lasna ehk väikest labidat meenutav lakkvaabik (ganoderma lucidum) Vaabikumetsast. tema oligi Kaemla rännaku kõige suurem tegija, kõige suurem üllataja ja päeva pärl. üliharuldane ja tugevate raviomadustega ning tähelepanuväärse mütoloogilise tähtsusega seen on eriti hinnatud Hiinas ja Kaug-Idas (seal tuntud Reishi nime all). sealsetes müütides on see kurjade vaimude peletaja. Hiina "Valge Draakoni" jutustuses varastab Valge Draakon jumalatelt lakkvaabiku. siit ka oletus, et see seen võib olla heade tulnukate poolt inimestele üle antud asjandus, et eemaldada inimorganismi DNA-st sinna halbade tulnukate poolt sisse viidud asjandused. vahest ehk on see ka meie Sampo, meie Nokia, meie elu võti, meie Igavese Elu salaravim. "seenel on oluline positsioon Hiina rahvameditsiinis, usutavasti ravib sellest valmistatud ekstrakt peaaegu kõiki haigusi ja tõvesid ning kõige krooniks pikendab eluiga" (info allikas: P.Salo, T.Niemelä, U.Salo "Põhjala seeneraamat".
Einasaare kirdenurk
haruldane omasuguste seas - 9-tupplehega varesjalg Varesjalavõhmalt
Tammikuvõhma pilkupüüdvad tammeneiud. seesinane soosaar oli nagu tükike paradiisi või tükike Kunglamaad ümberkaudsete soovikumetsade ja lodumetsade seas. väsinud rändajale meeldiv puhkepaik nii kehale kui ka vaimule
Loopere kivine nurm
Väevõhma pähkel on tammekoore sisse kinni kukkunud
eriskummaline ja jällegi sellist põrandakivi ja/või tantsukivi meenutav kivi Kivivõhma keskosast. terasem pilk võib märgata kivi servades (n.ö. äärejoont pidi) huvitavaid abstraktseid figuure ja figuurikesi
tundmatud liudikseened Einasaare kaguservast
selle taime tuvastamine võttis ikka nõutuks küll. ole kindel, et südasuvisel aasta-ajal on ta igati tuvastatav. sellises vastsündinud olekus jäi see taim aga seekord määramata. Mätlikunurm Jõelähtme jõe ääres
üksik poolkinnine nurmeke Loopere talukohast kirdes
kolm varsakabjast (caltha palustris) õde Einasaare loodekülje all
väge täis Einasaare tamm. soosaare põhjaosa
Tammikuvõhma tammed
Einasaare piisakujulise lohuga lohukivi
teder (tetrao tetrix) Tagametsa-Einasaare metsatee servas. rännaku algushetked
vibunina karvatuust Einasaare aasal
Härghein pidi vahepeal, sel hetkel kui laenas oma umakad kraavi ületuseks Lauka-Mannikesele, hoidma mõnda aega oma jalgu kilekottides
eriskummalise väljanägemisega kivi Mätlikunurmelt (Väevõhmast idas). need ruudud ja diagonaalid ja siis kolmnurga-, trapetsi- ja ristkülikukujulised lohud räägiksid justkui seda keelt, et kivi on kellegi poolt selliseks tehtud, kujundatud
Loopere nurm pealelõunaseid päikesekiiri püüdmas. sellisena kevadpäikese käes mõjusid siinsed avarused ja kumerused üsnagi kosutuvalt ja vägagi edasiviivalt. pole kathtlustki, et ka selle paiga kunagine omanik võis aeg-ajalt oma vaimu siinsete vaadete vaatamisega turgutada või hoopis ennast siia neid vaateid imetlema unustada
kuutõverohi on pead tõstmas. liiga noor alles, sestap polegi veel arusaadav kas harilik (polygonatum odoratum) või mitmeõieline kuutõverohi (polygonatum multiflorum). Veskimäe äärne lepamets Kaemla külast loodes
Väevõhma pärnad. siinsel soosaarel veedetud puhkehetke veetis iga rännuline n.ö. "omas nurgas", oma lemmikpuude seltsis. nende niinepuude juures puhkas jalga näiteks Lauka-Mannike
Tammikuvõhma edelaväravad. selle hiidkõre alt saigi Tammikuvõhmale sisenetud
tigu rohuteiba otsas. Väevõhmast kagus asuv lodumets
Einasaare kevadsoojust kiirgav kirdenurk
kivi kui kunstiteos. mööda kivi jooksvad teravad servad ja heledavöödilised jooned teevad ta ta väga omapäraseks. ja kui väga tahta siis hakkab silm ka erinevaid kujundeid ja asju siit välja joonistama. tasub vaid natuke kauemaks kivi silmitsema jääda. Loopere nurme põhjaserv
Väevõhma väekad niinepuud
Varesjalavõhma pedajad kevadpäikese lummuses
Einasaare piisakujulise lohuga lohukivi ülevalt vaadatuna. kivi oli eriline, sestap ärgem pangem pahaks, kui ma talle ja tal asuvale lohule mõnevõrra keskmisest rohkem tähelepanu pööran
noor lepikuvõsa Tammikuvõhmast edelas
vaade Einasaarele kagust. tundub, et Einasaare kroonjuveeliks on saare keskel asuvad hiidkõred, mis tõstavadki oma pikkusega saare keskosa silueti proportsionaalselt ääreosadest kõrgemale
Loopere haab (populus tremula). ta sobis siinsesse paika vägagi hästi. olles nagu mingi ilmapuu keset Loopere ja ta simajat ümbruskonda
Tammikuvõhma tantsisklevad tammed. see oli tõesti üks väikest Kunglamaad (paradiisi) meenutav koht, kus päike paistis (jäi mulje et siin paistab see vist alati) ja ilm oli soe ning tuulevaikne (ka siin jäi mulje, et sellisena on ta siia justkui eikuskilt ootamatuid külalisi tervitama pandud igavikuliselt), linnud laulsid ja tammed tantsisklesid. see tähendab, et see nende väänlev-tantsiklev hoiak suutis mind uskuma panna, et nad tõepoolest tantsisklesid seal... see muidugi on mu oma enda mõttearetus... üritasin seda oma vaimusilmas läbi mängida... ja see igatahes sobis sinna ja kohe väga... igatahes lasin kõik selle endast läbi, tundsin head meelt selle üle ja ühtäkki täheldasin, et süütu ja hullupöörane mõte tantsisklevatest tammedest oli ju veel omakorda lisaväärtust kogetusse ja nähtusse juurde loonud. seega, teadmine sellest suutis mu head meelt veelgi tõsta
Vaabikumetsa lakkvaabik (ganoderma lucidum) pealt vaadatuna
Lauka-Mannike dilemma ees, kas ikkagi tasub ületada eesolev kraav Härgheina umakatega. selgitamist ootavad ka järgmised küsimused - kuidas ja kust kohast kraav ületada ja mida ületamisel veel silmas pidada
veel üks kevadsoe hetk Tammikuvõhma tammeneiude seltsis
ning üks hetk veel. Tammikvõhma üks tammedest lähivaates
käopäkad (lathraea squamaria) Kivivõhma keskosast
kollased varesjalad (anemone ranunculoides) Jõelähtme jõe ääres asuvalt Mätlikunurmelt
kiviaia moodi kivivall Loopere nurme keskel. poolitas selle nurme n.ö. põhja ja lõunaosaks
noored ükekäijarohud (valeriana officinalis). Kivivõhma keskosa
metsa-raisamatja (necrophorus vespilloides) on selja peale potsatanud. Varesjalavõhma ja Loopere vaheline metsasiht
kõiksugu taimed hakkavad kuju ja ilmet võtma. seda teeb ka soopihl (potentilla palustris). Varesjalavõhma ja Loopere vaheline mets
vaade Loopere kivile eemalt, veidi teise nurga alt
palju kõneainet tekitanud taimeke Mätlikunurmelt
üks paljudest hiidtammedest Einasaarel. Einasaare põhjaosa
Loopere kivivall. vaade läänest itta
algeline kõnnik Vaabikumetsa ja Tammikuvõhma vahele jääval kraavil
Loopere talukoha varemed. võib arvata et südasuveks kasvab kõik see varemetekompleks suure ja kõrge ja kohati ka isegi kõrvetava rohus sisse. ja ainuke võimalus siinset pärandkultuuri näha ongi siis selline varakevadine aeg
puhevil pajupung Venestemäevõhma loodeservast
soojades kevadpäikesekiirtes kümblev Einasaare hiidtamm. soosaare põhjaosa
lohk ka kivilt eenduvad reljeefid ühel Väevõhma kivil
Kivivõhma kõrgeim koht. siin leidis aset ka esimene ametlik puhkepaus
mis toimub? kas keegi on siin vibuninasid nülginud? igatahes, Einasaare aasa kaguosas lebas touhutu hulk vibuninade karvu. mis neist vibuninadest lõpuks sai?
Tammikuvõhma edelaväravad (kaks vana nõglapuud). vaade neile enne sisenemist
huvitava sisselõikega kivi Mätlikunurme põhjaservast
Varesjalavõhma ja tema pilkupüüdvad männid
8-tupplehega võsaülane (anemone nemorosa) Varesjalavõhmalt. tupelehtede arvu poolest olid Varesjalavõhma ülased varustatud keskmisest suurema tupelehtede arvuga. ülalpool oli juba juttu näiteks ka 9-tupelehega võsaülasest
legendaarne sild, mis viis siin ajas ja ruumis kulgevad rändajad edukalt Mätlikumetsast Venestemäevõhmale
kas kellegi pahatahtlik või mõtlematu temp. DETA autoaku oli toodud metsa loodust reostama. päeva kangelane Härghein tõstis siiski selle siit välja ja asetas ta mõnevõrra ohutumasse kohta... eemale kõrgema ja jämedama kännu peale. lepamets Kaemla külast loodes
Kaemla rännak:
Osalejad: Lauka-Mannike, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 11,3 km
Asukoht: Kaemla küla, Jõelähtme jõgi, Jõelähtme vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar