aas-jürililled (cardamine pratensis) Möllu allikate lähistel
taevakarva siniste seas oli ka üks roheline. nimelt, üks maksaleht (hepatica nobili) oli ilma taevakarva tupplehtedeta, vaid ainult kolme rohukarva kõrglehega. ilmselt õitses ta enne teisi ja nüüd lubas tuulel oma tupplehed kõrvalisse kohta ära viia... et seeläbi järgmisele arenguetapile suunduda. seega, ehkki ühtpidi nagu millegi võrra vaesem, on ta teistpidi jällegi kogenum ja teiste suhtes ajast ees, kuna õitsemisetapp on tal juba edukalt läbitud. Lateramägi
Ojajuuse mõttepaus Sõmeru oja ääres
jalaka (ulmus glabra) viljakehad. Sagri talukoht
Tammejuus hoidmas oma kätt Padiaru mäe ohvrikivi peal
vee peal jalutav hiidämblik (dolomedes fimbriatus) Möllu allikate läheduses
Kolmemänni rahandik Kiviaru mäe lõunakülje all
... ja pilk ka Möllu allikatele
Tammejuus on edukalt ühendatud tammede energiavooluringi läbi hiiglasliku tammepaha. muideks, siin on ka Tammejuuse nimesaamise koht. Toaaseme mägi
veel üks kuva Möllu allikatest
Möllu allikate läheduses annavad endast märku ka esimesed ubalehed (menyanthes trifoliata)
nädala pärast õide puhkev lambakeel (convallaria majalis) Sobliku rahandiku lähistelt
heitlus medali pärast. Sütelemb ei taha kuidagi oma hiidmedalit Tammejuusele (paremal) loovutada. Sobliku rahandik
haruldane koldjas selaginell (selaginella selaginoides) Sõmeru oja äärest Möllu allikatest kirdes
pisike ussike Möllu allikate lähedal oleval oletataval piirikivil. blogi täiendus (21.01.13): tegemist on tuhatjalgsega (julus scandinavicus). "kõik tuhatjalgsed on taimtoidulised ning söövad nii surnud kui ka elus taimi. neid võib massiliselt olla metsa aluspinnas, kus nad annavad oma panuse kõdunenud taimede lagundamisse ja nende sattumisse looduse ringkäiku." allikas: TEA Eesti looduse taskuentsüklopeedia
lõunapaus Lateramäe moodi. esiplaanil kuldkollane Säravsilm ja taamal eemal urmakarva rätikuga Tulejuus.
Lateramäe nimega seoses: püüdsin sellele nimele mingi loogilise tähenduse leida ka eesti keeles, sest et sedapidi sellisel moel nagu "latera" tal nagu tähendus puudus. ka oleks siinjuures ebaloogiline mõelda mingitest laternatest vms, mis on hilisem nimetus ja soosaartel neid asju vaevalt, et kunagi vaja läks. seega siis antud mõttekäigu teemaarendus oleks järgmine: kuna soosaarest idas asusid Möllu allikad ja kuna allikate vanamoeline nimetus on ka "läte" ja kuna ümbruses kandsid soosaared aru nimelist liignime (Kiviaru, Padiaru) siis oletasin, et ei kõla just väga valesti ja ebaloogiliselt selline nimetus nagu Lättearu mägi... mis vastaks üsna sobivalt vanade mõisakaartide "Latera mäggi'le". igal juhul sobib see nimi siia praeguse hetkega kõige paremini. kui kunagi tuleb mingi muu parem lahendus siis loomulikult lähtun siis juba sellest
mingi roostekarva seen on taimelehele peale kasvanud. Kolmemänni rahandiku veerest
palju tähelepanu endale nõudnud tammepuu pahk Toaaseme mäelt. kuidas see küll nii suureks võis paisuda? ühel teisel siisnsel kuval, kus Tammejuus teda puudutab, on paha suurus ehk paremini hoomatavam. aga kinnitan siinjuures, oli tõesti teine ebaloomulikult suur
Kolmemänni rahandiku üks erilisemaid ja nõiduslikumaid puid - altpoolt puberteedieas väljanägemisega kuusk, pealtpoolt aga oli kogu ülejäänud tavakuusele normaalne osa peaaegu et puudu. jah, pealt oli ta kasv väga imelikul moel pidurdunud, ülaosa oli ära kuivanud ja sellisena nagu kuval paistabki, just sellise madalaprofiililisena, mitmevärvilisena (ülevalt kuivanud hiirehalli, keskel natuke roostekarvast ja allpool küllaga rohukamararohelist) ja saladuslikuna ta möödaminejatele paistiski
noor vahtrahakatis (acer platanoides) Toaaseme mäelt
kuldpõrnikas (cetonia aurata) Tammejuuse riiete peal
Toaaseme mäe ohvrikivi koos väikese lohuga selle keskel
Kolmemänni rahandiku üks kolmest, kõige läänepoolsem, mänd
kümnepealine (kusjuures neid päid võib siin isegi rohkem olla) nõiakuusk Sagri nurme idaservast
haruldus varesjalgade seas - 9-tupplehega varesjalg (anemone nemorosa)
huvitvate märkidega kivi Võllastemäe keskosas. kas tavaline piirikivi või hoopis mingi muid sümboleid näitav kivi
pead tõstev noor lõhmus (tilia cordata) Võllastemäe keskosast
sellelt umakalt peaks nii mõndagi retke iseloomust välja lugema. muda ja pori ning vaevarikkaid kraaviületuslike veepisaraid üle elanud Ojajuuse "Peperoni" umakul oleks teile terve lugu oma põnevatest seiklustest rääkida
miski imelik seenekari Toaaseme mäe lääneserva veeres. jäi tuvastamata, kuigi paljud märgid viitavad sellele, et tegemist võis olla suits-kollanutiga (hypholoma capnoides), kes ka armastab kasvada kändude peal, on roostekarva värvi ja hakkab end looduses näitama lehekuust alates
kevadine seahernes (lathyrus vernus) Võllastemäe keskkohast. muideks selle ladinakeelne nimetus "lathyrus" viib mind mõttes tagasi Lateramäele. lathyra - latera... lihtsalt üks huvitav seos. "mesinikud hindavad teda meetaimena väga
kõrgelt. kuid sellega ei piirdu veel kevadise seaherne kasutamisvõimalused.
vanarahvas on temaga ravinud mitmeid arvatavast äranõidumisest tekkinud hädasid.
sellele viitavad mõned kevadise seaherne rahvapärased nimed, nagu näiteks
jooksvarohud või imetlemiserohi." allikas: bio.edu.ee
lahkumine Võllastemäelt.. tagumised kaks - Tammejuus (viimane) ja Säravsilm (eelviimane)
siin kasvas kunagi ruudukujulise tüvega kõiv. Sobliku rahandik
harilikud võtmekeeled (pulmonaria officinalis) Sobli rahandiku servast
pilkupüüdvad linnud Ojajuuse loodussõbralikul lassil
varesjalg (anemone nemorosa), mille tupplehed olid nagu kodarad või vankrirattad. Möllu allikatest loodes asuv lodumets
kummalised taimeorgid maa seest välja tulemas Padiaru mäest loodes
ka Sütelembese kullakarvane umak on Padiaru mäelt tulles ja enne Lateramäele jõudmist jõudnud juba üksjagu vatti näha ja tõsielamuslikke katsumusi kogeda
udune kuva küll... aga see-eest väga paljuütlev. taustal on näha millise rõõmuga Säravsilm (kuldkollases) ja Ojajuus (merekarvasinises) on jooksmas uue, nendne jaoks veel tundmatu taime, kopsurohu (pulmonaria officinalis), suunas
varakevadine loodus püüab noorte neidude pilkusid. all paremas nurgas Ojajuus, keskel rohekarva keebis Säravsilm ja nende peal Tammejuus, kes kadikule toetumas
siin on vist tegemist eelmise aasta sihvaka murukaika (calvatia excipuliformis) jäänustega. et hoomata paremini seene suurust oli Ojajuus nõus asetama oma käe selle peale. mõnedsajad sammud Paidaru mäest idas olev mets
aeg on käes ka ussilakkadel (paris quadrifolia) avanema hakata. Sobli rahandik
Sagri talukoha vundamendijäänused
kas mägra augud või hoopis vana kelder? kividest ääristused viitavad nagu sellele, et oleks mingi inimeste loodud koobas. Toaaseme mäe loodeserv
Sütelembese poolt leitud imeseen Võllastemäe lõunanurgast
mahajäetud linnupesa puuoksal Sõmeru oja lähedusest
numbrid või sümbolid Möllu allikate lähedal asuval kivil. oli ta siis nüüd piirikivi või hoopis mingite muude tähistuste jaoks valitud kivi, kes seda nüüd teab...
Sõmeru oja pooltuhat pikka sammu enne Möllu allikaid
Sagri maakividest raketega kaev
konksus ninaga puukänd Lateramäe keskkohas
ükskik mahajeätud põhjatu pang Padiaru mäe külje alt
numbritega kivi Sobliku rahandikult. nendest numbritest, mis paistavad, loeks nagu välja "203"... mida see aga tähendab, see jäi seekord mõistatamata
Padiaru rännak
Osalejad: Arne, Indrek, Andres, Säravsilm, Tulejuus, Ojajuus, Tammejuus, Laanejuus, Sütelemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,1 km
Asukoht: Padiaru, Tammiku LKA, Saku vald/ Toaaseme mägi, Tammiku LKA, Kose vald / Sagri talukoht, Sõmeru küla, Kiili vald, kõik Harjumaa / Padiaru, Tammiku LKA, Kohila vald, Raplamaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar