päikesekiirtes kümblevad taevavõtmed (primula veris) Mõisaaru nurme veeres
põlispuud vanas Laulukoja nimelises ohverdamiskohas
metssea purihamba mälumismuster. hõre mets Pauna soone asukoha lähistel
päevavalgusest ja kõigest heast ja soojast kuldkollast kiirgama ja muidu särama hakanud nurmenukkude väli Taevavõtmete mäe edelanurgas
karvane piiphein (luzula pilosa) metsavendade punkri juures, Tundre luhast edelas olevas kõdusoo-lodumetsas. tegelikult sealne metsavandade punker oligi pea igast küljest ääristatud nendesamade karvaste piiheintega. täiendavat infot piipheina kohta: "miks on aga taime nimeks “piiphein”? arvatakse, et “piip” on selles nimes
seepärast, et üksikud õieraod taime õisikus on piibutaolise hoiakuga. siiski
rohkem on ilmselt tegu laenuga soome keelest. nimelt piipheina nimi soome keeles
on “piippo”. eestlaste seas on aga laiemalt levinud nimed “kirbulill” ja
“kirbuhein”. need sobivad talle väga hästi. kui te vaatate taime üksikut õit ja
ei tee seda just luubiga, siis veendute ka ise. piipheina õied on täpselt
samasugused läikivad kastanpruunid ja samasuured nagu väikesed kirbud. kuid
rahvasuust pärinevad ka nimed, mis viitavad karvase piipheina kasutamisele
ravitsemises. “peavaluheinast” olla valmistatud rohtu peavalu vastu. selleks
keedeti taime ummukses ja joodi saadud vedelikku. “piimasoonerohtu” tarvitati
aga siis, kui lehmad hästi piima ei andnud. rohud keedeti pajas ja saadud vett
anti loomadele juua." allikas: bio.edu.ee
legendidega põimitud Seitsmehärjaauk. kunagi enemuistsel ajal olevat siia seitse suurt härga sisse vajunud ja ära uppunud. ka mul endal palju ei puudunud, et oleks sinna otsapidi sisse kukkunud (sisse vajunud). kaldaäärne oli niivõrd petlik (isegi mulle, kes ma olen selliseid kaldaäärseid sadades kordades tallanud), et astudes kaldast vaid paar väikest sammu seal lähedal olevale mättale avastasin ühtäkki, et mätas ei olegi kandev, kõikus teine nagu pilbas vee peal. selle väikse üleastumise eest tuli maksta lõivu - ühte kummikusse sai vesi sisse, teise jala suutsin viimasel hetkel kiirelt ühe kandvama mätta peale toetada ja nõndaviisi sealt märjast kohast välja tulla
türnpuu (rhamnus cathartica) noored võrsed on tõusmas sinise taeva ja valguse suunas
väärikad tammepuud Laulukojas. Laulukoda oli ennemuistne ohverdamiskoht
hariliku kooniku (conocephalum conicum) vaipkate Kasukamäe kaguserva veeres, esiplaanil kõige selle keskel on end mugavalt välja sirutamas kohalik sporofüüt, mis justkui tiku otsa aetud väiksem formaat rahuarmastavast früügia mütsikesest
Kivikangru kivid Pirita jõe ääres
Tuhala hiiepaiga lääneväravad. selline ürgne ja puutumatu oli mets siis hiiepaiga lääneservas
Lättelemb korrastamas viltu vajunud muinsuskaitse arheoloogiamälestise silti Laulukoja ohverdamiskohas
noored (Kanavere loodsumees Tarmo vasakul ja Härghein paremal) kuulavad kuidas pealik (Arne) kõnet peab. Laulukoja äärne luhamaa
sõnajalgade pesamunad ehk tulevased laanekaunistajad. Tundre luhast läänes olev mets
Taevavõtmete mäe nurmenukud (primula veris). käesoleva rännaku, üks kõige päiksepaistelisem, kuldkollasem ja rõõmuküllasem paik
puude heitlus ehk lugu sellest, kuidas kõiv tasapisi kuusepuu oma mõjupiirkonnast eemale tõukas. ja nõnda siis juhtuski, et kuusepuu kasvas väeka kõivu tujude ja tahte järgi temast kaarega eemale
Pirita jõe laienduskoht Tuhala luha kaguservas. vaade läänekaldalt idakaldale
sangleparohke ürgmets Seitsmehärjaaugu ja Hiiepaiga vahel
Lättelemb Taevavõtmete mäe hiidkõivu suurust imtelemas. oli teisel üsnagi jämedatest puitplokkidest koosnev tüvejooks
Tuhala jõe ääre luhamaa Laulukoja lähistel
x
metsavenna punkri ase Tundre luhast edelas olevas kõdusoo-lodumetsas
x
x
x
x
x
x
x
x
x
Lättelemb Laulukoja tammedele austust avaldamas ja seeläbi ühtlasi ka ennast tammeväega laadides
x
x
x
Pirita jõe ürgne säng Kasukamäe lähistel
x
vanadel kõivudel tundub olevat mingi kummaline (mulle veel seniteadmata olnud) jõud... nad suudavad okaspuud endale kuuletuma panna. käesolevalt kuvalt on näha, kuidas vana hiidkõiv (vasakul) sõidab oma okstega paremal pool kasvavale seedripuule sujuvalt sisse. Taevavõtmete mägi
x
x
x
Tuhala luht Kivikangru juures
janu kustutamine kunagise metsavendade punkri juures. vasakul Kanavere loodusmees Tarmo ja paremal isteasendis Lättelemb. sooja päiksepasitelise kevadilmaga oli joogiveel vägagi hea minek
x
kutu kolju Pauna soone lähistel
x
Seitsmehärjaaugu rännak:
Osalejad: Kanavere loodusmees Tarmo, Arne, Hedi, Lättelemb, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 9,3 km
Asukoht: Seitsmehärjaauk,
Tuhla küla, Kose vald, Harjumaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar