Soolembese rännakud: Vaharu (Vaheru) rännak 01.03.2014

Määramäe mägralinnaku mägrakuninga kamber. eemalolijale lihtsalt üks kahtlane must auk keset liivakarva mullakarvasust, asjasolijale aga terve maailm ja varandus. nimetasin mägrakuninga kambriks sellepärast, et tundus teine kõige uhkem olevat ülejäänud sealolevast 7-8 kambrist. on näha, et peremees ise on siin just äsja askeldanud ja oma maja sisemust ja ümbrust korrastanud, ka rusikasuurused kivid pole talle seejuures mingiks takistuseks olnud

Lättelembese poolt leitud põdrasarv. seesinane sarv oli kuidagi eriti väärikalt maha jäetud või maha pandud, nimelt asus teine suure ja väärika honga all. sellisena väärika honga all seal lamades, sarv olekski justnagu oodanud oma väärikat üleskorjajat. Hongamäe idanurk

tõsiselt abstraktne jäämuster väiksel jäätunud ojal Hongamäest edelas olevas lodumetsas

Lättelemb Kullakarva mäel laadimas ennast iidsete tammede haardes. see oli tõesti üks väega koht, kuhu sai sisse ronitud ja kuhu mahtus korraga vaid üks inimene. sees olles valdas sealolijat (siinsed kirjaread on kirjutatud Soolembese ja Lättelembese arvamustest lähtuvalt) tunne, et nagu oleks kuskil pühalikkusest kantud õõnsas üheinimeseruumis, mille külgedel on ovaalsed avaused. soosaare kagunurk

suur varjualune väikestele ja väike varjualune suurtele. allmaailm puuseene alumistes kihtides. mitukümmend tuhat musta auku või augukest voi poorikest või lihtsalt avaust, kuidas soovite, vaatamas vastu tundmatule vastutulijale (on see siis lihtsalt rändur, putukas, haldjas, metsloom või keegi salapärane viies). Määramäe keskkoht

Tammesõõri mäe Tammevana koos oma lahtise suuga. vaade sellele idast. soosaare põhjanurk

palu-karusammal (polytrichum juniperinum) Astmekännu mäe edelaservas

Lättelemb testimas Vaharu järve jää vastupidavust. järve idakalda äärne

must auk ja augu sügavusest tulev metsik karje. oma suud laiali paotav Tammevana. Tammesõõri mäe põhjanurk

puutumatu tammemets Astmekännu mäe kirdeosas

Astmekännu mäe palju kõneainet pakkunud Astmekänd lõuna poolt vaadatua

vana kõre murdumise muster või murdumise mustrijooks. pealtnäha tavaline lihtne murdumiskoht, samas, teise nurga alt vaadatuna, ka huvitav mõtlemiskoht, kui tahta asjasse sügavamale minna... kui tahta asja tuumani jõuda. siin on näha jooni ja vagusid, nii konarusi kui ka mumerusi, ühtlasi võib terasem silm siin märgata ka kõrgemaid ja madalamaid kühmukesi, volte ja voldikesi jne jne, mis kõik kokku moodustavadki üsna omanäolise reljeefsuse. Määramäe keskkoht

päikeseteradega vürtsitatud kevadsoe kuusealune Hongamäe keskkohas. siinkohal tuli vast küll esimest korda sel aastal tõeline kevade tunne peale. ega ju selleks palju pole vaja, päike, kevadsoe õhk ja lumevaba keskkond

roossammal (rohodobryum roseum). tõenäoliselt üks kõige lillelisema näoga samblatest mis meie kliimas kasvamas. Hongamäest edelas asuv lodumets

palu-karusambla (polytrichum juniperinum) sporofüüdid nagu mingid tuulesokid. Astmekännu mäe edelaserv

kohaliku sarvekandja märgid soos. olid teised üsna korralikult jääkaante vahele ära pakitud, välja arvatud mõned üksikud pabulad, mis kaane alla lihtsalt ei mahtunud. Tammesõõri mäe ja Männiridade mäe vaheline jääkaanega kaetud vesine ala sealses madalsoos

peale musta pässiku (inonotus obliquus) ülemise kihi eemaldamist tuli välja just selline kullavasekarvane mustrijooks ja saladuslik must auk selle vahel. Astmekännu mäe keskkoht

vaade Vaharu järvele selle roostikuliselt idakaldalt

üks puuseen Viietammemäe keskkohas oli puu ümberkukkumise tagajärjel hakanud kasvama vastupidises suunas (mitte horisontaalselt paremale või vasakule, nagu peaks, vaid hoopis vertikaalselt ülespoole). sedapidi kasvades oli aga temast moodustunud ilmselt vist talle endalegi üllatuseks selline priskeks söönud kääbusetegelase näoga olend, kel rullis silmad, suured kulmud, laialivalguv nina, suur vormitu suu ja peas früügia mütsikese sarnane päkapiku mütsike. ahjaa, kõrvalestad olid tal mitte vertikaalselt peakülje juures rippu, nagu peaks, vaid horisonaalselt allapoole suunatuna

Tohusilma mäe hiidkõivu koorejooks. mulle meeldivad vanad kõivud, selleärast kasutangi igat võimalikku juhust, et nende juures peatuda ja nende koorejooksu mõne teatud hetke vältel silmitseda. mõningatel puhkudel võib just selliste vanade kõivude vaguderohkeks muutunud koorejooksude pealt teatud sümboleid, tähti või isegi ruunimärke välja lugeda. aga see oleks jah tavainimesele rohkem harjutus silmadele ja siis mingi teatud rõõm märkide või seoste äratundmise puhul, edasijõudnud jungiaanlik lähenemine näeks aga siin juba igas tähes, sümbolis või märgis mingit ennet või sõnumit

Soolembese numinoosne (loe: pühalik) kogemus Astmekännul. tunne oli seal olles ja sealt ümbruskonnale vaadates nii ehe ja hea, et kogunisti rännulise legendaarne urmakarva sügistalvine matkamüts suurest elevusest omaalgatuslikult õhku lendas ja koguni püsis seal mõned head kuldsed hetked. Astmekännu mäe edelanurk

Tammesõõri mäe legendaarne Kaanekivi (kaanega kivi) ehk kivi, millele oleks justkui mingi salaärane kaas (kaaned) peale pandud. meenutas natuke justkui nagu mingit sarkofaagi. Tammesõõri mäe põhjanurk

uued rohelised tulijad. uus põlvkond on alustamas oma uut teekonda. Määramäe keskkoht

Triibukivi Astmekännu mäe kirdenurgas. kivi pealt jooksis läbi teistest kivikildudest koosnev triip

kivikuhjatis Astmekännu mäe keskkohas. siin oli neid ridamisi üsnagi palju, moodustasid nagu mingi anomaalse võrgustiku

Tohusilma mäe hiidkõiv. soosaare keskkoht

ilmselt välgu tagajörjel tekkinud haavandimuster vana tamme peal. Hongamäe läänenurk

fokuseeritud pilk Laanejuusele läbi kasetohust silma. Tohusilma mäe keskkoht

Viietammemäe viis tammeneidist kobaras koos. soosaare keskkoht

kes näeb see näeb, et keltsalilled (hepatica nobilis) on pead tõstmas. silmade teritamisel võib näha, kuidas vaevumärgatavad siniollused on maa seest välja tungimas. Määramäe põhjanurk

üks osake põdra poolt mahajäetud pabulatest oli leidnud endale koha ümberkukkunud männipuul. Vaharu järve põhjakalda äärne

Vaharu järve kullakarvane kirdekallas

Lättelemb jalutamas Vaharu järve jääkaane peal. järve kirdekalda äärne

samblatempel Haavatuka mäel

mütoloogiline sarvedega olend Tammesõõrimäe lääneservast

mägrakuninga valdused Määramäe mägralinnakus eemalt vaadatuna

üks nõglapuu Augimäe põhjaservas oli nii osavasti loodusjõudude poolt pooleks aetud, et möödaminejal jäi üle vaid selle oskuslikkuse ja filigraansuse üle käsi laiutada ja imestada. järgnevad kuvad allpool on sellest samast puust, n.ö. kahest erinevast puupoolest, üks osa puud oli siis kukkunud lõuna suunas ja teine põhja suunas. nähtavasti oli Pikker siia keskmisest võimsama ja tabavama noole saatnud, kuidas muidu seletada nii eriskummalist puu lõhenemist. kuval nõglapuu põhjapoolne osa

eelmise kuva jätkuks. nõglapuu põhjapoolne osa, vaadatuna teise nurga alt

... ja sellesama nõglapuu lõunapoolne osa

suur kõre keset sarapiterohket Määramäge. soosaare lääneserv

palu-karusambla (polytrichum juniperinum) sporofüüdid. "sporofüüdid on elutsükli diploidses faasis olevad taimed. erinevalt õistaimedest on sammaltaimedel sporofüüdid lühemaealised, selle moodustavad eoskuprad, mis arenevad gametofüütide (elutsükli haploidses faasis olevad taimed) peal. sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast." (allikas: wikipedia.org). Astmekännu mäe edelanurk

saladuslikud rivid, ühel pool on rivis kolm männipuud (paremal) ja teisel pool nende vastas neli männipuud (ilmselt esimese kolme männipuu sugulased). nende vahel oleks nagu mingi tänav. kokku teeb see siis maagilise seitsme ehk siis seitse mändi saladuslikult üles rivistatuna ühe väikese maalapi peal ühel väiksel soosaarel. Männrivide mägi (Seitsemännimägi)

Lättelembese puhkehetk Astmekännu mäe kirdenurgas

urmakarvane tammekoor. kuidas ja mil põhjusel selline, need küsimused jäid paraku seekord vastuseta. Astmekännu mäe kirdenurk

seisab kahe jalaga maa peal. täpsemal vaatamisel võib isegi märgata, kuidas ta on kergelt ühe jala põlve üle teise jala põlve asetanud. üks viiest Viietammemäe tammeneidisest. soosaare keskkoht

elav kulgemine ehk võõrkeeli öelduna video. Lättelembese kiirelt liuglev üleminek mööda jääd Tammesõõri mäelt Männiridade mäele

videvikueelne vaade Vaharu järvele selle põhjakaldalt

linnukujulise peaga (profiilis) must pässik (inonotus obliquus) Astmekännu mäe keskkohas

Lättelembese kuldsed hetked Astmekännul. Astmekännu mäe edelanurk

Laanejuuse kuldsed hetked viie tammeneidise seltsis (üks tamm jääb vasakpoolse puu varju). Viietammemäe keskkoht

Soolemb Astmekännu kõrgustes. sinna ronimine oli omaette ettevõtmine aga tasus ennast tuhandekordselt ära. see oli kahtlemata üks kuldaväärt kogemus ja need sealt oli kahtlemata ühed kuldaväärt vaated. Astmekännu mäe edelanurk