Soolembese rännakud: Kohala rännak 21.05.2014

hunnitud vaated muust maailmast täielikult ära lõigatud ja paksude laante sisse ära peidetud idüllilisele Katkunurmele, kus kunagi asusid Ees-Katku (Eeskatku) ja Taga-Katku (Tagakatku) nimelised talukohad. maastik siin oli kumerusi täis ja lainetas kui hiid-merelaine. on näha, et Loojatarid polnud siinse ilu kujundamisega koonerdanud. kõike ilusat oli siia lisatud külluse ja armastusega. siinne idüllilisus, maastikukumerused ja kevadsoojusest õhkav maavillane keskkond - kõik see avas rändajate meeled ja süstis neisse sisse sügavat heaolu-ja rahulolutunnet

metsülane (anemone sylvestris) Karussaare nurme pealt. tahaks teine nagu midagi öelda... aga enne ütlemist tuli talle vist midagi meelde ja ta pilk jäi naelutatult püsima kuskil ebamäärases kauguses, seal kus tulevikuhetked on võtmas teatepulka üle olevikuhetkedelt

ja saagem tuttavaks - legendaarne Teomäe tigu. sellise erilise kuju ja mustrijooksu järgi ei suutnudki me teda tol hetkel (ja ka praegu oleme tema tuvastamise kimpus) tuvastada... et mis hõimu või kildkonda ta siis lõppude lõpuks kuulub. nõnda oli ta seal täiesti omanäoline, turnimas kõrge, järsuilmelise Teomäe oosi peal. täpsustades, neid oli tegelikult seal üsna mitu-mitu... väikse paarisajameetrise lõigu peal sai nähtud kuskil 3-4 isendit eri kohas siin-seal turnimas. mõnus soe vihmake oli nad liikvele ajanud

koldnõgeseid (lamiastrum galeobdolon) siinsetes laanemetsades üsna rikkalikult. Varblasemäest loodes olev metsaalune

kopsurohu nooljas ererohelise värvusega ja omapärase karemustrilise lehejookusga leht. iga pisidetail (vaod, sooned, karedus, üldine muster, kuju jne jne) siinse lehe peal aitaks nagu lahti mõtestada selle taime sügavamat olemust. Teomäe lõunaserv

üksik pilkupüüdev laia puusaga kuusk Katkunurme lõunanurgast

mesilane metsülase (anemone sylvestris) õiel. Katkunurme kirdenurk

üks pilkupüüdvamaid lehmanisasid (gyromitra esculenta) Lehmanisasaarelt. neid oli siin palju ja tegelikult see oligi nende saar, nende mägi, nende koht... kõikjal mujal, kus metsad-laaned ka olustikuliselt samasugused, nad puudusid või vähemasti uljad rännulised ei märganud neid. siinse suurima kogritsasaagi sai endale Tulelemb, tal oli võrreldes Härgeheina ja Soolembesega pea kolm korda rohkem õnne nende leidmisega. Lehmanisasaare lõuna-keskkoht

loodus pakkus söödavat just selliste kuuse emasõisikute näol. olid teised seal kuuse otsas nagu ananassid. Varblasemäe põhjanurk

õievars otsib kohta, kus õis lahti lüüa ja nõnda ta väänleb nagu siug. metsülane (anemone sylvestris). Karussaare nurm

veel üks kuldne hetk kuusepuu emasõisikuga. Varblasemäe põhjanurk

vaade kõrge mäe (oosi) pealt alla orgu. Varblasemäe põhjaosa

kopsurohu (pulmnaria officinalis) leht. need värvid on muidugi väga erilised ja seda iga nurga alt vadatuna ja sestap on ka metsas võimatu mööda minna, ilma neid märkamata. üldiselt olen harjunud kopsurohu lehti natuke teistsugustena nägema. siin aga selle sellisele aastaajale, sellisele ilmale ja kõrgusele ja metsatüübile vastavalt olid nad aga just sellise värvuse ja omapära omandanud. Teomäe lõunaosa

tundmatu valgeõieline taim Karussaare nurmest kagus olevas metsas. ei suutnud ma teda ühegi välimäärajaga tuvastada, oli täiesti omamoodi taimeke

väga omapärased paljude sakkide ja vagudega kaunistatud lehejooksuga vahtralehed Varblasemäe põhjaserva veerest

Eeskatku Pedajas - Katkunurme tõeline ilmasammas. asus teine täpselt nurme keskel kõige kõrgema koha peal, just nõnda et eemalt oli teda näha pea kõikjale

kuninglik vaade järsuilmelise Varblasemäe nimelise oosi pealt allolevasse ürgorgu

korra tuli päike välja ja väike mets-tähthein (stellaria holostea) oli hetkega õiges kohas, sirutas oma kaela välja, ajas ennast õieli ja sai terve sületäie korralikke päikeseterasid endale kaela. järsuilmelise Varblasemäe keskkoht

vaade Katkunurme kirdeosast selle keskkohas asuva mändidega kaetud kõrgendiku suunas. see nn Männiküngas seal nurme vahel on kahtlemata igale loodusilu silmitsejale tõeline maiuspala. ta sobis sinna väga, temast õhkus küllaga mingit seletamatut müstilist salapära ja ta andis ümbritsevale maastikule mingi erilise pühaliku staatuse

Tagakatku eluhoone vundamendi jäänused

värskete vihmapiiskadega kaetud varsakabjad (caltha palustris) Teomäe ja Päkamäe vahelisest lodumetsast

metspipra (asarum europaeum) neerukujulised lehed. eriti pilkupüüdvad on muidugi nende lehtede mustrijooksud. Katkunurmest kirdes olev sarapik

haavapuu peal kasvav lehmanisa (gyromitra esculenta) Lehmanisaare kesk-lõunaosa

videvik on laskunud Kohala nurme kohale ja laotanud selle peale oma uduvaiba

veel üks videvikuline kuva Kohala nurme pealt. on näha kuidas Uduämma udused vaibad on simajaid Kohala kumerusi katmas

keskpäevane hetk Karussaare talukoha juures. vaade sellest edelasse jääva künka peale. siit saigi rännak seekord alguse

käesoleva hetke kõige kuldsem metsataim - nõianõges ehk harilik koldnõges (lamiastrum galeobdolon). tänu temale läksid nii mõendki kohad sealsete paksude laante vahel kullakarvaseks. Varbalsemäest loodesse jääv laanemets

koldnõgese (lamiastrum galeobdolon) õienupud ja nendest moodustunud kuusik. Katkunurmest idas olev pähkmepuurohke lehtpuumets

maalilised avarused Katkunurmel. vaade nurme keskkohast lõunasse, kunagise Tagakatku talukoha maadele

kohalik vardijas, vereurmarohi (chelidonium majus), pidamas valvet Katkunurme idaväravate juures

Kohala väravad videviku ajal. siit väravatest edasi minnes ehk siis sealpool kuuski asubki kuulus Kohala nurm

harilik kopsurohi (pulmonaria officinalais). kohaliku laanemetsa taimede kuningas. kasvas teine peamiselt kõrge Teomäe nimelise oosi peal ja kõrval ja külgedel

ürgne laanemets Varblasemäe loodeservas

Tulelemb koduteel. tagaplaanil vasakut kätt on Jõeotsa talukoha puudesalu

selle kividest vooderdatud lohu näol on vist tegemist Eeskatku kunagise keldriga. Eeskatku pedajast mõned pikad sammud põhja suunas

mõnus pealelõunane olesklus Eeskatku pedaja all (vasakul Härghein, kel sussid taeva poole, ja paremal puu najale nõjatununa Tulelemb). oli tõesti üsk väega koht, kust avanesid sulnid vaated ümbruskonnale. ja no muidugi aastaaeg, hiliskevad, toetas seda kõike oma loodusvärskuse ja mitmevärvilisusega

salapärane kas looduslikult kividest moodustunud või inimlaste poolt tekitatud suur mägi keset ürgseid Kohala laasi. sealne ümbruskond just ei hiilanud kivide rohkuse poolest. ometi oli neid selles punktis korraga ülearu palju tekkinud. vahest on see kohalike kalevipoegade poolt siia kunagi kokku kuhjatud mingil meile veel mitteteadaolevatel põhjustel

Päeva loojaveeremine Kohala moodi. ja seal paksu metsa taga sel videvikuhetkel veel oli, samas mõned hetked hiljem oli ta ka sealt juba lahkunud. lahkunud selleks, et uue ringiga hommepäev tagasi tulla

Kohala rännak

Osalejad: Tulelemb, Härghein, Soolemb
Distantsi pikkus: 9 km
Asukoht: Kohala talukoht, end Metsaküla, Ohepalu LKA, Kadrina vald, Lääne-Virumaa