Võllastemäe rännak 01.02.2014

talvised värvid Kõnnu järvel. see esiplaanil olev ebamaistes värvides justkui mingit linnusulge meenutav "järvesild" lookles ühest järve otsast teise (läänest itta). tagasiteel oli see kogunisti isegi suuremaks ja pikemaks veninud, läänekaldast (kust see alguse sai) rohkem idakalda poole veninud

rännuline Ly oma soojades talvejalatsites, millele on peale tõmmatud maavillased säärised. Suuretamme mäe äärne

vastvalminud näoga puuseen Suuretamme mäe kirdeservas. vastvalminud sellepärast, et nägi teine tõesti väga värske välja, justkui oleks Metsaema Mirmi selle ise äsja metsataignast valmis voolinud ja vahetult enne rännuliste kohalejõudmist siia puu peale asetanud

vaade kagu poolt tulles Suuretammemäe soosaarele, esiplaanil Võllaste raba

Suuretamme mäe vanad kuused. soosaare kirdenurk

peenikestest puuseentest moodustunud seenevaip Suuretamme mäe kuibandu pedajal

vaade väheke teise nurga alt Kõnnu järve linnusulge meenutavale (mis meenutas linnusulge mitte ainult kuju, vaid ka värvide poolest) "järvesillale". oli see nüüd mingi märk kohaliku Järvevana poolt meile kui rännulistele?

Kõnnu tamme konarlike vagudega ilmestatud koorejooks

vaade Kõnnu järvele idakaldalt, kunagise vettehüppe purde juurest

Kõnnu tamm lääne poolt vaadatuna. seesinane tamm oligi vast sellel rännakul nähtud puudest kõige vanem ja auväärsem puu, aastaid võis tal turjal olla kuskil 200-250. veel hiljutisel ajal (mõned head aastad tagasi) on Kõnnu tammesid olnud mitu (kaks vist), praeguseks on kahjuks teisest tammest vaid känd järgi jäänud. oletatavasti murdus see mingite loodusjõudude tagajärjel

Suuretamme mäe värske näoga puuseen vaadatuna veidi altpoolt

Suuretamme mäe kuivanud pedajas. puu tegi Suuretamme mäe kirdenurga, kus ta asus, üsnagi meeldejäävalt omapäraseks, lisades sinna lisaks oma pilkupüüdvale väljanägemisele ka põnevaid mustrilisi detaile (lähedalt vaadatuna)

uljad rännulised Ly (tumedas ja halli seelikuga) ja Elen (sinises) reipal sammul Võllastemäe ürgmetsas edasi liikumas. on ka näha rännuliste nägudelt, kuidas hea enesetunne on neid saatmas. soosaare põhjanurk

Võllaste raba, esiplaanil tihe kõrkjateväli. vaade selle lõuna-elelaosale

vana kuuse alune. Suuretamme mäe kesk-kirdeosa

lahkumine Suuretammemäelt. vapper rännuline Ly on parajasti äratõuget sooritamas. siit tehtud äratõugete abil liikusidki rännulised Võllaste raba lõunaosa kaudu, Oanamäe põhjaserva äärt pidi, tagasi Kõnnu järve äärde

Kolmepiigatamm kogu oma loomulikus kõveruses. siin puu all meeldis kolmel rännupiigal olla, meeldis hetke püüda ja püütud hetkes olla. oli teine nagu kõverik ja madal metsik õunapuu keset. Võllastemäe loodenurk

Laulueti tamm põhja poolt vaadatuna. Võllastemäe au ja väärikus

x

x

x

x

x

x

männipahk keskeas männil Suurtamme mäe idaservas. et männipaha suurusest paremat ettekujutust saada, on sinna peale asetatud Soolembese käpik

vaade kõrkjaterohke Võllaste raba edelanurgale

x

Kubja metsavahitalu maakividest varemed kagu poolt vaadatuna

x

Suuretamme mäe hiidkask latpoolt vaadatuna. seesinane vägev kõiv oli lehtpuudest ainus, kes suutis sealsetee väärikatele hiidkuuskedele konkurentsi pakkuda. soosaare keskkoht

Ilvejuus teel Suuretamme mäe nimelise soosaare suunas. sellise kinnikülmunud kõrkjaterohke soomaastiku peal oli sellisel aasta-ajal liikuda täielik lust ja lillepidu... ja tõesti, vahest isegi kergem kui lumest vastpuhastatud linnatänavatel. sügisvihmade veed olid soo peal ühtlaselt tarnamätastega ühel kõrgusel ära jäätunud ja polnud siin tunda enam ei minegid kumerusi ega konarusi, ei muhke ega auke, ei lohke ega kühme... kõik oli ideaalilähedaselt tasane, peale oli puistatud vaid veidi kerget puuderlund, et rännulistel oleks nauditavam edasi liikuda. siinset Võllaste soo-ja rabamaastikku võikski pidada selle rännaku kõige kergemini läbitavaks matka osaks.

x

x

Võllastemäe kõige uhkem puu - Laulueti tamm. tal võis turjal olla nii umbes 130-150 aastat. siinsamas selle iidse tammepuu all sai tehtud ka väike matkapeatus. Võllastemäe loodenurk

Kubja nurm, taamal veidi kõrgemal kohal kaks iidset nõglapuud

Suuretamme mäe lõunanurga vardija - kuldses keskeas pedajas

Kolmepiigatamm lähedalt vaadatuna. tammepuu oli suhteliselt madalakasvuline aga see-eest parajalt kõverik, meenutas nagu mingit vana õunapuud. vanust võis puul olla ligi 150 aastat. Võllastemäe loodenurk

Elen on üksi ühe bonsai-ilmelise männijändriku juurde jäänud. Võllaste raba

x

Oanamäe põhjaväravad. seda soosaart saigi rännakul riivatud ainult veidike selle põhjaservast

x

Võllastemäe rännak:
Osalejad: Elen, Ly, Ilvejuus (Ilvesejuus), Soolemb
Distantsi pikkus: 6,8 km
Asukoht: Võllastemägi, Kõnnu järv, Seli raba, Rabivere MKA, Kohila vald, Raplamaa