roomavad öövilked (goodyera repens) Karupaju metsast. need saidki leitud tänu Arnele, kelle kotkasilm suutis need hämardasel metsamaastikul üles leida. mainitud käpaline on meie maastikel suhteliselt haruldane ja sestap kuulub III kategooria kaitsealuste taimede hulka. kes on näinud teda õitsemas, need tulevad kindlasti tagasi, et tema õitsemisi uuesti näha ja neid hetki taas kogeda. "õitest isegi enam on öövilge tuntud oma varre alusel lähestikku asetsevate mõnesentimeetriste piklikmunajate lehtede poolest. lehe roodumine erineb oluliselt teistest käpalistest, sest lisaks 3-7 pikiroole on neil ka arvukalt ristroode, mis mõnikord võivad olla valkjad või kollakad. leidub nii ühevärviliste tumeroheliste kui ka heleda võrkmustriga lehtedega öövilkeid. lehed on talvehaljad ja surevad alles kevadel või suvel." allikas: orhidee.ee
selle rännaku üks erilisemaid hiidtammesid, nn Vetetamm, seismas Vada karstijärve ääres kui järve vardija. tundus, et tema varjatud roll oligi seista kohaliku kartsijärvekese ja selle ümber kasvavate vanade tammede hea käekäigu eest. võis öelda, et oma sellise erilise veelähedase asukoha tõttu sobitus ta igatahes siinsesse järvevalvuri rolli vägagi hästi. üleüldse tundus, et tammepuudest olid siinkandi vägevad jõuliselt pealetuleva tsiviliseeritud maailma eest pakku minnes leidnud endale kindla varjupaiga just siinse karstijärve ümbruses. mõned sammud järvest eemal võis juba täheldada metsahooldajate poolt maha jäetud üksikuid kändusid
tammekoore piklik-sügavad peenravaod ühel Kaksikutest-tammedest. Vada karstijärve põhjakalda äärne
seljad vastakuti ja oma suuri käsi (oksi) igasse ilmakaarde laiali sirutavad Kaksikud-tammed. Vada karstijärve põhjakalda äärne
ebaharilik vaatepilt talvise aastaaja kohta - sarap on läinud punga. Vainumäe keskkoht
Urkeaugu tamm koos oma palju kõneainet tekitanud koopaurkega
üks nimetuks jäänud hiidtõrupuu Vada karstijärve loodeservast. oli teisel samuti kuhjaga aastaid turjal, mitte vähem kui 250 ja tõenäoliselt mitte rohkem kui 300 aastat
kellegi suurema kullilise või väiksema kotkalise pesa vana honga otsas. Karupaju mets
Urkeaugu tamm ja teda ümbritsev oksarisu põhja poolt vaadatuna
vana kiviaed Vainumäe kirdeservas
Urkeaugu tamme eriliselt pilkupüüdev mitme erineva mustrisisselõikega (millest üks on hambuline mustrisisselõige) koorejooks. viimati nägin nii mitmepalgelise koorejooksuga tamme üle-eelmisel aastal Järvemäe soosaarel (Järvemäe rännak)
kas kiviplokid või tammekoor? tegemist on Välguaugu tamme suurtest-massiivsetest kooretükkidest koosneva tammekoorega. olgu veel lisatud, et needsamused kooretükid olid oma suuruse ja jämeduse poolest hariliku keskmise tamme koorega võrreldes kordades ja kordades jämedamad ja suuremad. Välguaugu tamme vanus võis samuti küündida kuni 300 aastani ja/või isegi natuke peale. Vada karstijärve põhjakallas
Soolemb Kasetamme najale nõjatununa. Kasetamm sellepärast, et vana puu oli end ümbritsenud noorte sihvakate kaskedega... ja nõnda seal olles paistiski ta välja üsna kaselik. Vada karstijärve loodekalda äärne
sügavad peenravaod ühel Kaksikutest-tammedest
vaade Urkeaugu tammele läänest. vasakul pool, osaliselt juba kuvalt väljas, on seismas matkajuht Arne, silmitsemas vana puud lugupidava ilmega
tantsisklevad Kaksikud-tammed. mõlemate vanus võis küündida vähemalt kuni 250 aastani ja vahest ehk isegi veidi peale
vaade Vada karstijärve läänekaldalt järve idakaldal asuvale Vetetammele. kuvalt on näha, et kogu olemasoleva tähelepanu koondub sellel kaldajoonel peamiselt just Vetetammele, kuna ta eristub silmnähtavalt kõigist teistest puudest sealses ümbruskonnas
Urkeaugu tamme sisemus. tamme õõnes sisemus oli üsna suur ja siia võiks vabalt ära mahutada terve seapere
tagurpidi "L" tähe kujuline sümbol kivil. Vada karstijärve edelakalda äärne
Urkeaugu tamme tüve alumine osa lähedalt vaadatuna
Välguaugu tamme suured kooreplokid lähedalt vaadatuna
Vetetamme massiivsed juured. vasakut kätt, taamal, Vada karstijärv
Karupaju allikate koht. kummalgi pool suurt kõivupalki oli allikakoht ja see mulises (kees) õrnalt
Välguaugu tamme koorejooks teisest kohast. sellell kuval võib hoomata nagu mingit tursunud paisekohta koore peal. üleüldse, kõikide karstijärve ääres asuvate hiidtammede koorejooksud oli äärmiselt pilkupüüdvad ja väärt seda, et neile rohkem tähelepanu pühendada. neid vaadates võiski ennast sinna unustada... sealt võis näha märke ja sümboleid ja sümbolite-märkide alasümboleid, niisamuti ka kõiksugu mustreid ja kujundeid
veel üks sügishall vaade Vada kartsijärvele. taamal, teispool kallast, valvamas kaldajoont ei keegi muu kui vana hea Vetetamm ise
suur kivi Kaksikutest-tammedest paarkümmend sammu põhjas
Õmmeluse tamm. tammele oleks tüve ümber puukoore sisse nagu üks suur õmblus "õmmelus" tehtud. see "õmmeluse" osa jääb kahjuks küll sellelt kuvalt natuke välja (veidike kuva ülaservast võib terasem silm seda "õmmeluse" osa servapidi natuke siiski hoomata). tema oli nüüd neist tammedest, kes asus karstijärvest tükk maad eemal, umbes kolmsada sammu sellest lõunas
x
x
x
x
x
x
x
x
Õmmeluse tamm oma siksakilise õmblusega. jääb mulje, et tamme ülemine ja alumine osa oleksid justnagu oskuslikult kokku õmmeldud. vahest oli siin tegev metsavalitseja Tapu elukaaslane Mirmi isiklikult, kes need pooled omavahel osavalt kokku põimis
x
vana kõiv ja selle koorejoks. Karupaju allikate äärne
noored tammed isekeskis. Vada karstijärve edalakalda äärne
x
x
x
x
x
Vada rännak:
Osalejad: Arne, Raoul, Soolemb
Distantsi pikkus: 4,8
km
Asukoht: endised Vada mõisa maad, Unimäe talukoht, Tammiku küla, Kose vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar