tee peal Tirsumäe poole jagas meiega oma õnnehetki (meiepoolne tähelepanu) ja kurtis meile oma tagakiusamist (turbatööstus) kohalik kaunitar, kohalik haruldus - sookaer (myrica gale). NB! sookaer ehk siis tänapäevase nimega porss on III kategooria looduskaitsealune taim. muideks Sausti soo vanem nimetus oli näiteks Sookaera raba. rabast (soost) lõunas asub ka Sookaera küla. võib julgelt oletada, et sellenimelises rabas kasvas kunagi sookaeru rohkemgi. ja täitsa võimalik, et Sookaera nimeline küla on oma nime saanud kas siis raba enda järgi (kuna asus otse selle külje all) või siis hoopis selle järgi, et kohalik külarahvas oli usin kasutama sookaeru (kas siis õlle pruulimisel või sitikate-satikate tõrjeks) ka oma igapäevaelus
üks paljudest kividest kivirikkalt Tirsumäelt. sellesinatse on aga varesjalad justnagu veel eriti simajalt ja pühalikult sisse piiranud. soosaare põhjaosa
ebatavaliste tupplehtedega varesjalg (anemone nemorosa) Tirsumäe kagunurgast
õide puhkenud käopäkk (lathraea squamaria) Tirsumäe kagunurgast. eriti huvitav kogemus oli näha käopäkkasid ja samal ajal kuulda eemalt (soosaare kirdenurgast) ka käo enda kukkumist
pärnapuude kobar Tirusmäe lääneosas
keskmisest heledama värvitooniga (n.ö. taevassinise värvusega) sinilill (hepatica nobilis) Tirsumäe kaguosast
kivi-imar (polypodium vulgare) Tirsumäe loodenurgast. Soome taimeteadlane Toivo Rautavaara on selle omadusi oma raamatus "Kuidas meie taimi kasutada" kirjeldanud järgmiselt: "kivi-imara risoom on magus ning söödav. mitmetes maades muretsetakse seda isegi apteeki ravimiks. meil seda enam rohtude valmistamiseks ei kasutata. risoom sisaldab rohkesti erinevaid suhkrusorte ning on seetõttu magus ja pisut lagritsamaitseline. vanasti oli see laste maiuspala, mid korjati ka toidulaua vajadusteks. kuivatatud risoomi jahvatati ning seda lisati putrudele; Norras on sellest koos humalaga õlut ("siril-nimelist jooki) valmistatud."
hiireviu (buteo buteo) pesa Tirsumäe kaguosas. ta ise tiirutas ka seal ringi
käbi on osavasti potsatanud kahe lepa vahel asuvasse lohku
tundmatu taime pesila Tirsumäe kirdenurgas
Tirsumäe keskel kasvava hiiglasliku kõre maapealne osa. tähelepanuväärne on see, et ühe juure üks "rändama läinud" ots on kuidagi nagu terve kõre endasse "aheldanud"
esimesed sel aastal leitud täisõites taevavõtmed (primula veris) Leikopli nurmelt
lepanäoline mets Tirsumäe loodeservas
suudlevad käopäkad (lathraea squamaria). Tirsumäe kagunurk
metsosjad (equisetum sylvaticum) Tirsumäe põhjaosast. sirgetele vartele oleks nagu väikesed päikeserattakujulised ringikesed peale pandud
noored... n.ö. vaevumärgatavad sarapuu (corylus avellana) lehed
visa puuoks on kasvanud läbi ebatuletaela (phellinus igniarius). Tirsumäe keskosa
imeline valgevaibaga kaetud muinasjutumets Tirsumäe lääneosas. varesjalgadest (anemone nemorosa) valgevaibaga oli muideks kaetud terve soosaar... ei olnud ühtki vaba ruudukest, kus seda ei olnud
kihvadega haavataelik (phellinus tremulae) Tirsumäe keskosast
varsti õitsele puhkev soopihl (potentilla palustris) soosaare põhjaservast
üks paljudest huvitavatest kividest Tirsumäe põhjaosas. sellel kivil oleks nagu piklik lohk või vagu sees
roheliste lehtede varju alt möödaminejatele naeratavad naeseniinepuu (daphne mezereum) õied
lahtiminekustaadiumis võsakannike (viola riviniana). Tirsumäe põhjanurk
triipudega kivi ehk Triibukivi Tirsumäe lääneosas. needsinased triibud meenutasid justnagu piklikke miniatuurseid oose kivi peal. teisalt oleksid need nagu mingid raamid, mis eraldaksid raamist sisse-ja väljapoole jäävaid asju... sisse-ja väljapoole jäävat maailma
toominga (padus avium) noor võsu. Tirsumäe põhjanurk
paljud käopäkad (lathraea squamaria), nagu kuval näha, üritasid teiste taimelehtede varjus märkamatuks jääda. umbes selline nägi metsaalune välja ühes kohas Tirsumäe kagunurgas. esmapilgul, eemalt vaadatuna, nägi silm maapinnal vaid rohelist taimkatet, vaid siis kui lähemale sai tuldud ja kummardatud siis sai olemasolevale rohelusele ka muid värve märgatud
varsejalgade (anemone nemorosa) väli Tirsumäe idaosas. kuna valget valgusrohket värvi oli tol päeval terve Tirsumäe ostast lõpuni ja äärest ääreni täis siis vajasid needsamused valgusküllased valgetkarva lilled taasesiletõstmist, kui sellesinatse päeva valguserohke valgevärvilisuse peasüüdlased
sarapuudest palistatud parginäoline metsaalune Tirsumäe idaosas
x
metsa sisse ära eksinud üksik taevavõti (primula veris). Tirsumäe loodenurk
x
seitsme tupplehega varesjalg (anemone nemorosa) Tirsumäe idaservast
x
x
käopäkad (lathraea squamaria) üksteise embuses
x
x
x
käopäkkade pesakond Tirsumäe loodenurgas. maapind oli seal sõna otseses mõttes helelillaks värvunud
x
kunstlikult süvendatud kevadine Vääna jõgi
natuke ka valusaid noote. turbatööstuse karmide lõugade vahele sattunud kunagine raba Tirsumäest lõunas
Tirsumäe rännak:
Osalejad: Lauka-Mannike, Laanejuus, Soolemb
Distantsi pikkus: 4 km
Asukoht: Tirsumägi, Sausti soo (Sookaera raba), Sausti küla, Kiili vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar