juurde. piisab vaid ühest iidsest tammest paarikümne väikse-keskpärase kuuse kohta, kui metsal ja metsaalusel on juba teine hingamine ja teine jume... ja teised värvidki. au Einasaare tammedele ja pikka iga neile!
metsaalune Põldsaare põhja-loodeosas. valdavat tooni annab siin just salumets
Jõelähtme jõe äärde ja Sepavõhmasse viiv metsatee
Valgetriip-Kuusekivi lebamas Põldsaare okkalise hiidkõre all
vaade Einasaare põhjaservale. videvik on tasapisi maad võtmas ja päevavalgust lõplikult eemale pühkimas
vaade Einasaare Käbikivile eemalt. tasaselt ühtlane tasapind laiub üle terve kivi
Valgetriip-Kuusekivil joonistus lähimal vaatlusel välja selline kujund... nagu mingi mütoloogiline lind. ehk on see meie mütoloogia raudvara - sinisirje linnukene?
õunakoogist ohvirand Einasaare keskosas kasvava harutamme vahel. tagantjärgi huvitav tähelepanek - nii oma värvuselt kui ka olemuselt tundub see igati sobivat sinna... see justkui sulanduks sinna. ja vahest ei olegi see koht enam ilma selle ohvriannita mõeldav... või loogiliselt kujuteldav...
Einasaare lohukivi ülevalt vaadates
Einasaare Sammalkivi. ümmargune ja tasane ehk jällegi üks n.ö. põrandakivi-tüüpi kivi mõõtmetega 1,8 kp (laius) ja 1,33 kp (pikkus). Einasaare kaguosa.
Põldsaare oletatava talukoha varemed. jäänud on vaid vundamendi osad
laialehine salumets Põldsaare loodeosas
luisukujuline kivi Einasaare lääneservas
Põldsaare oletatava talukoha varemed eemalt (ida poolt) vaadatuna
Põldsaare idaosas olev väike nurme-ilmeline lagendik koos üksiku kuusega selle keskel
piduliku kraejooksuga ja omapäraselt stiilse kübaraga kännuseen Einasaare edelaosas
Einasaare lohukivi ülevalt vaadates. lähivaade
Kammitsasaare puukännu juurestiku all oleva Kammitsakivi servast võis leida kasvamas väikese osjalise (equisetaceae). üsna pesamuna veel teine
Einasaare rännak:
Osaleja: Soolemb
Distantsi pikkus: 4,2 km
Asukoht: Kurgla küla, Raasiku vald / Lassimäe soo, Kaemla küla, Jõelähtme vald, mõlemad Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar