Viskan vitsad vitsikule,
Kannulauad kuasikule.
Seal mul tõuseb tõrre metsa,
Kasvab kannu laua metsa.
kohalik rahvalaul: "Saar (õllest)", EÜS XI 683 (219) < Juuru khk., Juuru v., Juuru k. - R. Kõhelik & E. Viidakas < vanaeit, 75 a. (1914)
sõnatuks võttev vaade Aasamäe lõunanurgale. talvistele värvidele, nagu valge, hall ja must, lisandub siia veel üks - roostekarva roheline. selle värviga seoses jäävad need Aasamäe lõunanurgale tehtud vaated vist eluks ajaks meelde. kui mustvalges filmis tulevad mingite kaadrite puhul lisavärvid mängu (ebaharilikud trikiga juhtumid... tavaliselt on see kellegi taustamehaaniku töö), siis siinne kogetud emotsioon oli umbes midagi sellele ligilähedast. mehaanikuks ehk siis värvidekujundajaks oli aga siin Looja ise koos metsade valitsejate Tabovase ja Mirmiga
vaade Peetriõllu nurmele Topimäe külje alt, esiplaanil kaks igihaljast tõrupuud - Välja Vahti (vasakul, eespool) ja Välja-Uhti (paremal, tagapool). maastikuilmestajatena oli neil üsnagi kandev roll siinses paigas
jäljed lumel. kellegi kaslase või koeralse natuke tugev hüpe jäädvustas lumele sellise sõnumiga märgi. Peetripõllu nurme lõunaserv
playboy-jänkut meenutav kujund iidsel Kepsjala kõivul. Annimäe kirdeserv
vaade Annimäe kirdenurgale Aasamäe poolt tulles
Peapööritaja tamm Annimäe kirdenurgas. siinse soosaare üks kolmest, lisaks Puusahööritaja tammele ja Kepsjala kõivule, vanimast asunikust. pean enda poolt nentima, et oli väga meeldiv ja kosutav kohtumine. tammepuu võis olla kuskil 200 aasta vanune. jõud, vägevus, arhailisus, väärikus - need on need omadussõnad , millega võiks antud tõrupuud iseloomustada
veel üks sulnis vaade Aasamäe lõunanurgale. ebamaine roostekarva roheline tuleb siin eraldi värvina isegi rohkem ja paremini välja kui ülevaloleval kuval
lumepuudriga ülepritsitud kõiv Annimäe edelanurgast
taevalaotust Annimäe kohal hoidvad keskealised niinepuud. soosaare lõunanurk
üks võimas kõiv Annimäe kirdeservast toetumas pärnadele. viimased on talle aga eriti püüdlikult ja abivalmilt vastu toetumas
Välja-Uhti, üks Peetripõllu nurmel asuvast tammepere liikmest. vaade läänest. taustaks on näha Karuste endist talukohta
stiihiline loodus oli Aasamäe edelanurgas palju vanu kõresid maha murdnud, kuval üks nendest
Annimäe niinepuud. soosaare põhjanurk
Aasamäe simajaskaunid lõunaväravad
üks paljudest suurtest Annimäe kõivudest. Annimäe keskkoht
hiidokstega hiidpuu, Välja-Vahti, Välja-Uhti paariline Peetripõllu nurme lõunaservast. koos saatusekaaslase Välja-Uhtiga moodustasid nad sealsesse nurme ossa üsnagi maalilise loodusnurga. vaade tõrupuule kagust
Puusahööritaja tamm - vaadatuna eemalt, n.ö. veidi laiema nurga alt. Annimäe edelanurk
vaade Topimäele (kuval vasakul-keskel asuv metsamassiiv) Peetripõllu nurme keskosast
Aasamäe südamik. seesinane soosaar oli üsna võsane ja murdunud puude rohke. vaid mõnes kohas (nagu keskkoht) ja soosaare edela- ning lõunaservas oli maastik mõnevõrra ürgsem, puistu vanem ja metsa vahel liikuvus parem
Annimäe puutumatu lumevaibaga kaetud keskkoht
Peapööritaja tamm pead pööritamas. oli nauditav vaadata, kuidas paksude okste peal õhukesed lumivalged lumeribad puule ilmet lisasid. Annimäe kirdenurk
Annimäe põhjaväravad. ehkki pealtnäha ilmetu, oli Härgheina mägi seestpoolt hoopistükis teistsugune, palju mitmekesisem, iidsem, puutumatum ja pühalikum. võib tõesti öelda, et seest kullaviiruline ja pealt siirukarvaline
Peetripõllu nurme üks vardijatest, Välja-Uhti, oma ilus ja võlus
Puusahööritaja tamm lähemalt vaadatuna. naiselikkus koos siia juurde kuuluvate ümarustega ja aastatega siia kogunenud vägi - kõik see kiirgas sellest puust kaugele välja
Annimäe põlismets
Puusahööritajast tammest veel üks pilkupüüdev kuva. need väänlused, hööritused ja kõverused püsivad veel siiamaani mu silme ees. seep on see loominguline ilu Annimäe moodi
Karuste talukoht vaadatuna Välja-Uhti juurest
ja taaskord Puusahööritaja tamm. taaskord tema, kes ikka muu. tõepoolest, tema oligi antud päeva ja antud rännaku kõige suurem tegija ja kõige meeldivam üllataja. sedakorda on kuvasepp sellele lähenenud just sellise nurga alt, kus tema ilu ja kuju ja muud proportsioonid olid esindatud kõige täiuslikumalt
lumekaunistustega hiidkõiv Annimäe keskkohast. Härgheina mägi oli rikas tammede, kõivude, pärnade ja kuuskede poolest, vähemuses olid siin esindatud haavad ja sarapuud. vanadest puudest domineerisid siin aga kõivud ja tammed. ja võibki öelda, et aastat 100-150 tagasi oli siin valdavalt tamme ja kasekeskne puistu
lumevaesed hiidkõivud Annimäe keskkohast
Annimägi vaadatuna põhja poolt
viiest puuseenest koosnev Aasamäe seenepre. soosaare põhjanurk
sarvekandajte poolt maha jäetud märgid Härküla raba edelanurgas, mõnedsajad sammud Annimäest põhja suunas
lume alla mattunud kivi Annimäe kirdeservast
Aasamäe rännak:
Osalejad: Järvalemb, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,4 km
Asukoht: Aasamägi, Juuru (Härküla) raba, Mahtra LKA, Jaluse küla, Juuru vald, Raplamaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar