Soolembese rännakud: Sakusaare (Sakussaare) rännak 19.05.2013

Mis saab tühjasta tüdida, Vahi kooresta väsida,

Oa õiest õiguneda, Muna koorest murduneda.

Ei ole aega paeval veerda, Päev soeb sulasta päida,

Kammib karja laste päida, Piirab pikka neju peada,

Ari kuldane käessa, Pealauda laasiline,

Ari sulpsatas meresse, Pealauda laineesse

Katkend kohalikust rahvalaulust "Harja otsimine": E 39919/22 (3) < Torma khk. < Kolga-Jaani khk. - Ed. Õunapuu < T. L. (1900)

pealelõunane Sakusaare koos oma lummava saladuslikkusega. taevas ise ja kõik puud ning nende värvid ja värvide värvid räägivad selgelt seda keelt, et müstilisusele oli siin vägagi kandev osa välja jagatud. vaade Sakusaare talukohale lõunast

milline näolapp ja milline silmavaade. käopäkk (lathraea squamaria) üles vaatamas. Tammissaare keskkoht

põlispuudest metsatukk Küünisaare lõunaosas. see koosnes peamiselt vanadest lehistest ja saartest

valgete liblikate kogunemiskoht. neid oli seal sadu. Leedi küla ja Pedja jõe vaheline teelõik

Tirengi talukoha looduslikud lõunaväravad. selle moodustasid peamiselt vanadest lehistest koosnevad puud. vägevust ja silmailu paistis siit kaugemalegi, ka teistesse Tirengi nurkadesse välja

vaade ahunalille (caltha palustris) õie maagilisse sisemusse. on näha, kuidas tolmukad on moodustanud emakate ümber sasipuntralise piirdeaia. omakorda ääristavad seda silmailu osavasti kullakarvased tupplehed ja pole kahtlustki, et nad teevad seda hästi. Pedja jõeäärne Tirengi talukohast põhjas-kirdes

endisaegne ader Sakusaare talukoha maadel

mets-tähthein (stellaria holostea) Tirengi talukohast kirdes olevas metsaaluses. pidavat olema hea kevadine salatitaim. söögiks sobivad nii õied kui ka rohelised võrsed, nii aurutatuna kui ka kiirelt keedetuna. info allikas: http://paulkirtley.co.uk/2011/greater-stitchwort-stellaria-holostea/

arhailine vankri rattarumm Tirengi talukoha juurest

Tammisaare endise talukoha au ja uhkus. kõigi eelduste kohaselt peaks selle pojengilise näol olema tegemist anomaalse pojengiga (paeonia anomala), kuna on teada ka tema väljanägemine õitsemishetkel ja selles osas sarnanebki ta paljus just anomaalse pojengiga. pojengidest veel: "Oma kodumaal Hiinas peetakse pojengi lilleks, mis toob kodule jumalate kaitse ja kaitseb kurjade vaimude eest. Kuid isegi seda mitte uskudes on tegemist tähelepanuväärse aiaasukaga. Pojengid õitsesid Eestis juba vanades taluaedades, kuhu nad jõudsid ilmselt mõisaparkidest. Pojeng on selle poolest imeline taim, et ühte kohta istutatuna võib ta samas paigas kasvada ja õitseda sada aastat. Ka meie aias õitseb vanu pojenge, mille istutajateks on olnud juba vanavanemad." allikas: http://aavikuemand.onepagefree.com/

massid koos - pole veel kunagi ennem juhtunud nägema nii palju käopäkkasid (lathraea squamaria) üheskoos, kes oleksid nii tihedalt üksteise vastas kobaras. paneb mõtlema, kuidas nad niimooodi, üksteisele nii lähestikku olles, üldse kasvada saavad, nad ju sõna otseses mõttes elavad siin üksteisel seljas. Tammisaare ürgmets

kevadsoojades värvides Pedja jõgi Leedi küla lähistel

raudplaadiga ääristatud vankriratta serv. Tirengi talukoht

kõik mis on järgi jäänud Küünisaare kõrvalhoone varemetest, ainult üks väike nurgake

Küünisaare talukoha legendaarne korsten. ta oli nähtav igasse ilmakaarde üle terve talukoha välja. siin asus siis omal ajal Küünisaare süda ja tundub, et asub veel praegugi. kui nüüd teritada natuke silma siis on näha, kuidas korstnast tuleb endiselt suitsu. jääb mulje justkui talukoht hingaks veel või oli see kohaliku viruskundra (loe: majavaimu) poolne vihje sellele, et siia inimasukaid tagasi meelitada, kes selle korstna siis taaskord kuumaks saaksid kütta. olgu vahemärkusena öeldud, see kuva oli minu poolt tehtud siiski alateadlikult, ei paigutanud ma teadlikult mingeid pilvi kuskile, et imepilti välja imeda. see lihtsalt kukkus nii välja

vaade Tirengi talukoha sissepääsukohale. ehkki aeg on lõhkunud majapalke nii siit kui sealt, on muist majast ikka veel püsti ja valmis kõnetama sealt möödaminejat

päiksekiirtest palistatud metsaalune Tirengi ja Küünisaare vahelises ürgmetsas

kellegi vägeva linnu sulg Tammisaare raba kaguservast

kaheksa kroonlehega kanakoolja (ranunculus ficaria) õis. Pedja jõeäärne Tirengi talukoha lähistel

liblikate kogunemiskoht. Leedi küla ja Peda jõe vaheline teelõik

veel üks unustamatu pilt Tammisaare anomaalsest pojengist (paeonia anomala). imeline on see kultuurtaim, kasvades ise nii metsikutes tingimustes, talukoht on ju ümbritsetud igast ilmakaarest ürgmetsaga, suudab ta ometi säilitada oma kultuurinäolisuse, s.o. teatud majesteelikkuse. see tähendab, et ta ei kahvatu kuidagi ega löö kartma looduse metsikuse ees, vastupidi, ta tunneb end siin nagu kala vees. kas just paremini, kui endisajal, kui ta peremees veel elas, see on igaühe enda otsustada, aga tundub, et igatahes ka mitte halvemini. varsti pole talukoha vundamendistki õieti enam midagi järgi, aga tema ikka veel õitseb ja mäletab neid ilusaid aegu. ta ongi nagu hea mälestus kunagi siin elanud inimpõlvest

sedapidi see Leedi küla tee lookleski Pedja jõe poole

endiseaegne telliskivi Tirengi talukohast mõnikümmend head sammu lõunas asuvas metsatukas. niipalju, kui kivi pealt on loetav, peaks tegemist olema "VÕRUKIVI" või "VÕROKIVI" telliskivimeistrite toodang

Küünisaare talumajast järgi jäänud sein. kõik, mis majast oli järgi jäänud asus kõrge põõsastiku sees. antud kuvalt peaks olema hoomatav, kui kõrge see põõsastik umbes oli

varsakapjade (caltha palustris) kolmikpakett. Pedja jõeäärne Tirengi talukoha lähistel

vaade Küünisaare talukohale kirde poolt tulles

Tirengi au ja uhkus, talukoha parema külje all kasvav iidne tammepuu

vaade Ohakasaare südamele kirde poolt tulles. südameks oli siin väike lagendik keset puutumatut metsa

mingisuguse tundmatu taime lehed. Tirengi taluhoone varemetest põhjas

naeriliblikate (pieris napi) rohkus Leedi külast Pedja jõe äärde viival Pedja jõe poolsel otsal

Tammisaare ristämblik on kannatlikult ootamas hetke, millal ükskord inimlastest "rahurikkujad" siitmailt lõpuks lahkuvad

seesinane Sakusaare ader tõusis selle rännaku Sakusaaare soosaare üheks peasümboliks. üleüldse peab nentima, et kohalikud Sakusaare, Tirengi, Küünisaare ja Tammisaare talupojad olid ilmselt üsna heal järjel omadega. vähemalt need leiud, mis nendelt soosaartelt sel korral silma hakkasid (mitmed adrad, hüdraulikaseadmed ja muud eriskummalised esemed) räägivad igatahes selgelt seda keelt, et elatustase omal ajal ei olnud siin just madal

Lättelembese leid Sakusaare ja Tammisaare vahelisest soometsast - nelja haruga põdrasarv

õitsemishoos käokapsad (oxalis acetosella). metsaalune Küünisaarest kirdes

Tirengi taluhoone palgijooks. see on üle Maarjamaa kõige levinum majanurga tüüp - järsk- ehk saenurk

Küünisaare ühe kõige vanema lehise alumised kõverikoksad

videvikuhõnguline Tammisaare raba

Tirengi iidne tõrupuu lähedalt vaadatuna

aknaraam Küünisaare talukoha varemete juurest

janune pikse ootel Lättelemb Tammisaare rabas rabavett joomas

kevadised humalaväädid (humulus lupulus) Tirengi talukohast kirdes asuvas metsas

veel üks ader. sedakorda on siin tegemist Tammisaarelt leitud adraga

muigav haab Taamisaare ürgmetsast

tõeline ürgmets Tammisaare loodenurgas. tuulega murtud puid oli kukkunud igasse ilmakaarde

kõnnik üle Pedja jõe. siitkaudu saigi üle mindud ja hiljem siis ka tagasi tuldud. kui oli Sakusaare poole minek, oli ilm soe ja palav, siis oli kõnnik veel kuiv, tagasituleku puhul oli aga kõik sootuks teistmoodi, oli vihmane, müristas, puud olid libedad, olud olid kordades kehvemad. kuivana me küll tagasi ei jõudnud aga õnneks ei teinud meid märjaks mitte Pedja jõevesi vaid soe Sakusaare vihmavesi. jõevesi oli siin üsna sügav ja kiirevoolulne, kadikutega mõlemale poole toetudes pidi kõvasti vaeva näegma, et vool kadikuid kaasa ei viiks

imelik rauast leid Tammisaare ürgmetsast

kinnikasvamisjärgus tiik Sakusaare talukohast edelas

Sakussaare rännak
Osalejad: Lättelemb (Pikselemb), Soolemb
Distantsi pikkus: 16,2 km
Asukoht: Leedi küla, Torma vald / Tammissaare raba, Sakussaare soo, Jõgeva vald, mõlemad Jõgevamaa