härjahammas ehk harilik käopäkk (lathraea squamaria) Kirjasillamäe loodenurgast. oleks teine justnagu äsja istikuna siia mulda istutatud. on väga veider see taim, nii oma välimuselt, kui ka värvi poolest, st et ta on täiesti klorofüllita, sestap on alati heameel temaga taaskohtuda ja tema loomulikest veidrustest osa saada
esimene selle aasta rännaku ajal nähtud õidepuhkenud nurmenukk (primula veris). Arupere nurm
metsaalune Kirjasillamäe keskkohas. sealse suure vana kivi (edaspidi Vanakivi) ümber seisavad aupaklikus kauguses keskeas niinepuud. ühe legendi järgi on Kirjasillamägi omale nime saanud selle järgi, et kevadisel ajal olevat siin mäel endistel (või ennemuistsetel) aegadel palju usse olnud. mägi olevat ussidest lausa kirju olnud, siit ka siis nimetus Kirjasillamägi. mäe tähtsus endistel aegadel kuni muinasajani välja võis olla selle peal kulgeva küladevahelise ühendustee (soosild) olemasolus. piklik loodest kakku kulgev soodest ja muust märgalast ümbritsetud vallseljak oli igati hea abiline endisaja inimsele jalavaeva vähendamisel ja mugavat ning ohutu edasiliikumise tagamiseks
Arupere endise talukoha suhteliselt hästi säilinud keldrihoone sissekäik
vana tikkude poolt ära tokistud kõre Kurnametsamäe keskkohas
Kirjasillamäe Vanakivi vaadatuna ida poolt. see oli üks suur lame kivi ja üsna omapäraste voltide ja pragudega selle peal. võib arvata, et sellisele eriskummalisele välimusele tuginedes võis sel ka muinasajal olla mingi üsna oluline rakendus
lehmanisa (gyromitra esculenta) Kirjasillamäe loodeosast
naiseniinepuu (daphne mezereum) õitekobar. Kirjasillamäe loodeosa
vana saarepuu (fraxinus excelsior) kevadised pungad. meenutavad väga nagu mingeid rosinate kimpe. endine Arupere talukoht
kollane varesjalg (anemone ranunculoides) Pähkliselja mäe loodeotsast
maa seest just äsja välja tulnud härjahammas (lathraea squamaria). Kirjasillamäe loodenurk
pärnasalu Kirjasillamäe keskosas. siin olidki peamisteks puudeks pärnad. neid oli siin palju, noori ja vanu. nende vahele mahtus üksikuid vanu kõveriktammesid ja vanu kõivupuid
Arupere vana saarnapuu pungad vaadatuna teise nurga alt
Kirjasillamäe Vanakivi vaadatuna kagu poolt
üks kullakarvane taevavõtmete (primula veris) kimp on peatselt avanemas, teiste kõrvalolevate kimpude avanemisega läheb veel veidi aega. Arupere nurm
pilkupüüdvad külg-külje kõrval tantsisklevad kõveriktammed Kirjasillmamäe keskkohas
üks esimesi käopäkkasid (lathraea squamaria), kes ennast sel päeval näitama rännulistele tuli. neid oli siin kuhjaga ja nad moodustasidki teatud kohtades maapinnnal selliseid peedikarvaseid laike-laigukesi. Pähkliseljamäe keskkoht
valge varesjalg (anemone nemorosa) Pähkliseljamäe keskkohast. on näha kuidas päikesekiired sõidavad lilleõiele vasakult sisse ja kuidas parempoolsetele tupelehtedele moodustuvad emakate ja tolmukate varjud
esiplaanil Kirjasillamäe Vanakivi, taamal, teispool kivi, seismas Taavo, kes on parajasti endast läbi laskmas kohapaiga iidset hingust
kohekohe lahtiminevad nurmenukud (primula veris). Arupere nurm
niinepuud kobaras. Kirjasillamäe loodenurk
paremale vaatav käopäkk (lathraea squamaria). peab nentima, et peedikarvaseid toone oli sel päeval looduses kuidagi keskmisest rohkem. meenutagem näiteks näsiniint, tuulerohtu ning siis siia otsa lisaks veel ka käopäkad. Pähkliselja mäe keskkoht
Taavo mõtisklemas möödunud aegade üle Pähkliselja mäe ühe kõige suurema kivi juures. Pähkliselja mäe kagunurk
x
x
veel ühed sulnid hetked Kirjaillamäe näsiniine (daphne mezereum) seltsis. Kirjasillamäe loodenurk
veel pilkupüüdvaid varesjalgu (anemone nemorosa). Pähkliseljamäe kesk-kaguosa
kevadised mustrijooksud rohelistel lehtedel. Pähkliseljamäe kaguserv
nagu kanad õrre peal. päikesekiirtest kantud soojad hetked iseenda jaoks. matkalised lõunat võtmas. Kirjasillamäe loodeosa
Kirjasilla puisniiduline tammik
tuulerohu (filipendula ulmaria) peedikarvased lehed. teeäärne Pähkliseljamäe ja Kurmametsamäe vahel
x
x
x
x
x
x
kanavarvas (primula veris) koos oma äsjalahtiläinud munakollase õiega. Arupere nurm
vaade Arupere keldrihoone paeplaatidest laele
x
x
x
x
x
x
x
x
seenepuu Pähkliseljamäe loodeservast. seenteks on siin tuletaelad (fomes fomentarius). jääb mulje, justkui puu oleks mingis pidulikus äraehitud kuues
üks keltsalill (hepatica nobilis) on selleks korraks lõpetanud oma õitsemise ja heitnud endalt õiterüü. Kirjasilla endine talukoht
x
x
x
x
x
x
rännulised Arupere nurmel. kauguses, otse nende taga asuvadki Arupere talukoha varemed
x
kivikülv Arupere talukoha edelaosas
Arupere talukoha endine kaevukoht
Kirjasillamäe rännak:
Osalejad: Hedi, Katriin, Rita, Lättelemb, Taavo, Soolemb
Distantsi
pikkus: 8,8 km
Asukoht: Kirjasilla mägi, Mõisaküla, Kiili vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar